Harju Maakohus Mai Grauberg
Kohtuotsuse avalikult teatavaks 30. august 2024, Tallinn, tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-24-102487 Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised esindajad
ja
Menetluse liik
OÜ Europark Estonia hagi A. P. (P.) vastu võlgnevuse nõudes 85 eurot nende Hageja: OÜ Europark Estonia (10811490, Solaris bürooplokk, III korrus, Estonia pst 9, Tallinn) Lepinguline esindaja Elari Arjakas, e-post: xxx Kostja: A. P. (xxxxxxxxxxx, xxx) e-post: xxx Lihtmenetlus
Resolutsioon
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused Kostjale kuuluv sõiduk registrimärgiga nr XXXXXX (edaspidi sõiduk) oli pargitud 17.02.2022 Tallinna Kristiine keskuse parklas ja 20.10.2023 Tallinnas Tähesaju 5, asuvas parklas. Hageja opereerib nendel alal parkimist. Asudes parkima, sõlmis kostja hagejaga parkimislepingu ülalviidatud kohas, ajal ja tingimustel. Kostja rikkus parkimistingimusi, kuna Kristiine keskuse parklas oli parkimise algusaeg tähistamata ja Tähesaju 5 asuvas parklas oli parkimise eest tasumata. Hageja esitas esimesel korral leppetrahvi nõude 15 eurot, mille kviitungi nr 1351 7022 2155 2325 asetas sõiduki esiklaasi kojamehevahele. Leppetrahvi tasumise tähtaeg oli 03.03.2022 (Lisa 1). Kostja ei tasunud leppetrahvi. Hageja esitas teisel korral kostjale leppetrahvi 55 euro kohta kviitungi nr 1412 0102 3114 3180, trahvi tasumise aeg oli 27.10.2023 (Lisa 2). Kviitung pandi sõiduki kojamehe vahele. Kostja ei tasunud leppetrahvi. Hageja saatis kostjale enne kohtumenetlust nõude kostja e-posti aadressile xxx, mis oli märgitud rahvastikuregistris. Kostja ei tasunud leppetrahve. Hagejal on õigus nõuda VÕS §
Kostja vastuväited
Kostja vaidles hagile vastu, leidis, et tegemist on rikastumisega, sest kõik on tasutud täiturile (dtl 107). Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kuivõrd käesoleval juhul on tegemist lihtmenetluse vaidlusega TsMS § 405 järgi, siis teeb kohus otsuse lihtsustatud vormis kooskõlas TsMS § 444 lg 2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg 1, 2 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 8 lg 1, § 76 lg 1, 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik ja kohustust tuleb täita vastavalt kokkulepitule ja seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Parkimisleping on VÕS § 271 mõttes üürileping, mille kohaselt tuleb ühel isikul tasuda teise isiku poolt kasutamiseks antud asja, õiguse, eseme eest kasutamise tasu. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. VÕS § 113. 2 lg 2 p 1 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Vaidlus puudus selles, et kostja sõiduk registrimärgiga XXXXXX oli pargitud: 1)17.02.2022 Tallinnas Kristiine keskuse parkimisalal, kus kostjal oli märkimata parkimise aeg ja hageja tegi kostjale leppetrahvi 15 eurot numbriga 1351 7022 2155 2325, trahvi maksetähtaeg oli 03.03.2022, (Lisa 1); 2) 20.10.2023 Tallinnas Tähesaju 5 asuval parkimisalal, kus kostjal oli parkimise eest i kostjal tasumata, hageja tegi kostjale leppetrahvi 55 eurot numbriga 1412 0102 3114 3180, trahvi maksetähtaeg oli 27.10.2023, 3) hageja opereerib ülalviidatud kohtades parkimist, c) kostja jättis ülalviidatud leppetrahvid kokku 70 € hagejale tasumata, d) hageja sissenõudmiskulud on 15 €, mis on kostja poolt hagejale tasumata. Ülaltoodu tõttu ei hinda kohus täiendavalt hagiavalduse lisades 1- 7 olevaid tõendeid nagu väljatrükid leppetrahvidest, fotod, parkimistingimustest fotod, nõudekiri kostjale 13.11.23 ja väljavõtted päringutest Transpordiametile (dtl 61-98). Seega oli poolte vahel sõlmitud VÕS § 8 lg 1-2, § 271 järgi ülalviidatud parklates ja märgitud aegadel sõiduki parkimislepingud, kus kostja pidi 17.02.22 parkimise korral fikseerima parkimise algusaja ning 20.10.23 parkimise korral tasuma parkimistasu ning nende kohustuste rikkumise korral oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi. Vaidlustamata asjaolude kohaselt jättis kostja ülalviidatud parklates esimesel juhul parkimisaja märkimata ja teisel korral tasu maksmata ning hageja esitas kostjale leppetrahvinõuded kokku 70 €. Kostja ei ole tõendanud oma väiteid, et leppetrahvid on tasutud ja seda väidetavalt
kohtutäituri vahendusel. Seega on ebaõige tema väide, et hageja on nõudeid esitades alusetult rikastunud. Eeltoodu aluse on kostja rikkunud VÕS § 100 mõttes VÕS § 271 järgset parkimislepingu tingimusi: jätnud esimesel juhul fikseerimata algusaja ja teisel juhul tasu maksmata. Hageja asetas leppetrahvi nõuete kviitungid sõiduki esiklaasi kojamehe vahele, mida tõendavad hageja esitatud fotod (dtl 68, 69, 72, 73). Kuna leppetrahvi tasumise tähtaeg oli vastavalt leppetrahvi kviitungitele 03.03.22 (15 eurot) ja 27.10.23 (55 eurot), siis rikkus kostja VÕS § 100 mõttes leppetrahvi kui kõrvalnõude tasumise kohustust. Hagejal on õigus nõuda VÕS § 76 lg 1, 2, § 8 lg 2, § 101 lg 1 p 1, 108 lg 1, § 158 lg 1 järgi kostjalt kohustuse täitmist leppetrahvi tasumist. Hagejal tekkisid sõiduki ja kostja andmete saamisega sissenõudmiskulud 15 € selleks, et esitada kostjale nõue enne kohtumenetlusust. Vaidlust pole selles, et kostjal sissenõudmiskulud hagejale hüvitamata. Kostja rikub VÕS § 100 mõttes ka VÕS § 113.2 lg 2 p 1 tulenevat sissenõudmiskulude tasumise kohustust. Hagejal on õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 113.2 lg 2 p 1 alusel kostjalt kohustuse täitmist -15 euro tasumist. Hageja leppetrahvide nõue kokku 70 € ja sissenõudmiskulude nõue 15 eurot on tõendatud ja põhjendatud. Hagi kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista leppetrahvi 70 eurot ja sissenõudmiskulusid 15 eurot. Menetluskulude jaotamine, rahaline suurus TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2, § 139 lg 1,2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud ja § 484.2 järgi maksekäsu kiirmenetluse avaldaja kulud 20 €. Kohtuvälised kulud on lepingulise esindaja kulud TsMS § 144 p 1 järgi. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 162 lg 1, 2 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi tuleb rahuldada, jäävad poolte menetluskulud kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda ning kohus jätab nende suuruse kindlaks määramata. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses lõivu kokku 100 eurot. Kuna asjas toimus maksekäsu kiirmenetlus, on selline TsMS § 484.2 järge ehk seadusjärge kulu 20 eurot põhjendatud. Lisaks on põhjendatud kulu tasutud lõiv 100 eurot. Kostjalt tuleb välja mõista TsMS § 162 lg 1, 2 § 138, § 139 lg 1, 2, § 484.2 järgi lõivu 100 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.
Hageja esitas hagiavalduses esindaja kulude nõude 2 tunni töö eest 220 eurot. Kostja on kinnitanud hagiavalduse kättesaamist, hagile vastanud, seega on ta hagiavalduses märgitud kulude nimekirja kätte saanud. Kohus hindab esindaja tehtud töö vajalikkust ja põhjendatust TsMS § 175 lg 1 järgi. Kohus leiab, et TsMS § 175 lg 1 järgi on hageja esindaja tööaeg 2 tunni eest põhjendatud. Tasu määr 110 eurot tunnis on kooskõlas kohtupraktika. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja põhjendatud lepingulise esindaja kulud on TsMS § 175 lg 1 järgi 220 eurot, mille kostja peab hagejale hüvitama. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulude katteks kokku 340 € (100 +20+220). TsMS § 177 lg 4 järgi tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.