2-24-10439/4 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Asjaolud Moss-Team OÜ esitas 09.07.2024 Harju Maakohtule hagi Rekman OÜ vastu võla ja viivise nõudes. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse, mille kohus jättis 09.07.2024 määrusega rahuldamata. Kohus võttis hagi menetlusse 02.08.2024 määrusega. 08.08.2024 esitas hageja kohtule hagist loobumise avalduse, milles märkis, et kostja rahuldas pärast kohtu poolt hagi menetlusse võtmist so 02.08.2024 hageja võlanõude summas 7833.14 eurot ning hageja soovib hagist loobuda. Vastavalt TsMS § 168 lg 5 taotles hageja kostjalt hageja menetluskulude väljamõistmist, kuna hageja loobus hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. Hageja kulud õigusabile on summas 1320 eurot arvestusega 7 tunni 20 minuti eest hinnaga 180 eurot tund (ilma käibemaksuta). Hageja tasus hagiavalduselt riigilõivu summas 700 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel taotleb hageja 50% tasutud riigilõivu tagastamist. Seoses asjaoluga, et hageja taotleb 50% riigilõivu tagastamist, taotleb hageja kostjalt riigilõivu väljamõistmist summas 350 eurot. Kokku taotleb hageja kostjalt menetluskulude väljamõistmist summas 1670 eurot (1320+350=1670). 08.08.2024 esitas hageja ka taotluse hagi tagamise tagatise tagastamiseks summas 500 eurot Moss-Team OÜ pangakontole xxx. Kostja esitas 21.08.2024 seisukoha hagist loobumise taotlusele ja sellega seonduvatele menetluskuludele. Kostja on seisukohal, et hageja menetluskulud on üle paisutatud ning ei ole tegelikkusele vastavad ning palub kohtul omal äranägemisel vähendada kostjalt välja mõistetavat menetluskulude summat. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et loobumisavaldus kuulub rahuldamisele ja menetlus lõpetamisele. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Kohus leiab, et hagist loobumine ei kahjusta avalikku huvi ega ole vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Seetõttu võtab kohus loobumisavalduse vastu ning lõpetab menetluse. TsMS § 432 alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 5 järgi, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kuivõrd hageja loobub hagist põhjusel, et kostja on tema nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg-st 1 ja § 177 lg 1 punktist 1 tulenevalt määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 138 kohaselt on menetluskuludeks kohtukulud (riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud) ning kohtuvälised kulud. TsMS § 144 sätestab, et kohtuvälisteks kuludeks on muuhulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on lepinguline

esindaja menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on 06.05.2015 lahendis asjas 3-2-1-4-15 selgitanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Kolleegium on varasemas praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite arvu ja läbitud kohtuastmete arvu. Kohus, tutvunud hageja menetluskulude taotlusega ja vaadanud läbi asja materjalid, võtnud arvesse asjas kostja poolt tehtud menetlustoimingud ja hinnanud kostja esitatud menetlusdokumentide sisu ning mahtu, tsiviilasja üldist mahtu ja keerukust lahendi saamisel, on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja ajakulu on ülepaisutatud. Sellest tulenevalt hageja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud osaliselt. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik töömaht selles asjas kokku 3 tundi (kogenud esindaja mõistlikuks ajakuluks hagiavalduse koostamisel saab lugeda 2 tundi, menetlusse võtmise järgselt määrusega tutvumiseks ja suhtluseks kliendiga 10 minutit ning hagist loobumise avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamise piisavaks ajakuluks 50 minutit). Kohus võtab arvesse, et kohus jättis hagi tagamise taotluse rahuldamata st hagi tagamise taotlusega seonduv ajakulu ei olnud põhjendatud. sisulise vaidluseni asjas ei jõutud, hageja loobus hagist kuna kostja täitis nõude. Esindaja tasumäär 180 eurot/tund (ilma km-ta) on kohtupraktikas tunnustatud lepingulise esindaja tasumäär. Seega kokku kostja õigusabikulud lepingulise esindaja 3 tunni tasu näol on 540 eurot. Kohus määrab kostjale hüvitatavate põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 890 eurot (sh pool tasutud riigilõivust ehk 350+540 eurot) ning mõistab selle summa kostjalt hageja menetluskulude katteks välja. Hageja taotleb hagist loobumise tõttu hagimenetluseks tasutud poole riigilõivu tagastamist. Kohtutoimiku andmetel tasus hageja 09.07.2024 hagiavaldusel riigilõivu 700 eurot. TsMS § 150 lg 2 punkt 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Eeltoodu alusel kohus tagastab hagejale pool hagimenetluses tasutud 700 euro suurusest riigilõivust, s.o 350 eurot Moss-Team OÜ arvelduskontole nr xxx. TsMS § 195 lg-s 1 on sätestatud, et kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, tagatise üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes tagatise tasus või kelle eest tagatis tasuti. Tagatis tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. TsMS § 391 lg 2 järgi hagi tagamisega tekkida võiva kahju hüvitamiseks hagi tagamist taotlenud isikult sissenõutud tagatis tagastatakse hagi tagamist taotlenud poolele, kui teine pool või kolmas isik ei ole esitanud hagi kahju hüvitamiseks kahe kuu jooksul TsMS § 391 lõikes 1 nimetatud ajast alates.