Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-24-6961 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, EE062200221059223099 Swedbank AS- is või EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused  Hageja esitas 02.05.2024 Harju Maakohtule hagi kostja I ja kostja II vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 22.02.2023 hageja ja kostja I laenulepingu nr FI22022023-1. Lepingu alusel andis hageja kostja I kasutusse laenu summas 8000 eurot, mille tagastamise tähtaeg oli 22.10.2023. Kostja I oli kohustatud tasuma hagejale igakuiselt intressi määraga 42% aastas (st 3,5% kuus) laenu põhisummalt. Intresside tasumine pidi toimuma vastavalt lepingus sätestatud maksegraafikule. Leping oli koostatud bulleti põhimõttel, mille kohaselt pidi kostja I tegema kaheksa igakuist intressimakset summas 280 eurot kuus ning koos viimase intressimaksega 22.10.2023 tagastama ka kogu laenu põhisumma. Laenulepinguga sõlmiti ka käendusleping, mille kohaselt on kostja I lepingust tulenevad rahalised kohustused käendatud kostja II poolt. 22.02.2023 sõlmitud käenduslepingu kohaselt kohustub käendaja, ehk kostja II vastutama kostja I laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest oma kogu olemasoleva varaga. Käenduslepingu punkti 8 kohaselt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks 10 500 eurot. Kostja I on jäänud laenu põhisumma tagastamisega viivitusse alates 23.10.2023. Kuivõrd kostja I peale hageja poolt täiendava tähtaja andmist kohustust ei täitnud, siis ütles hageja kostjaga I laenulepingu 25.04.2025 üles. 09.04.2024 saatis hageja kostjale II tähitud kirjaga nõude täita kostja I täitmata jäänud kohustus ehk tasuda hagejale tähtajaks tagastamata laenu põhisumma. Kostja II käenduslepingu alusel oma kohustust ei täitnud. Hageja palub kostjalt I ja kostjalt II välja mõista solidaarselt põhivõlgnevuse 8000 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 1773,56 eurot ning kostjalt I edasiulatuva viivise alates 02.05.2024 määraga 42% aastas.  Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult (TsMS § 407 lg 1). Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja I, kellele hagi on kätte toimetatud (02.07.2024 e-posti kaudu aadressile xxx ja ka kostja I seaduslikule esindajale avaliku e-toimiku vahendusel) ja kostja II, kellele hagi on kätte toimetatud (14.07.2024 avaliku e-toimiku vahendusel), ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul. Kohus märgib, et kostja on 28.08.2024 esitanud kohtule loetamatu taotluse, mida pole hoolimata kohtunõudest kohtule loetaval kujul senimaani esitanud. Kostjate 05.09.2024. a kirjast nähtub, et kostja on pärast tähtaegade möödumist hagile vastamiseks väidetavalt esitanud taotluse tähtaja

2-24-6961 pikendamiseks, kuid seda toimikust ei nähtu. Kohus ei pea selgitama, miks toimikust ei nähtu dokumenti, mida kostja soovis esitada. Kostjal tuleb ise hoolitseda selle eest, et tema esitatud menetlusdokument jõuab toimikusse ja kui see ei jõua, tuleb see uuesti esitada. Samas on kostjatel olnud võimalust mitmeid kuid, et hagile vastata, kuid kostjad ei ole seda võimalust kasutanud. Kui kostjad sooviksid hagile vastata, on olnud kostjatel selleks piisavalt võimalust. Arusaamatute dokumentide esitamine ei anna alust tähtaega pikendada. Seega ei saa kohus lugeda, et kostjad oleks esitanud hagile vastust või esitanud mõjuvat põhjust, miks seda ole saadud teha. Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).  Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat (TsMS § 422 lg 1). Oma haiguse põhistamiseks, mis takistas hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast, esitab menetlusosaline või tema esindaja kohtule tõendi, millest nähtub, et haigust saab lugeda takistuseks hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast. Tõendi vormi ning selle väljaandmise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega (ibid, lg 2).  Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral (1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.  Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid.  Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte käesolevas seadustikus sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 150 lg 31).  Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.  Menetluskulud jäävad solidaarselt kostja I ja kostja II kanda (TsMS § 162 lg 1, TsMS § 165 lg 3). Hageja palus hüvitada menetluskulud. Hageja selgitas, et menetluskulud koosnevad riigilõivust summas 910 eurot ja õigusabikulust summas 468 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja osutanud õigusabi ajakuluga 4 tundi ja 68 minutit tunnitasu määraga 100 eurot. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja menetluskulud põhjendatud ja vajalikud ega ole ülemäärased, arvestades esitatud hagi. Seega kokku kuulub hüvitamisele menetluskulude hüvitis summas 1378 eurot.  Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2).

2-24-6961

Kohtunik Maarja-Liis Lall (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.