Ilmar Tageli hagi Kaili Kuuse vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 4. juuli 2024. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ilmar Tageli määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (hageja): Ilmar Tagel (isikukood
XXXXXXXXXXXX)
esindajad
Vastustaja (kostja):
XXXXXXXXXXXX)
RESOLUTSIOON
Kaili
Kuuse
(isikukood
1.Jätta Ilmar Tageli määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Tartu Maakohtu 4. juuli 2024. a määruse resolutsioon Ilmar Tageli hagi menetlusse võtmisest keeldumise osas muutmata, kuid muuta maakohtu määruse põhjendusi. Täiendada maakohtu määruse resolutsiooni otsustusega maakohtus kantud menetluskulude jaotuse ja kulude rahalise suuruse kindlaksmäärammise kohta.
Lugeda määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:
3.1.Keelduda Ilmar Tageli hagi Kaili Kuuse vastu kahju hüvitamiseks menetlusse võtmisest.
3.2.Jätta menetluskulud Ilmar Tageli Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
kanda.
3.3.Toimetada kohtumäärus hagejale kätte.
4.Jätta määruskaebuse menetlemisega menetluskulud Ilmar Tageli kanda.
seotud
Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Ilmar Tagel (hageja) esitas 9. mail 2024 Tartu Maakohtule hagi Kaili Kuuse (kostja) vastu kahju hüvitamiseks ning kostja toimingute seadusevastasuse tuvastamiseks. Hagiavalduse kohaselt oli kostja Põlva vald, Põlva linn, Piiri tn 4 korteriühistu juhatuse liige ajavahemikul 20. veebruar 2018 kuni 20. veebruar 2022. Hageja oli sama korteriühistu juhatuse liige ajavahemikul 20. veebruar 2018 kuni 13. juuli 2021. Kostja, olles hagejaga samaaegselt korteriühistu juhatuse liige, kutsus 5. novembril 2020 ebaseaduslikult, ilma korteriühistu juhatuse kui kollegiaalse organi otsuseta, kokku korteriühistu üldkoosoleku ning määras oma huvidest lähtuvalt selle päevakorra. Üldkoosoleku protokoll ei kajasta tõetruult üldkoosoleku käiku. Hageja esitas korteriühistu juhatuse liikmena 28. novembril 2020 hagita menetluse avalduse korteriühistu üldkoosoleku 5. novembri 2020. a otsuste tühisuse tuvastamiseks (tsiviilasi nr 22-20-17662). Kostja andis 28. jaanuaril 2021 korteriühistu juhatuse liikmena volitused juristidele eelnimetatud tsiviilasjas korteriühistu esindamiseks ja maksis neile korteriühistu arveldusarvelt 600 eurot selleks õigust omamata. Vastavalt mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 19 lg 1 p-le 4 kuulub juhatuse liikmega õigusvaidluse pidamise otsustamine ja selles vaidluses mittetulundusühingu esindaja määramine üldkoosoleku pädevusse. Hageja maksis kinni tsiviilasjas nr 22-20-17662 kostja poolt ebaseaduslikult volitatud juristidele korteriühistu arvelt makstud õigusabikulud 600 eurot ja riigilõivu 100 eurot. Hageja taotles kostjalt 700 euro ja käesoleva asja kohtukulude väljamõistmist. Hageja palus tunnistada õigusvastaseks kostja tegevus korteriühistu üldkoosoleku kokkukutsumisel ja korteriühistu
juhatuse liikmega õigusvaidluse pidamisel ja selleks esindaja määramisel ilma üldkoosoleku vastavat otsust omamata.
2.Tartu Maakohus jättis 14. juuni 2024. a määrusega hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja 14 päeva hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks, s.o selgete haginõuete esitamiseks; kahju tekkimise asjaolude täpsustamiseks ja tõendite esitamiseks; tuvastushagi põhistamiseks, asjaolude ja tõendite esitamiseks; riigilõivu tasumiseks; hagiavalduse lisade esitamiseks. Maakohus kohustas hagejat hagis selgelt välja tooma, millistel asjaoludel on kostja talle kahju tekitanud ning esitama asjakohased tõendid. Maakohus selgitas, et kui hageja käsitleb talle tekkinud kahjuna tsiviilasjas nr 2-20-17662 temalt jõustunud kohtulahenditega Põlva vald, Põlva linn, Piiri tn 4 korteriühistu kasuks väljamõistetud menetluskulusid ja tema enda poolt kõnealuses tsiviilasjas kantud menetluskulusid (riigilõivusid), mis jäid kohtulahendite alusel hageja enda kanda, siis tuleb hagejal selgitada ja põhjendada, kuidas saab jõustunud kohtuotsuste alusel hageja kanda jäetud menetluskulusid käsitleda kostja poolt hagejale tekitatud kahjuna ning millisel õiguslikul alusel kostja sellise väidetava kahju eest vastutab. Ühtlasi palus maakohus hagejal esitatud tuvastusnõuet täpsustada ja esitada kohtule asjakohased tõendid. Maakohus hoiatas hagejat, et juhul, kui hageja ei kõrvalda talle määratud tähtaja jooksul hagis esinevaid puuduseid, jätab kohus hagiavalduse menetlusse võtmata.
3.Hageja esitas 27. juunil 2024 hagiavalduse täienduse, mille kohaselt hageja jäi kahju hüvitamise nõude juurde. Hageja selgitas, et kostja ei ole Põlva vald, Põlva linn, Piiri tn 4 korteriühistu liige (korteriomanik). Seega ei ole tal õigust teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid (korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 37 lg 1). Korteriühistu juhatuse liikmena oli kostja kohustatud ellu viima korteriühistu üldkoosoleku 2. juuni 2020. a otsuseid.
5.oktoobril 2020 kostja poolt ainuisikuliselt, ilma juhatuse vastava otsuseta kokku kutsutud sama päevakorraga üldkoosolek oli vastuolus juhatuse tegeliku tahtega. Tulenevalt KrtS § 20 lg-st 1 ja MTÜS § 19 lg 1 p-st 4 oli hageja kui korteriühistu juhatuse liikmega õigusvaidluse pidamise otsustamine ja selles vaidluses korteriühistu esindaja määramine üldkoosoleku pädevuses. Kostja esitas 5. novembri 2020. a korteriühistu üldkoosolekule katusefirma 4. novembri 2020. a pakkumise Piiri tn 4 katuse renoveerimiseks, mille järele igasugune vajadus puudus. Katus on senini korras. Hageja hoidis kohtusse pöördumisega korteriühistule ära ligi 70 000 euro suuruse kahju.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Tartu Maakohus keeldus 4. juuli 2024. a määrusega hagi menetlusse võtmisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 9 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. TsMS § 3401 lg 1 alusel kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Sama paragrahvi 2. lõike esimese lause kohaselt, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Hagejale määrati tähtaeg 14 päeva hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitas hagejale 13. märtsi 2024. a puuduste kõrvaldamise määruses, et kohtule tuleb esitada selgelt väljendatud haginõue, koos nõude aluseks olevate asjaolude ja tõenditega. Kohus palus hagejal
selgitada kostja poolt tekitatud varalise kahju kujunemiskäiku. Kuigi hageja esitas kohtule
27.juunil 2024 hagiavalduse täiendused, siis tegelikult hageja hagiavalduse puuduseid ei kõrvaldanud. Kohtule esitatud hagiavaldus ei vastanud maakohtu hinnangul endiselt TsMS §dele 338-340 ja 363, hagiavalduses ei ole esitatud selget nõuet ning sellest ei selgu nõude kujunemise käik (hagejal tuli selgitada, et kuidas saab jõustunud kohtuotsuste alusel hageja kanda pandud menetluskulusid käsitleda kostja poolt hagejale tekitatud kahjuna ning millisel õiguslikul alusel just kostja sellise väidetava kahju eest vastutab). Kuna hagiavaldust ei ole võimalik esitatud kujul menetleda, siis maakohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest.
MÄÄRUSKAEBUS
5.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Määruskaebuse kohaselt kostja kandis Põlva vald Põlva linn Piiri 4 korteriühistu juhatuse liikmena 22. veebruaril 2021 ebaseaduslikult korteriühistu arveldusarvelt 300 eurot korteriühistu teadmata, selleks seaduses sätestatud korteriühistu üldkoosoleku otsust omamata, õigusabi eest Kvatro Õigusbüroo OÜ-le. Kohtulahendiga asjas nr 2-20-17662 mõisteti hagejalt välja menetluskulud 600 eurot, mis on kostja poolt ebaseaduslikult Kvatro Õigusebüroo OÜ-le tsiviilasjas 2-20-17662 makstud õigusabikulud. Kostja tasus korteriühistu juhatuse liikmena korteriühistu üldkoosoleku vastava otsuseta Kvatro Õigusbüroo OÜ-le korteriühistu arvelduskontolt õigusabi eest 2021. aastal kokku 600 eurot:
22.veebruaril 2021 300 eurot (dokumendi nr 67, arve 20), 20. septembril 2021 75 eurot (dokumendi nr 90, arve 117) ja 8. detsembril 2021 225 eurot (dokumendi nr 102, arve 147). Hageja kandis 10. veebruaril 2023 korteriühistule kohtuasjas nr 2-20-17662 hagejalt korteriühistu kasuks välja mõistetud menetluskulud 600 eurot, mille aluseks olid kostja poolt 2021.aasta Kvatro Õigubüroo OÜ-le ebaseaduslikult makstud õigusabikulud. Kostja tegevus korteriühistu juhatuse liikmena korteriühistu vastava üldkoosoleku otsuseta, ühistu liikmete teadmata korteriühistu rahade ülekandmine 2021. aastal Kvatro Õigusbüroo OÜ-le on ebaseaduslik, kuna see on vastuolus KrtS § 20 l-ga 1 ja MTÜS § 19 lg 1 p-ga 4. Seadusest tulenevalt on ainult üldkoosoleku pädevuses juhatuse liikmega (hageja) õigusvaidluste pidamine ning selles vaidluses mittetulundusühingule esindaja määramine. Kuna võidakse öelda, et 20. septembril 2021 ja 8. detsembril 2021, mil maksti kostja poolt õigusabikuludeks vastavalt 75 eurot ja 225 eurot, ei olnud hageja korteriühistu juhatuse liige, et tollal üldkoosoleku otsuseta korteriühistu arveldusarvelt Kvatro Õigusbüroo OÜ-le makstud summad olid õiguspärased, hageja vähendab kostjalt nõutavat kahju summat ja nõuab 300 euro hüvitamist, mille kostja on üle kandnud korteriühistu arveldusarvelt Kvatro Õigusbüroo OÜ-le
22.veebruaril 2021. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista tema ebaseadusliku tegevusega hagejale kui korteriühistu juhatuse liikmele KrtS § 20 lg 1 ja MTÜS § 19 lg 1 p 4 eiramisega tekitatud kahju 300 eurot ja käesoleva asja kohtukulud (riigilõiv).
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsioon hagi menetlusse võtmisest keeldumise osas muutmata (TsMS § § 657 lg 21 ja TsMS § 659). Ringkonnakohus muudab maakohtu määruse põhjendusi. Ringkonnakohus
täiendab maakohtu määruse resolutsiooni otsustusega maakohtus kantud menetluskulude jaotuse ja kulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659, esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
7.Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel, mis sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu maakohtu määruse põhjendustest, milliseid olulisi vorminõudeid on hagiavalduse esitamisel rikutud. Maakohtu viidatud TsMS § 363 sätestab hagiavalduse sisunõuded. Samuti nähtub maakohtu määruse põhjendustest, et hagejale heidetakse ette hagiavalduse sisunõuete rikkumist. Seega on maakohus ekslikult viidanud TsMS § 371 lg 1 p-le 9 menetlusse võtmisest keeldumise alusena.
8.Maakohus ei pidanud võimalikuks hagiavaldust esitatud kujul menetleda, kuna hagiavalduses ei ole esitatud selget nõuet ja sellest ei selgu nõude kujunemise käik (hagejal tuli selgitada, et kuidas saab jõustunud kohtuotsuste alusel hageja kanda jäetud menetluskulusid käsitleda kostja poolt hagejale tekitatud kahjuna ning millisel õiguslikul alusel just kostja sellise väidetava kahju eest vastutab). Ringkonnakohtu hinnangul on hageja nõue selge ja selle kujunemise käik arusaadav. Kui maakohtu hinnangul puudus hageja väidetava kahju kostjalt väljamõistmiseks õiguslik alus, siis oleks maakohus pidanud jätma hagi menetlusse võtmata selle õigusliku perspektiivituse tõttu TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel.
9.TsMS § 371 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Iseenesest on õige määruskaebuse esitaja väide, et KrtS § 20 lg-st 1 ja MTÜS § 19 lg 1 p-st 4 tulenevalt on juhatuse liikmega õigusvaidluste pidamise otsustamine ning selles vaidluses korteriühistule esindaja määramine üldkoosoleku pädevuses. Isegi juhul, kui hageja kui korteriühistu (praeguseks ajaks endise) juhatuse liikmega õigusvaidluse pidamise otsustamine ja selles vaidluses korteriühistule esindaja määramine toimus ilma üldkoosoleku otsuseta, ei saa hageja nõuda kostjalt, kui selles vaidluses korteriühistu esindamiseks volituse andnud korteriühistu juhatuse liikmelt, selles vaidluses hagejalt korteriühistu kasuks välja mõistetud menetluskulude hüvitamist. KrtS § 24 lg 1 järgi kohaldatakse korteriühistu juhatuse liikme vastutusele MTÜS §-s 32 sätestatut. MTÜS § 32 lg 1 sätestab, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. MTÜS § 32 lg-st 2 tuleneb, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud korteriühistule kahju, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. MTÜS § 32 lg-s 2 sätestatud nõude saab esitada eelkõige korteriühistu. MTÜS § 32 lg-st 4 tulenevalt võib nõude korteriühistu kasuks maksma panna ka korteriühistu võlausaldaja. Hagejal saaks olla kostja vastu deliktiõiguslik nõue VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel. Kahju tekitamine on VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi õigusvastane, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. VÕS § 1045 lg 3 kohaselt ei ole seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine õigusevastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest.
Isegi kui kostja on rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust, ei ole hagejale väidetavalt kostja rikkumise tõttu tekkinud kahju ärahoidmine juhatuse liikme hoolsuskohustuse eesmärk. Juhatuse liikme hoolsuskohustuse eesmärk on kaitsta korteriühistut ja korteriühistul on õigus nõuda juhatuse liikmelt hoolsuskohustuse rikkumise tekitatud kahju hüvitamist. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et hageja nõue kostjalt hüvitise saamiseks on õiguslikult perspektiivitu, mistõttu hagi tuli jätta menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel.
10.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel muuhulgas määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 2). Menetluskulude jaotuse kohta tuleb võtta seisukoht määruse resolutsioonis, mitte üksnes selle põhjendustes. Kuna maakohus jättis määruse resolutsioonis menetluskulude jaotuse kohta seisukoha võtmata, täiendab ringkonnakohus selles osas maakohtu määruse resolutsiooni ja jätab menetluskulud maakohtus TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ka määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
11.Kuivõrd kostjat ei ole menetlusse kaasatud, ei ole hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid tekkinud. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.