Aktiva Finance Group OÜ hagi XXi vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
11 342,85 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja SR Kostja: XX (isikukood x)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista XXilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja XXi ja Inbank AS vahel 04.08.2019 laenulepingust nr x tulenev kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud põhivõlg 2807,65 eurot, viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses kehtestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni, kuid mitte põhivõlga ületavas summas.
3.Mõista XXilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed (laenulepingu nr x maksegraafiku põhiosamaksed nr 62-72) alates maksetähtpäevale järgnevast päevast järgmiselt: Maksetähtpäev 20.09.2024 20.10.2024 20.11.2024 20.12.2024 20.01.2025 20.02.2025 20.03.2025 20.04.2025 20.05.2025 20.06.2025 20.07.2025
4.Jätta menetluskuludest 25% kostja kanda ja 75% hageja kanda.
5.Mõista XXilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 260 eurot.
6.Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Pärnu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui
eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja kohtu põhjendused
1.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 7035,94 eurot, intressi 376,42 eurot, lepingu haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 2822,13 eurot, viivise alates 08.06.2024 kuni põhinõude 7035,94 eurot täitmiseni lepingus kokku lepitud viivise määras 14,9% aastas ning menetluskuluna riigilõiv 840 eurot ja õigusabikulud 676 eurot ja väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.Inbank AS ja kostja sõlmisid 04.08.2019 auto24 laenuleping nr x, 29.04.2020 kokkulepe autolaenu lepingu nr x muutmiseks (uus number r alates lepingu muutmise kokkuleppe jõustumisest) ning 18.06.2021 kokkulepe autolaenu lepingu nr r muutmiseks (uus number q alates lepingu muutmise kokkuleppe jõustumisest).
3.Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Esialgne võlausaldaja saatis kostjale 06.09.2021 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale täiendava tähtaja võla tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud lepingust tulenevat võlga ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja 28.09.2021 lepingu üles. Esialgne võlausaldaja loovutas 30.09.2021 kostja vastase nõude AS-le Aktiva Portfolio koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Teatis nõude loovutamisest edastati kostjale.
4.Kohus selgitas hagejale kohalduvat õigust ning tegi 10.06.2024 ettepaneku esitada selgitus ja tõendid selle kohta, kuidas kontrolliti krediidi andmisel kostja krediidivõimet. Selgituse kohaselt kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis esialgne võlausaldaja arvesse kostja esitatud teavet ning kogutud andmeid (maksehäire- ja Pensioniregister). Lepingu sõlmimise kuupäeval ei olnud kostjal ühtegi aktiivset maksehäiret. Kostja märkis oma igakuiseks sissetulekuks 1300 eurot ja igakuisteks kohustusteks 300 eurot, sõlmis lepingu 6 aastaks, igakuise osamaksega 171,17 eurot. Esitatud andmete põhjal leidis esialgne võlausaldaja, et lepingujärgsed igakuised osamaksed on kostjale jõukohased.
5.Kohus andis hagejale 10.06.2024 võimaluse esitada nõude ümberarvestus, juhuks kui kohus leiab, et laenu andmise rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet.
6.Hageja esitas 28.06.2024 ümberarvestuse. Ümberarvestuse kohaselt sai kostja krediiti 8000 eurot. Kostja tegi tagasimakseid perioodil 5.08.2019 kuni 10.04.2020 kokku 1531,36 eurot, perioodil 10.10.2020 kuni 16.06.2021 kokku 1754,95 eurot ning 10.08.2021 2,16 eurot. Juhul, kui kohus leiab, et esialgne võlausaldaja on rikkunud lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud 4711,53 eurot (8000-1531,36-1754,952,16). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 28.09.2021 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud kostja osamaksetega võlas. 28.06.2024 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa 5985,68 (8000-2014,32) eurot, kuid kuna kostja on tasunud põhiosa katteks 3288,47 eurot on võlg 28.06.2024 seisuga 2697,21 eurot (5985,68-3288,47). Kostja on seega tagasimaksetega viivituses alates 38. osamaksest s.o 20.09.2022. Viimasest lähtuvalt tugineb hageja alternatiivselt laenumaksete tasumata jätmisest tulenevale võlgnevusele, s.t hageja esitab alternatiivselt lepingu täitmise nõude. Hageja palub välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat võlgnevust. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt.
7.Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud postiga edasiandmiseks 12.07.2024. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 14 päeva, ei ole kohtule vastanud. Tähtaeg möödus 26.07.2024.
8.Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 407 lg 6 kohaselt kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
10.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
11.AS Inbank ja kostja sõlmisid 04.08.2019 auto24 laenulepingu nr x, 29.04.2020 kokkulepe nr y autolaenu lepingu nr x muutmiseks ning 18.06.2021 kokkulepe nr q autolaenu lepingu nr y muutmiseks. Tegemist on tarbijakrediidilepingutega VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Laenuandja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning laenu välja maksnud. Kostjal oli kohustus laen tagastada vastavalt graafikule.
12.Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2019 krediidiasutuste eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 19,37%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenude väljastamise ajal oli seega vastavalt 3 x 19,37% = 58,11%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määrad oli 17,81%, 16,88% ja 17,12% aastas, mis ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
13.VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
14.06.09.2021 on krediidiandja edastanud kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, kus on andnud viimase tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 20.09.2021, ning teavitanud, et kui võlgnik nimetatud tähtajaks võlgnevust täielikult ei kustuta, on Inbank AS-l õigus teenuseleping üles öelda ning õigus lepingust tulenevad nõuded võõrandada kolmandatele osapooltele. Leping öeldi üles 28.09.2021. Kohus on tuvastanud, et Inbank AS loovutas nõude hagejale 30.09.2021.
15.Kohus on tuvastanud, et kostja on saanud krediiti 8000 eurot ning kostja jäi krediidi tagastamisega võlgnevusse. Kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.
16.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
17.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
18.Kohus selgitas 10.06.2024 hagejale, et tal lasub kohustus tuua välja asjaolud, millest nähtub, et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused ning neid asjaolusid tõendada.
19.Hagiavaldusest ja sellele lisatud tõenditest ilmneb, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.
20.Hageja selgituse kohaselt lähtus krediidiandja laenuotsuse tegemisel kostja esitatud teabest ning teostas päringud Maksehäire- ja Pensioniregistrisse.
21.Krediidiandja lähtus laenutaotleja esitatud teabest ja registriandmetest. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja
selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Riigikohus on märkinud, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidi info), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Kokkuvõttes on krediidiandja kohustuseks hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 25.3).
22.Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei küsinud kostjalt pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Hageja on kinnitanud kohtule, et laenuandmisel lähtuti taotleja enda antud teabest ning registriandmetest. Hageja märkis, et kostjal puudusid maksehäired lepingu sõlmimise hetkel. Maksehäirete puudumine ei ole selle sätte tähenduses piisav muu teave. Maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv.
23.Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo nr 214-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.
24.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on madalam.
25.VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) laenulepingu sõlmimise ajal oli intress 0,00%. Seega kostja intressi tasuma ei pidanud.
26.Kuivõrd hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist, tuleb asja lahendamiseks tuvastada, kui suure summa hageja kostjale laenulepingu järgi laenas ja kui suure summa on kostja selle laenulepingu järgi tagasi maksnud.
27.Hagiavaldusest ja lepingust nähtub, et kostja sai hagejalt krediiti 8000 eurot. Samas nähtub lepingust, et kostja tasus ka lepingutasu 160 eurot. Tulenevalt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest ei tulnud kostjal lepingutasu maksta. Kohtu hinnangul on hageja andnud kostjale laenu seega 7840 eurot (8000-160). Krediiti on kostja tagastanud 3288,47 eurot. Seega lepingu ülesütlemine laenuandja 30.09.2021 avaldusega ei toimunud kehtivalt, kuna kostja ei olnud sellel kuupäeval tagasimaksetega viivituses.
28.Kostja sai laenu 8000 eurot. Kostja maksis lepingu tasu 160 eurot, mis tuleb saadud laenust maha arvestada kuna kostja ei pidanud lepingutasu tasuma. Kostja maksis laenu tagasi 3288,47
eurot. Seega on kostja võlg 4551,53 eurot. Kuna leping ei olnud kehtivalt üles öeldud, on kostja viivituses maksetega 40-61. Kostjalt kuulub käesoleval ajal VÕS § 108 lg 1 alusel väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud põhiosa võlg 2807,65 eurot.
29.Hageja on esitanud alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning taotleb ka tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse väljamõistmist kostjalt. Kohus peab seda põhjendatuks. TsMS § 369 võimaldab nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Arvestades, et kostja ei ole enam kui kolme aasta vältel täitnud tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi ega osale kohtumenetluses, võib eeldada, et ta ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid tähtaegselt ei tasu.
30.Edasiulatuvalt mõistab kohus kostjalt välja vastavalt osamaksed nr 62-72 maksegraafiku järgsetel tähtpäevadel.
31.Hageja esialgses nõudes sisaldunud intressi, haldustasu, sissenõudmiskulude hüvitamise ja viivise nõue jäävad rahuldamata.
32.Hageja 28.06.2024 avalduse kohaselt palub hageja et, juhul kui maakohus asub seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, välja mõista viivis seadusjärgses määras sissenõutavaks muutunud põhivõlalt alates kohtuotsuse jõustumisest. See nõue on VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 teise lause alusel põhjendatud, kuna kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega. Menetluskulude jaotus
33.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.
34.Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt kogu põhivõla, intressi, haldustasu, lepingutasu, sissenõudmiskulude ja viivise tasumist ning need nõuded jäid osaliselt rahuldamata. Maakohus rahuldab hageja nõude osaliselt. Nõude rahuldamise ulatus on ligikaudu 25%. Seega jäävad menetluskulud 25% ulatuses kostja kanda ning 75% ulatuses hageja kanda.
35.Hageja on taotlenud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Hageja menetluskulud on 1516 eurot, millest riigilõiv on 840 eurot ja kulud lepingulisele esindajale 676 eurot.
36.Riigilõiv on põhjendatud kulu, mis tuleb kostjalt välja mõista.
37.Hageja lepingulise esindaja kulu on 676 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal toimingutele kokku 4 tundi (alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule). Kohus on seisukohal, et kirjeldatud toimingud on olnud vajalikud, kuid nendele kulunud aeg ei ole põhjendatud. Seega loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja ajakuluks 2 tundi.
38.Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 169 eurot. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Arvestades, et käesolev asi ei olnud õiguslikult keeruline ega sisuliselt (asjaolude või tõendite poolest) mahukas ning sarnaste nõuete esitamine on hageja lepingulise esindaja tavaline tegevus, on kohtu hinnangul põhjendatud tunnitasu määraks 100 eurot. Seega on hageja lepingulise esindaja tasu 200 eurot (2 x 100).
39.Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetlusosalise kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui menetlusosaline ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 3.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Hageja on kohtule kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane. Seega arvestab kohus menetluskulud käibemaksuta.
40.Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks 1040 eurot (840+200). Kohus jättis menetluskuludest 25% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 260 eurot (0,25 x 1040). Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei saanud kostjal tekkida menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista ning kohus hagejalt kostja kasuks menetluskulusid välja ei mõista.
41.Kostjal tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.