Muud

EE742200221013804535. Edasikaebamise kord Määrusele on võimalik esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse Ametlikes Teadaannetes avaldamisele järgnevast päevast. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Asjaolud

tagasi võita minetatud. Võlanimekirja kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku 34 808,66 eurot, sh täitemenetluse kulud. Usaldusisik on leidnud, et võlgnik on maksejõuetu ja puuduvad reaalsed vahendid pankrotimenetluse läbi viimiseks. Usaldusisiku sõnul ei soovi võlgnik enda kohustusi täita. Sellele viitavad mh järgmised asjaolud: ta kinkis enda osa pärandvarast vennale, samal ajal kui tema suhtes oli käimas täitemenetlused (sh elatise võlg oma lastele); ta oli vastutav kasutaja isale kuuluvatele mootorratastele ning selgitas, et vara omamine ei ole talle kasulik; ta on juhatuse liige isale kuuluvas ettevõttes, kuid väidetavalt tasu selle eest ei saa, juhatuse liikme vastutuse osas märkis, et temalt pole enam midagi võtta; ta võttis 2021.a rahas välja enda II pensionisamba osakud ja lasi raha kanda välismaise panga kontole põhjusel, et tal endal oli seda raha vaja. Usaldusisik leidis, et võlgniku maksejõuetus on seotud mh oma vara raiskamisega ja/või varjamisega ning tema suhtes toimuvates täitemenetlustes nõuete rahuldamise tahtliku takistamisega. Võlgniku käitumine annab mõista, et tema arvates võlausaldajate nõuete võimalikult kiire ja kohane rahuldamine ei ole mitte tema ülesanne, vaid hoopis kohtutäiturite probleem ning osavuse küsimus. Usaldusisiku hinnangul on alust püsiva maksejõuetuse korral välja kuulutada võlgniku pankrot, kuid leiab, et kuna võlgnik on oma vara raisanud/varjanud ning tahtlikult takistanud täitemenetlustes nõuete rahuldamist, siis esineb alus kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks.

sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sellega loetakse juriidilisest isikust võlgnik lõpetatuks. FIMS § 45 lg 2 sätestab, et kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. FIMS § 45 lg 3 p 4 sätestab, et kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine. Võlausaldaja on esitanud avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Võlgnik esitas taotluse enda suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 34 000 euro ulatuses ja vara nende täitmiseks puudub. Võlgnik ei ole vähemalt 6 aastat tööl käinud ning on elatunud väidetavalt ainult töövõimetoetusest. Kuigi võlgnik teab, et tal on mitmeid täitmata kohustusi, ei ole ta püüdnud oma sissetulekut kuidagi suurendada ja kasvõi osalise tööajaga tööle asuda. Võlgnik elab abikaasa kulul, kes igapäevastest kuludest kannab suurema osa. Tagasivõidetav oleks olnud võlgniku poolt tehtud pärandiosa kinkeleping vennale, kuid seaduses sätestatud tehingu tagasivõitmise tähtaeg möödus veidi enne usaldusisiku nimetamist. Võlgnik on olnud nõus enda valimisega äriühingu juhatusse, mis tema enda sõnul teenib kasumit, kuid mingit tasu talle selle eest ei maksta ja tal pole kavas tasu ka nõuda. Kohtu hinnangul ei ole võlgniku vara arvel võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna võlgnikul vara puudub ja selle suurendamiseks ei ole võimalusi ette näha, on kohtu võlgnik maksejõuetu ja välja tuleks kuulutada tema pankrott vastavalt FiMS §18 lg 2 p1 ja PankrS § 1 lg 3 ja § 31 lg 1. Samas puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ja kohtu deposiiti pole makstud menetluskulude katteks ka tagatist. Seega on täidetud PanktS § 29 lg 1 eeldused ja menetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu. Kuna ei ükski võlausaldaja ega ka keegi kolmas isik ei ole tasunud pankrotimenetluse kulude katteks määratud summat kohtu deposiiti, järeldab kohus, et puuduvad isikud, kes oleks valmis pankrotimenetlust rahastama. Antud olukorras- võlgnik on maksejõuetu, kuid puuduvad vahendid menetluse läbi viimiseks – on võimalik võlgniku pankrot välja kuulutada üksnes siis, kui võlgniku suhtes on võimalik algatada samal ajal ka kohustustest vabastamise menetlus nagu võlgnik on taotlenud. Kohus, vaadanud läbi usaldusisiku kogutud materjalid, tõendid ja hinnangu ning kuulanud ära võlgniku, leiab, et võlgniku suhtes ei ole FIMS § 45 lg 3 p 4 alusel võimalik algatada kohustustest vabastamise menetlust, kuna võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, sealjuures kahjustanud võlausaldajate huve vara raiskamisega. Võlgnik ei suutnud kohtuistungil esitada mõistlikke põhjendusi enda tegevustele (märgitud usaldusisiku arvamuse p-s 7.2), mis on kahjustanud võlausaldajaid. Vaatamata osalisele töövõimele, ei ole võlgnik juba aastaid tööl käinud. Tema väited enda halvast tervisest ei ole kuidagi tõendatud- väidetava halva tervisliku seisundi korral oleks s tal tuvastatud töövõime puudumine täies ulatuses. Võlgnik on võtnud II pensionisamba rahas välja ning lasi raha kanda välismaa pangakontole, mis näitab otseselt võlgniku tahet takistada kohustute täitmist. Võlausaldajatele ei maksnud ta sellest rahast midagi ning selgitas usaldusisikule, et tal endal oli seda raha vaja. Võlgnik töötab enda isa kasumlikus ettevõttes juhatuse liikmena, kuid töö eest väidetavalt raha ei saa ega pole kunagi ka nõudnud. Samal ajal on tema suhtes käimas arvukaid täitemenetlusi, sh täitemenetlus tema enda laste elatise

nõudes. Ka pärandiosa kinketehinguga kahjustas võlgnik võlausaldajate huve, kuna selle tehingu ajal oli võlgniku suhtes käimas samuti mitmeid täitemenetlusi ning pärandiosast oleks võlgnik saanud oma võlgnevused tasutud. Võlgnik on viimased vähemalt 6 aastat väidetavalt elatunud ainult töövõimetoetusest olukorras, kus ta pole täielikult töövõimetu. Võlgnikul puudub igasugune tahe täita enda kohustused võlausaldajate ees kasvõi osaliselt. Kõik kirjeldatud võlgniku tegevused ja otsustused on olnud suunatud vara peitmisele või raiskamisele eesmärgiga takistada võlausaldajatel nõuete rahuldamist ning kohus ei näe sellises olukorras võimalust võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Ka ärakuulamisel ei avaldanud võlgnik mitte mingit valmisolekut täita üht peamist võlgniku kohustust menetluses- tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või asuda töö otsinguile (FiMS § 74 lg 1). Seega kohus leiab, et võlgniku sellise suhtumisega osutub kohustustest vabastamise menetlus kindlasti perspektiivituks. Eeltoodu alusel tuleb võlgniku maksejõuetusavalduse menetlus FIMS § 18 lg 2 p 5 ja lg 3 alusel lõpetada raugemise tõttu. 12.06.2024.a määrusega peatas kohus võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised ning keelas võlgnikul kogu oma vara käsutamise ilma usaldusisiku nõusolekuta. Kuna edasist maksejõuetusmenetlust ei toimu ning kohus lõpetab menetluse raugemisega, tuleb pankrotiavaldust tagavad abinõud tühistada (TsMS § 386 lg 4). Menetluskulude jaotus Usaldusisik esitas taotluse tasu määramiseks summas 900 eurot (koos käibemaksuga). FIMS § 54 lg 2 sätestab, et kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise pankrotiseaduse § 23 lõike 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 08.12.2023.a määruse nr 113 § 1 alusel on 2024.a kuutasu alammääraks 820 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on hetkel seega 164 eurot. Sama alamäär kohaldub ka usaldusisikule.

Usaldusisiku taotluse kohaselt on tal kulunud aruande koostamiseks vajalikele tegevustele kokku 9,5h tasumääraga 77,65 €/h, kokku 737,70 eurot + km. Kohus on seisukohal, et usaldusisiku märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et usaldusisiku poolt arvestatud tunnitasu vastavalt toimingute sisule on põhjendatud ning vastavuses usaldusisiku poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Tehtud ülesanded on olnud vajalikud. Tunnitasu määr ei ületa PankrS § 23 lg-s 3 märgitud ülemmäära. Kohus määrab usaldusisiku tasuks 737,70 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku on ajutise halduri tasu 900 eurot. PankrS § 146 lg 11 ja § 31 lg 6 lause 3 alusel tuleb usaldusisikule teha väljamakse summas 900 eurot kohtu deposiiti avaldaja poolt tasutud deposiidist. Usaldusisiku taotlusel ja vastavalt PankrS § 23 lg-le määrab kohus, et tasu tuleb maksta usaldusisiku poolt nimetatud büroole. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud jätta tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtuniks

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.