lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-24-108926/10

Võlaõigus

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Rakvere kohtumaja · 05.09.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-108926/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
05.09.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2426
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Holm Bank AS14080830(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.09.2024, Rakvere

Tsiviilasja number

2-24-108926

Tsiviilasi

Holm Bank AS hagi A. Z. vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

148,19 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Holm Bank AS, registrikood: 14080830, asukoht: Posti tn 30, Haapsalu linn, Haapsalu linn, Lääne maakond Hageja lepinguline esindaja: Jaana Jostmann, e-posti aadress: [email protected] Kostja: A. Z., isikukood: xxxx, rahvastikuregistrijärgne elukoht: xxxx Lihtmenetluses

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

1.Jätta Holm Bank AS hagi A. Z. vastu võlgnevuse nõudes, rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud Holm Bank AS kanda.
3.Kostjal menetluskulusid ei esine ja kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue 1.Holm Bank AS (hageja) ja A. Z. (kostja) sõlmisid 11.01.2023 laenulepingu nr xxxx (edaspidi leping), mille alusel andis hageja kostjale laenu 302,98 eurot AS-ist Klick Eesti kauba ostmiseks. Laenu summa kanti vastavalt lepingu p 1 järgi müüja arveldusarvele. Laenu tagastamise lõpptähtajaks oli 11.01.2024, intressimäär 14,80% aastas, krediidi kulukuse määr 45,81% aastas eeldusel, et intressimäär on 14,80% aastas, laenutähtpäev 11.01.2024, lepingu sõlmimise tasu 19,90 eurot, laen võetakse kohe kasutusse ja leping kehtib kokkulepitud aja jooksul. Lepingu punktist 5 nähtuvalt on laenu tagastamiseks ja kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma lepingu sõlmimise päeval 344,76 eurot. Vastavalt Lepingu punktile 2 on Lepingu sõlmimise päeval viivisemäär 14,80% aastas (0,04% päevas). Viivist arvutatakse tasumata makselt alates tasumise tähtpäevale järgnevast päevast iga viivitatud päeva eest. Laenu tagastamise graafiku kohaselt pidi sissemakse summas 20 eurot tasumine toimuma 11.01.2023, edasi laenu, intresside ja lepingutasu tagastamine toimuma 11.02.2023 kuni 11.12.2023 osamaksena summas 28 eurot 74 senti ja 11.01.2024 osamaksena summas 28 eurot 62 senti. Kostja on kauba tellimuse teinud 11.01.2023 ja kostja on kauba kätte saanud 13.01.2024 kell 18:54. Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Kostjal on tasutud lepingu maksegraafikujärgsed osamaksed kuni 11.09.2023. 11.10.2023 maksegraafikujärgne osamakse on tasutud osaliselt summas 8 eurot 40 senti. Alates 11.11.2023 on maksegraafikujärgsed osamaksed tasumata. Kokku on kostja poolt hagejale tasutud 290 eurot, sellest kaeti põhiosa 207,17 eurot, intressinõuet 36,21 eurot, lepingutasu 14,94 eurot, menetluskulude katteks 30 eurot ja viiviste katteks 1,68 eurot. Leping lõppes lõpptähtaja saabumisega 11.01.2024. Tagastamata põhivõlgnevus on 22.05.2024 seisuga 95,81 eurot. Kostjal on tasutud lepingu maksegraafikujärgsed osamaksed kuni 11.09.2023, 11.10.2023 osamakse on tasutud osaliselt summas 6,74 eurot. Alates 11.11.2023 on maksegraafikujärgsed osamaksed tasumata. Lepingu põhiosa tasumised on järgnevad: 11.01.2023 20 eurot, 11.02.2023 20,88 eurot, 11.03.2023 21,34 eurot, 11.04.2023 21,81 eurot, 11.05.2023 22,28 eurot, 11.06.2023 22,77 eurot, 11.07.2023 23,27 eurot, 11.08.2023 23,78 eurot, 11.09.2023 24,30 eurot, 11.10.2023 24,83 eurot (tasutud osaliselt summas 6,74 eurot, tasumata 24,83-6,74=18,09 eurot). Tasumata põhisosamaksed: 11.11.2023 25,38 eurot, 11.12.2023 25,93 eurot ja 11.01.2024, kokku on tasumata põhivõlgnevus summas 95,81 eurot (25,38+25,93+26,41+18,09=95,81). Intressivõlgnevus on 5,67 eurot (intressimäär 14,80% aastas, periood 12.09.2023-11.01.2024. Tasutud intressiosamaksed on järgmised:11.01.2023 0 eurot, 11.02.2023 6,20 eurot, 11.03.2023 5,74 eurot, 11.04.2023 5,27 eurot, 11.05.2023 4,80 eurot, 11.06.2023 4,31 eurot, 11.07.2023 3,81 eurot, 11.08.2023 3,30 eurot, 11.09.2023 2,78 eurot. Tasumata intressiosamaksed on järgnevad: 11.10.2023 2,25 eurot, 11.11.2023 1,70 eurot, 11.12.2023 1,15 eurot, 11.01.2024 0,57 eurot, kokku on intressivõlgnevus 5,67 eurot. Viivisevõlgnevus on 6,75 eurot (14,80% aastas ehk 0,040548% päevas, periood: 12.10.2023-22.05.2024, so hagi esitamiseni). Viivise arvestus on järgnev: 1) põhiosalt 18,09 eurolt (11.10.2023 tasumata põhiosa osamakse), periood 12.10.2023-22.05.2024, viivitatud päevi 224, viivis 1,64 eurot; põhiosalt 25,38 eurolt (11.11.2023 tasumata põhiosa osamakse), periood 12.11.202322.05.2024, viivitatud päevi 193, viivis 1,99 eurot; põhiosalt 25,93 eurolt (11.12.2023 tasumata põhiosa osamakselt), periood 12.12.2023 kuni 22.05.2024, viivitatud päevi 163, viivis 1,71 eurot; põhiosalt 26,41 eurolt (11.01.2024 tasumata põhiosa osamakse), periood 12.01.2024-22.05.2024, viivitatud päevi 132, viivis 1,41 eurot. Kokku on viivisevõlgnevus 6,75 eurot (1,64+1,99+1,71+1,41=6,75). Tasumata lepingutasu on 4,96 eurot (lep p 2 fikseeritud tasu 19,90 eurot, tasutakse lepingu lisas toodud maksegraafiku alusel). Kostjal on maksegraafikujärgsed lepingutasud

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

tasutud kuni 11.10.2023 ning alates 11.11.2023 on lepingutasu osamaksed tasumata (11.11.2023, 11.12.2023 2 x 1,66 ja 11.01.2024 1 x 1,64 = 4,96 eurot). Hageja esitas kostjale kümme teadet, neist neli viimast on esitatud pärast lepingu lõpptähtaja saabumist. Lepingu p 2 ja hinnakirja alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt võlateatise eest 5 eurot, kui kostja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi. 14.10.2023 võlateade 0 eurot ja 13.11.2023 meeldetuletuskiri 0 eurot, 14.12.2023 meeldetuletusteade 0 eurot, 11.01.2024 võlateade 0 eurot, 29.01.2024 teade 0 eurot, 20.10.2023 võlateade 5 eurot, 22.11.2023 meeldetuletuskiri 5 eurot, 20.12.2023 meeldetuletuskiri 5 eurot, 16.01.2024 võlateade 15 eurot, 02.02.2024 meeldetuletuskiri 5 eurot. Kokku on sissenõudmiskulud 35 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas märkis hageja, et aluseks võeti kostja taotlus, milles kostja märkis oma sissetulekuks 1600 eurot, kohustusteks 600 eurot. AS Creditinfo Eesti ja OÜ Krediidiregister maksehäireregistri väljavõtete järgi kostjal maksehäireid ei olnud. Hageja arvestas laenu andmisel kostja sissetulekuks 1600 eurot ja kohustusteks 600 eurot ning eelnev oli hageja hinnangul laenu saamiseks piisav. Arvestades siinjuures, et tegemist oli varasemalt hea maksekäitumisega kliendiga, kelle oli eelneval perioodil laenuleping ja mida täideti nõuetekohaselt. Seega leidis hageja, et lepingu sõlmimisel järgiti vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja palub kokkuvõtvalt kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 95,81 eurot, intressivõlgnevus 5,67 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 6,75 eurot, lepingutasu 4,96 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot. Kostja vastuväited

2.Menetlusse võtmise määruse ja hagiavalduse on kostja TsMS § 322 lg 1 alusel kätte saanud 12.06.2024 ja kohtu poolt määratud tähtajaks, so 26.06.2024 kostja hagile vastust ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus, tutvunud hageja poolt kirjalikult esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
4.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 31.05.2024 menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 lahend nr 3-2-1-23-16, p 16).
5.Tsiviilasjas nr 2-23-11580 on Tartu Ringkonnakohtu 04.12.2023 otsuse (jõustunud 09.01.2024) pis 7 märkinud, et kõigil juhtudel, kus kohus saab tagaseljaotsuse tegemisele asumisel hinnata nõude aluseks oleva tehingu kehtivust selle võimaliku tühisuse aspektist, ei tohi maakohus tehingu tühisuse korral tagaseljaotsust teha. Kuna kohtul ei ole ühelgi juhul kohustust TsMS § 407 lg 1 järgi tagaseljaotsust teha, võib kohus oma sellist diskretsiooniõigust kasutada ka juhtudel, kus ta tagaseljaotsuse tegemisel ei saa kõrvaldada kahtlust, kas tehing, millele hageja tugineb, on tühine või kehtiv. Seega on kohtul sellises olukorras alati õigus asja sisuliselt menetleda ning käesolevalt lahendab kohus asja sisulise otsusega.
6.Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-24-108926 Holm Bank AS hagi A. Z. vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palub hageja ja kostja vahel 11.01.2023 sõlmitud laenulepingu nr xxxx alusel tekkinud põhivõlgnevuse 95,81 eurot, intressivõlgnevuse 5,67 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 6,75 eurot, lepingutasu 4,96 eurot ja sissenõudmiskulude 35 eurot väljamõistmist.
7.Hageja nõuded tulenevad kostja ja hageja vahel 11.01.2023 sõlmitud laenulepingust nr xxxx. Kuna Holm Bank AS sõlmis krediidilepingu oma majandustegevusega seonduvalt füüsilise isikuga, kelle osas kohtul puudub alus seostada tehingut kostja iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 6), siis on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 lg 1 mõttes. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
8.Kohus peab hindama tarbijaga sõlmitud lepingutingimuste ja vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist omal algatusel ka ilma kostja vastuväiteta (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23). 05.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ reguleerib ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C-154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus antud juhul loovutusest tulenevalt hagejal. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Tallinna Ringkonnakohus on 8. novembri 2021 otsuse (tsiviilasjas nr 2-20-106661) p-s 55 osundanud, et: „Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2020 otsus asjas nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2021 otsus asjas nr 2-18-977, punkt 43). Piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et krediidiandja oleks nõuetekohaselt kostja krediidivõimelisust hinnanud“. Tsiviilasjas nr 2-21-119187 on Tallinna Ringkonnakohus 07.10.2022 otsuse punktis 12.9 märkinud, et: „Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb laenutaotleja krediidivõimelisust hinnata enne iga uue tarbijakrediidilepingu sõlmimist. Krediidiandja ei saa varasemate kohustuste täitmisest eeldada, et tarbija on suuteline täitma ka uuest krediidilepingust tulenevaid kohustusi, eriti kuna tarbija krediidivõimelisuse aluseks olevad asjaolud võivad ajas muutuda“. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
9.31.05.2024 puuduste määruses andis kohus hagejale võimaluse hagiavalduses esile tuua asjaolud ja esitada tõendid, mis kinnitavad, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet

ning kostja oli krediidilepingu sõlmimisel krediidivõimeline. Kohus juhtis hageja tähelepanu ka sellele, et hagejal on võimalik teha ümberarvestus nõude osas vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7.

10.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas on hageja esitanud hagis selgitusi ning hagi lisad 2 ja 3. Hagiavalduses selgitas hageja, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas tugines krediidiandja kostja taotluses esitatule ja maksehäireregistri väljavõttele (hagi lisad 2 ja 3). Kohus leiab, et hagi lisades 2 ja 3 (kostja taotlus ja maksehäireregistrite väljavõte) ning hagis esitatud selgitused ei ole piisavad vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ja mille põhjal ei ole võimalik veenduda, et kostja oli enne krediidilepingu sõlmimist krediidivõimeline. Krediidiandja ei ole kostja igakuiseid sissetulekuid ega kohustusi tegelikkuses enne krediidilepingu sõlmimist kontrollinud ja pangakontoväljavõtet krediidiandja kostjalt nõudnud ei ole. Niisamuti ei ole hageja kohtule kostja pangakonto väljavõtet, kostja krediidivõimelisuse kontrollimiseks, esitanud. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud seda, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet krediidilepingu sõlmimisel järginud. Eeltoodu põhjal tuvastab kohus, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud (VÕS § 4034 lg 6).
11.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb tagasimaksed lugeda põhinõude katteks. VÕS § 4034 lg 7 järgi kostja hagejale lepingutasu 19,90 eurot ei võlgne ja kohus jätab hageja lepingutasu nõude 4,96 rahuldamata. Seega põhinõude aluseks tuleb võtta 11.01.2023 laenulepingus nr xxxx sätestatult väljamakstav laenusumma 282,98 eurot. Hagiavalduse punktist 1.3 nähtuvalt on kostja hagejale tasunud kokku 290 eurot (so 11.01.2023 20 eurot, 19.04.2023 100 eurot, 10.08.2023 100 eurot ja 13.09.2023 70 eurot). Seega jätab kohus hageja põhinõude 95,81 eurot rahuldamata (so 290-282,98=7,02 eurot, põhinõudest ülejääk).
12.Riigikohus on osundanud, et VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause mõte pärast lepingu ülesütlemist on selles, et kohtumenetluses peab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (RKTKm 24.11.2023 2-21-13098, p 24) (vt Tartu Ringkonnakohtu 19. detsembri 2023. a otsus asjas nr 2-23-133882, p 8). Tsiviilasjas nr 2-23133882 on Tartu Ringkonnakohus 19.12.2023 otsuse p-s 10 märkinud, et kui krediidilepingus sisalduv intressikokkulepe peaks osutuma vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tühiseks, siis jääb sellest hoolimata kehtima kokkulepe selle kohta, et viivisemäär on võrdne intressimääraga. See tähendab, et viivisemäär on sellisel juhul võrdne seadusjärgse intressimääraga. Leping lõppes tähtaja saabumisega 11.01.2024. Intressikalkulaator.ee kasutades oleks põhjendatud (seadusjärgses intressimääras) intressinõue 3,83 eurot (laenusummalt 282,98 eurolt, hagi asjaoludes esitatult periood 12.09.2023-11.01.2024). Põhinõudest tulenev ülejääk tuleb lugeda intressinõude katteks. Seega jätab kohus hageja intressinõude 5,67 eurot rahuldamata (7,02 eurot põhinõude ülejääk3,83=3,19 eurot põhinõude ülejääk). Eelnevast tulenevalt ei ole hagejal kostja vastu põhinõuet (so tagasimaksed loeti põhinõude katteks) ja kohus jätab hageja viivisenõude 6,75 eurot rahuldamata.
13.VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta: sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot.

Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude 35 euro väljamõistmist (so 20.10.2023, 22.11.2023, 20.12.2023, 16.01.2024 ja 02.02.2024 meeldetuletuskirjade eest). Kuivõrd kostjal oli 13.09.2023 lepingust tulenevad kohustused täidetud, siis ei olnud meeldetuletuskirjade saatmine kostjale ja antud juhul sissenõudmiskulude kostjalt nõudmine põhjendatud. Kohus jätab hageja sissenõudmiskulude nõude 35 eurot rahuldamata. Kokkuvõtvalt jätab kohus hagi tervikuna rahuldamata.

14.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjal asjas menetluskulusid ei esine, mistõttu kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja