Aktiva Finance Group OÜ hagi R.R. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
2854,22 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ, registrikood 10746479, aadress: Toompuiestee 35 10149, Tallinn Hageja lepinguline esindaja: Pavel Butsenko, e-post: [email protected] Kostja: R.R., isikukood xxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxx
Asja lahendamise viis
Kirjalikus menetluses
RESOLTUSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi R.R. vastu osaliselt.
2.Välja mõista R.R.lt (R., isikukood xxxxxxxxxxx) Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) kasuks R.R. ja Inbank AS vahel 02.03.2023 Inpay makselahenduse lepingust nr. XXXXXXXXXXX tulenev põhivõlgnevus 2287,91 eurot ning sissenõutavaks muutnud viivise perioodi 28.10.2023 kuni 06.09.2024 eest summas 192,82, s.o kokku 2480,73 eurot.
3.Kohtuotsuse tegemise ajaks on põhivõla osamaksed sissenõutavaks muutunud alates 15.05.2023 kuni 15.08.2024, s.o kokku summas 1865,96 eurot. Edasiulatuvalt mõistab kohus välja osamaksed alates 15.09.2024 kuni 15.11.2024, s.o kokku summas 421,95 eurot järgmise maksegraafiku alusel:
4.Mõista R.R.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis lepinguga sätestatud määras 12% aastas põhinõudelt, s.o 2287,91 eurolt alates 07.09.2024 kuni põhinõude täitmiseni.
5.Jätta hageja menetluskulud 86,91% ulatuses kostja R.R. kanda ja 13,09% ulatuses hageja Aktiva Finance Group OÜ kanda.
6.Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 645,74 eurot ning mõista nimetatud summa R.R.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja. Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
7.Menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on menetlusosalistel õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 ja TsMS § 633 lg 7). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 18.03.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2534,75 euro saamiseks. Kohus tegi 19.03.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Pärnu Maakohus kohustas hagejat 30.04.2024 määrusega esitama hagi ja tasuma täiendavat riigilõivu.
3.Hageja esitas kohtule 17.05.2024 hagiavalduse R.R. vastu põhivõlgnevuse 2289 euro, intressi 88,06 euro, sissenõudmiskulude 50 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 152,48 euro nõudes ning edasiulatuva viivise nõudes. Hageja nõue põhineb Inbank AS ja kostja vahel 02.03.2023 sõlmitud makselahenduse lepingul nr XXXXXXXXXXX, mille alusel võimaldati kostjale krediidilimiiti 4000 eurot. Lepingu nr. XXXXXXXXXXX kohaselt on krediidi kulukuse määr 20.29% aastas. Lepingus leppisid pooled kokku intressimääras 12% aastas. Lepingu ülesütlemise seisuga 27.10.2023 oli kostjal tasumata intress summas 88,06 eurot. Lepingu alusel 2 (9)
Tsiviilasi nr 2-24-110396 nõuab hageja viivist põhivõla summalt 2289 eurot lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast alates s.o 28.10.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 17.05.2024 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 12% aastas kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 6.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 152,48 eurot. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles Inbank AS lepingu üles 27.10.2023 ning loovutas nõuded hagejale 30.10.2023.
4.Kohus jättis hagi 20.05.2024 määrusega käiguta. Juhuks kui vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine jääb tuvastamata, tegi kohus hagejale ettepaneku, et hageja esitaks võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 7 kohase ümberarvestuse.
5.Hageja esitas 10.06.2024 puuduste kõrvaldamise. Hageja täpsustab, et kostja kasutas krediiti kokku 2291,13 eurot. Kostja tasus krediidilepingu kestvuse jooksul kokku 3,22 eurot, millest 2,13 eurot läks põhiosa katteks ja 1,09 eurot läks intressile. Seega oli kostjal tasumata põhivõlgnevus lepingu ülesütlemise seisuga s.o 27.10.2023 summas 2289 eurot. Hageja on esitanud ümberarvestuse juhuks kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud.
6.11.06.2024 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Kohus toimetas hagimaterjalid ja 11.06.2024 määruse kostjale kätte e-posti teel 26.06.2024. Seega möödus kostjal hagivastuse esitamiseks antud tähtaeg 14 päeva 10.07.2023. Kostja hagile vastust esitanud ei ole.
8.Hageja esitas vastuse 01.08.2024, milles hageja märgib, et juhul kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, siis loobub hageja intressinõudest kostja vastu. Kohtuotsuse põhjendused
9.Kohus, tutvunud hageja poolt toodud asjaoludega ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
11.Kohus juhindub antud asja lahendamisel VÕS § 396 lg-st 1, mis sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva 3 (9)
Tsiviilasi nr 2-24-110396 kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
12.VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid kostja ja Inbank AS 02.03.2023 makselahenduse lepingu nr XXXXXXXXXXX krediidilimiidiga 4000 eurot. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kuna lepingust nähtub, et Inbank AS, kes on tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui füüsilisele isikule krediiti, siis on kohus seisukohal, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga.
13.VÕS § 416 lg 1 kohaselt krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Hageja on 10.06.2024 esitatud menetlusdokumendis selgitanud, et kostjal oli võlgnevus tasumata täielikult aprilli-, juuni-, juuli- ja augustikuu osamaksed. Maikuu osamakse oli tasutud osaliselt summas 3,22 eurot. Inbank AS saatis kostjale 05.10.2023 kirja läbi Omniva kirjakeskuse (e-tähtkiri), milles andis kostjale täiendava tähtaja s.o 19.10.2023 võlgnevuse tasumiseks. Sama kirjaga hoiatati kostjat, et juhul kui kostja nimetatud tähtpäevaks (s.o 19.10.2023) võlgnevust täielikult ei tasu, on Inbank AS-il õigus lepingud ülesöelda. 27.10.2023 saatis Inbank AS kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Kohus loeb 27.10.2023 edastatud e-tähtkirjaga tõendatuks, et laenuandja edastas kostjale teate lepingu täitmiseks täiendava tähtaja andmiseks ja lepingu ülesütlemiseks e-postile [email protected], mida kostja kasutab ka käesolevas menetluses. Seega on leping nr XXXXXXXXXXX kehtivalt üles öeldud.
14.VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Hagiavalduse kohaselt nähtub, et kostjale edastati 30.10.2023 nõude loovutamise teade, milles teavitati kostjat tema ja Inbank AS vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest Aktiva Finance Group OÜ-le. Kostjale edastatud teatest nähtub, et nõue on loovutatud 30.10.2023.
15.VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Eesti Panga veebilehe andmetel oli 02.03.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr. XXXXXXXXXXX sõlmimise ajal kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 15,31% aastas (kolmekordne määr 45,93%). Hagiavalduses on esitatud asjaolu, mille kohaselt oli lepingu nr XXXXXXXXXXX intressimäär 12% aastas ja krediidi kulukuse määr 20,29% aastas. Seega ei ole 4 (9)
Tsiviilasi nr 2-24-110396 tarbijakrediidileping eeltoodud alusel tühine. Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse määr oleks lepingus märgitud ebaõigesti.
16.Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hageja on hagiavalduses esitanud asjaolud, millest nähtub, et Inbank AS on omandanud teabe lähtudes VÕS § 4031 4 lgdest 2 ja 4, mis võimaldaks täita krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS § 49 ja § 50 kohaselt ning vastavalt krediidiandja sise-eeskirjadele kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodikale analüüsis krediidiandja eelnevalt nimetatud teavet kogumis ning hindas tarbija krediidivõimelisust. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Krediidivõimekuse hindamise eesmärgil viis esialgne võlausaldaja krediidianalüüsi, millest nähtub, et kostja igakuine sissetulek oli 1837,33 eurot, igakuiste kohustuste summa 200 eurot, lisaks oli lepingust tulenev kuutasu 12,90 eurot. Peale nimetatud finantskohustuste tasumist jäi kostjale reservi 1624,43 eurot (1837,33-212,90). Seega oli kostja krediidivõimeline. Hageja rõhutab, et leping oli sõlmitud märtsis 2023, ning kostja oli krediidivõimeline lepingu sõlmimisel. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võlausaldaja arvates võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Hageja selgitab 10.06.2024 esitatud menetlusdokumendis, et klient esitab krediiditaotluse, millega küsitakse kliendilt andmeid regulaarsete sissetulekute ja kohustuse kohta. Otsuse tegemisel lähtutakse kliendi poolt antud regulaarsest sissetulekust ning sissetuleku andmeid päritakse välistest registritest (EMTA või Pensionikeskuse kaudu). Kliendi igakuiste kohustustena võetakse arvesse kliendi poolt taotlusel esitatud andmed ning Inbank AS-iga sõlmitud varasemad kehtivad krediidilepingud. Vajadusel küsitakse täiendavalt ka pangakontoväljavõtet. Hagiavaldusest, vastusest kohtunõudele ja nendele lisatud tõenditest ilmneb, et krediidi andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. Krediidiandja oleks pidanud kostja sissetuleku tuvastamiseks kontrollima ka pensioniregistri või EMTA-st tulenevaid andmeid ning hindama kas nimetatud andmed langevad kokku kostja esitatuga. Hageja ei ole kohtule kostja konto väljavõtet esitanud. Praktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2020 otsus asjas nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2021 otsus asjas nr 2-18-977, punkt 43). Hageja esitatud vastustest vastutustundliku laenamise põhimõtte osas ei selgu, kuidas on võlausaldaja kostja kohustusi kogumis hinnanud ning arvestanud laenu andmisel. Kohus asub seisukohale, et hageja poolt viidatud tegevusi ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Enne tarbijale laenu andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, varasemate maksekohustuste täitmine ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 koosmõjus krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-dega 1-7). Üksnes laenutaotluses märgitud võimaliku sissetuleku ning kohustuste suuruse ja maksehäirete puudumise pinnalt ei saa hinnata laenutaotleja krediidivõimelisust. Puuduvad tõendid, et krediidiandja oleks ka sisuliselt kontrollinud kostja sissetulekuid, 5 (9)
Tsiviilasi nr 2-24-110396 igakuiseid kohustusti jne. Kohtu hinnangul tulnuks krediidiandjal praegusel juhul koguda täiendavat teavet, so küsida kostjalt tema sissetulekute ja varaliste kohustuste kohta täiendavat teavet ning nõuda tema kõikide pangakontode väljavõtete esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et hinnata kostja tegelikku krediidivõimelisust. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale valeandmeid või jätnud nõutud andmed esitamata. Laenuandja ei saa tugineda üksnes kostja esitatud laenutaotlustes märgitud teabele, seda mõistlikult kontrollimata. Hageja väidetest ei ilmne, kas ta hindas kostja sissetulekute regulaarsust ja olemust (ega pole katseaeg või tähtajaline leping). Hagiavaldusest ja hagile lisatud tõenditest nähtub, et krediidiandja ei ole hinnanud kostja kohustusi piisava põhjalikkusega. Kostja kontoväljavõtet analüüsides, oleks krediidiandjal pidanud tekkima kahtlus kostja laenukäitumises, kui ta enne krediidiandja poole pöördumist oli võtnud laenu(e). Kohtule ei nähtu, et krediidiandja oleks kostjalt täiendavalt nimetatud kohustuste kohta teavet küsinud. Maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 2-14-21710, p 29.3). Hageja ei tuginenud sellele, et krediidiandja oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada.
17.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Eeltoodut tulenevalt tuleb hagejal esitada kohtule VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatud ümberarvestus juhuks, kui kohus jõuab järeldusele, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Riigikohus on 2-21-13098 lahendi p-s 24 selgitanud, et krediidiandja/hageja peab kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Hageja esitas kohtule 10.06.2024 ümberarvestuse. Hageja märgib, et ümberarvestuse käigus lähtus hageja lepingu üldtingimuste p. 8.3, mis näeb ette, et minimaalse tagasimakse protsendimäär on IN Pay Standard Kaardi puhul 3%. Kostjal toimus lepingu ülesütlemine 27.10.2023. Vastavalt Euroopa tarbijakrediidi standartinfo teabelehe 3 jaos sätestatule: “Krediidiga seotud kulud” on laenujäägi tagastamise aeg 1 aasta, mis toimub võrdses osas (1991,75/12=165,98). Seega pidi kostja tasuma igakuiselt põhiosajäägi summas 165,98 eurot (va viimane osamakse summas 107,99 eurot).
18.VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja 10.06.2024 esitatud menetlusdokumendi p-st 1.1 nähtub hageja põhivõlgnevuse kujunemine. Põhivõlgnevus oli lepingu ülesütlemise seisuga s.o 27.10.2023 2289 eurot. Kostja tasus krediidilepingu kestvuse jooksul kokku 3,22 eurot, millest 2,13 eurot läks põhiosa katteks ja 1,09 eurot läks intressile. Kohus arvestab kogu kostja poolt tasutud summa põhivõla katteks. Kuna kostja on kasutanud krediiti kokku 2291,13 eurot ning teinud tagasimakseid kokku 3,22 6 (9)
Tsiviilasi nr 2-24-110396 eurot, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 2287,91 eurot. Vastavalt hageja esitatud ümberarvestusest, tuli/tuleb kostjal tasuda: tasumise kuupäev
krediidi kasutamise maht igakuiselt
osamakse vähemalt 3%
tasus
15.05.2023
689,06
20,67
3,22
15.06.2023
1604,06
48,12
15.07.2023
1705,74
51,17
15.08.2023
1810,47
54,31
15.09.2023
2116,86
63,5058
15.10.2023
2053,3542
61,600626
15.11.2023
1991,753574
156,98
15.12.2023
1834,773574
156,98
15.01.2024
1677,793574
156,98
15.02.2024
1520,813574
156,98
15.03.2024
1363,833574
156,98
15.04.2024
1206,853574
156,98
15.05.2024
1049,873574
156,98
15.06.2024
892,893574
156,98
15.07.2024
735,913574
156,98
15.08.2024
578,933574
156,98
15.09.2024
421,953574
156,98
15.10.2024
264,973574
156,98
15.11.2024
107,993574
107,99
ülesütlemine 27.10.2023
Kohtuotsuse tegemise ajaks on põhivõla osamaksed sissenõutavaks muutunud alates 15.05.2023 kuni 15.08.2024, s.o kokku summas 1865,96 eurot. Edasiulatuvalt mõistab kohus välja osamaksed alates 15.09.2024 kuni 15.11.2024, s.o kokku summas 421,95 eurot, mis tuleb kostjal tasuda vastavalt ülaltoodud maksegraafiku alusel.
19.Riigikohus on lahendi nr 2-21-13098/50 p-s 24 märkinud järgmist: „Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on madalam.“ Hageja märkis oma 01.08.2024 vastuses kohtule, et juhul kui kohus leiab, et 7 (9)
Tsiviilasi nr 2-24-110396 vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, siis loobub hageja intressinõudest kostja vastu. Seega, kuna kohus on eelnevalt tuvastanud, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hageja on sel juhul oma intressi nõudes loobunud, jätab kohus hageja intressinõude kostja vastu rahuldamata.
20.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral on hagejal õigus nõuda viivist sissenõutavaks muutunud summalt. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist, kuna kostja on oma kohustust rikkunud. Kuna viivis on VÕS § 113 lg 1 alusel suurem, kui lepingus kokkulepitud määr, s.o 12%, rahuldab kohus hageja nõude mõista kostjalt hageja kasuks viivis lepinguga ettenähtud määras s.o 12% aasta. Hageja on esitanud nõude välja mõista viivis alates lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast alates, s.o 28.10.2023 kuni hagi esitamiseni 17.05.2024 intressiga võrdses määras, so 12% aastas summas 152,48 eurot. Kohus rahuldab hageja viivise nõude osaliselt. Kohtuotsuse tegemise ajaks on põhivõla osamaksed sissenõutavaks muutunud alates 15.05.2023 kuni 15.08.2024, s.o kokku summas 1865,96 eurot. Seega tuleb kostjal hagejale tasuda viivist põhivõla summalt s.o 1865,96 eurolt perioodi 28.10.2023 kuni 06.09.2024 eest summas 192,82 eurot. Edasiulatuvalt mõistab kohus välja osamaksed alates 15.09.2024 kuni 15.11.2024, s.o kokku summas 421,95 eurot. Kuivõrd ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal õigus saada sissenõutavaks muutunud põhivõlalt viivist, rahuldab kohus hageja edasiulatuva viivise nõude lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 12% aastas. Iga tagasimakse muutub sissenõutavaks tagasimakse tähtpäevale järgnevast päevast. Seega mõistab kohus hageja kasuks välja tasumata põhiosalt viivised alates 28.10.2023 kuni 06.09.2024 eest summas 192,82 eurot ning rahuldab hageja taotluse mõista kostjalt välja edasiulatuv viivis lepinguga kokkulepitud määras 12% aastas, kuid mitte põhivõlga ületavas summas. Kohus jätab rahuldamata hageja viivisenõude hagi esitamise seisuga summas 139,90 euro ulatuses.
21.VÕS § 4034 lg 6 rikkumise korral ei saa laenuandja VÕS § 4034 lg 7 teise lause alusel nõuda ka muid tasusid. Seega jätab kohus hageja nõude võla sissenõudmiskulude 50 euro osas rahuldamata.
22.Eeltoodule tuginedes rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 2287,91 eurot ja sissenõutavaks muutnud viivise perioodi 28.10.2023 kuni 06.09.2024 eest summas 192,82 eurot.
23.Käesolevas kohtuotsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel tähelepanuta, kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja tulemust. Menetluskulud
24.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
25.TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi hind on 2854,22 eurot. 8 (9)
Tsiviilasi nr 2-24-110396 Kohus rahuldas hageja nõude osaliselt (2480,73 eurot ehk 86,91%). Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta 86,91% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 13,09% ulatuses hageja kanda.
26.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 385 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja kohtule esitamise tasu TsMS § 4842 alusel 20 eurot ja esindajale tasutud 338 eurot (ilma km). Kokku 743 eurot. Esindaja tunnitasu on 169 eurot. Hageja esindaja tasu koosneb: täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine ja esitamine kohtule. Menetluskulude nimekirja kohaselt on nimetatud toimingute tegemiseks kulunud 2 tund. Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega.
27.Kostja hageja menetluskulude suurusele vastuväidet esitanud ei ole.
28.Kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud. Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest. TsMS § 172 lg 9 kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 484 alusel on põhjendatud hageja menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot. Seega on hageja menetluskulu põhjendatud. Kostjal tuleb hagejale hüvitada 645,74 eurot (86,91% 743-st).
29.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
30.Kohtule teadaolevate andmete põhjal kostjal menetluskulud puuduvad.
31.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.