1.Keelduda M. V. (isikukood xxxxxxxxxx) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
2.Lõpetada M. V. kohustustest vabastamise menetlus.
3.Jätta menetluskulud M. V. kanda. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada teade M. V. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 29.06.2018 määrusega välja M. V. pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Einar Vallandi. Tartu Maakohtu 19.12.2018 määrusega (jõust 05.01.2019) lõpetati M. V. pankrotimenetlus raugemisega, algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. M. V. kohustustest vabastamise menetluses jäeti usaldusisik määramata ning kohustati võlgnikku ennast täitma usaldusisiku ülesandeid. Usaldusisikul tuli esitada aruanne kaks korda aastas, 1. augustil ja 1. veebruaril. Väljamaksed tuli teha võlausaldajatele iga aasta 10. jaanuaril.
3.Esitatud aruannete kohaselt on võlgnik terve menetluse kestel töötanud regulaarselt xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxx baarmeni ametikohal. Perioodil jaanuar 2019 kuni veebruar 2023 on võlgnik teinud regulaarselt igal aastal väljamakseid võlausaldajatele kokku 7184 eurot. Viimase aasta jooksul tehtud eraldised on võlgnik jooksvalt ära kasutanud ning väljamakseid rohkem teinud ei ole. Aruannete kohaselt on võlgniku sissetulekuks lisaks töötasule olnud Töötukassa poolt makstav kompensatsioon Covid pandeemia perioodil, Rahandusministeeriumi poolt makstavad tulumaksu tagastused, AS Pensionikeskuse väljamakse pensionifondi osakute eest, väiksemad lotovõidud ning tuttavatele osutatud teenuste eest saadud tasu. Võlgniku viimasele aruandele lisatud konto väljavõtetelt nähtuvad olulised kulutused loteriide ostmisele.
4.Kohus määras võlgniku ärakuulamiseks istungi 07.05.2024. Võlgnik avaldas, et on majast välja kolinud üürikorterisse, kus maksud on kõrgemad ning tal on rahalised raskused. Kohus selgitas, et võlgnik on rikkunud aruande esitamise kohustust. Võlgnik lubas esitada puuduva aruande 20. maiks.
KOHTU SEISUKOHT
5.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta
30.juunini.
6.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
7.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
8.Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (RKTKm 3-21-49-16, p 15; 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on PankrS § 175 lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad PankrS § 175 lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (RKTKm 3-2-1-19-16, p 12).
9.PankrS § 175 lg 2 p 1 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. M. V. ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos.
10.PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
11.PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohtule esitatud andmete ja töötamise registri kohaselt on võlgnik töötanud regulaarselt xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-s ja xxxxxxxxxxxx-s baarmeni ametikohal. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega.
12.PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on esitanud kohtule aruandeid oma tegevuse kohta regulaarselt kuni 07.02.2023. 01.08.2023 ja 01.02.2024 aruanded esitas võlgnik kohtule tagantjärele alles pärast nõude esitamist ärakuulamisel 20.05.2024. Võlgniku lisatud konto väljavõttest nähtub tema väljakujunenud finantskäitumine: algselt teeb eraldise võlausaldajate nõuete katteks, misjärel kannab raha tagasi ja järgneb ülekanne Eesti Lotole igakuiselt 100–500 euro ulatuses, nt märtsist 2023 kuni detsembrini 2023 on võlgnik kandnud Eesti Lotole kokku 2746,84 eurot. Kohus leiab, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõikes 2 toodud kohustust anda kohtule informatsiooni oma tulude ja vara kohta, sh esitada ka aruandeid menetluse jooksul.
13.PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Võlgniku sissetulekuks on lisaks töötasule olnud Töötukassa makstav kompensatsioon Covid pandeemia perioodil, Rahandusministeeriumi makstavad tulumaksu tagastused,
AS Pensionikeskuse väljamakse pensionifondi osakute eest, lotovõidud ning tuttavatele osutatud teenuste eest saadud tasu. Võlgnik on teinud regulaarselt eraldisi ning väljamakseid neljal korral. Viimasel aastal ei ole võlgnik eraldisi teinud. Võlgnik taotles 07.05.2024 kohtuistungil võimalust eraldise kohustuse täitmata jätmise heastamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse pikendamist aasta võrra, so 31.05.2025. Kontrollimaks võlgniku kohustuste täitmist ja tema käitumismustri muutumist pärast 07.05.2024 kohtuistungit tegi kohus PankrS § 172 lg 6 teise lause alusel päringu ASi SEB Pank võlgniku konto väljavõtte nõudes. Võlgniku SEB Panga konto väljavõttest nähtub, et ta on võlausaldajatele eraldanud 2024 juunis 225 eurot ja juulis 250 eurot, kuid eraldatud raha siiski kohe ka ära kulutanud, konto jääk viis eurot. Võlgnik on teinud Eesti Lotole ülekandeid: 2024 juunis 78 eurot, juulis 144 eurot ja augustis 98 eurot. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõigetes 3–5 toodud loovutuskohustust ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
14.Võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. PankrS näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Riigikohus on 17.04.2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p-s 11 selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kohus leiab, et võlgnik on olnud raskelt hooletu ning rikkunud PankrS § 173 lõigetes 2–5 sätestatud kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnik on olnud teadlik eraldise võlgnevusest, kuid vaatamata sellele on kulutanud regulaarselt raha lotomängudele ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus käsitab taolist käitumist oma sissetuleku raiskamise jätkamisena, mistõttu ei ole võlgnik andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Arvestades võlgniku harjumuspärase finantskäitumise jätkumist ka pärast 07.05.2024 ärakuulamist ja võlgnevuse suurust (4918,88 eurot), puudub perspektiiv, et ta ka PankrS § 175 lg 51 alusel kohustustest vabastamise menetluse pikendamisel suudaks oma kohustusi täita.
15.Eelnevalt välja toodud rikkumistele tuginedes leiab kohus, et vastavalt PankrS § 175 lõikele 1 tuleb võlgnikku keelduda pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
16.Kohus ei pea vajalikuks küsida menetluses võlausaldajate seisukohta, kuna võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega ei rikuta võlausaldajate õigusi. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
17.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus keeldub M. V. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka M. V. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
18.TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel jätab kohus menetluskulud M. V. kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.