Võlaõigus

korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär (VÕS § 113 lg 1).Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (TsMS § 367). VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta: sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja palub kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 1721,27 eurot, intressivõlgnevus 221,94 eurot, lepingu haldustasu 10 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 354,63 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja edasiulatuv viivis 02.12.2023 põhinõudelt 1721,27 eurolt 32% aastas kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud, vastutustundlikku laenamise põhimõtet ei ole rikutud ja kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Kohus mõistab E Õ (endise perekonnanimega Nlt) AS PlusPlus Capital kasuks välja kostja ja Fresh Finance OÜ vahel sõlmitud 27.07.2020 laenulepingu nr xxxx alusel tekkinud põhivõlgnevuse 1721,27 eurot, intressivõlgnevuse 221,94 eurot, lepingu haldustasu 10 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 354,63 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot ning edasiulatuva viivise alates 02.12.2023 põhinõudelt 1721,27 eurolt 32% aastas kuni põhinõude täitmiseni koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kohus rahuldas hagi ja TsMS § 162 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud 825 eurot (riigilõiv 385 eurot, maksekäsu kiirmenetluses kantud kulu 20 eurot ja õigusabikulud 420 eurot). Õigusabikulud koosnevad järgnevast: dokumentide komplekteerimine, analüüs, hagi koostamine ja kohtule esitamine 3,5 h x 100= 350 eurot, millele lisandub käibemaks (hageja on arvestanud käibemaksu 20%). Kohus on seisukohal, et hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 385 eurot ja maksekäsu kiirmenetluses kantud kulu 20 eurot on põhjendatud menetluskulu. Kohus leiab, et kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastust ja hageja kohtule täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud ja tegemist on standartse hagiga, siis ei ole õigusabikulude nõue esitatud ulatuses põhjendatud. Eeltoodud põhjustel on kohtu arvates põhjendatud menetluskulude suuruseks 649 eurot (riigilõiv 385 eurot, maksekäsu kiirmenetluses kantud kulu 20 eurot ning õigusabikulud 244 eurot, so 2 x 100=200+ 44 eurot käibemaks 22%, kokku 244 eurot). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.