Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-24-116200 kulud ja 305 eurot (sh km) õigusabikulud.

2-24-116200 Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et VÕS § 76, § 82 lg 1, § 101 lg 1 p 1,6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, VÕS § 1132 lg 2 p 1 ja TsMS § 367 alusel on põhivõlgnevus, viivis ja täiendav viivis ning sissenõudmiskulude hüvitis hagiavalduse põhjal õiguslikult põhjendatud ning need tuleb kostjalt tagaseljaotsusega hageja kasuks välja mõista. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 47,33 eurot, 07.06.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 6,42 eurot ja sissenõudekulud 25 eurot. Lisaks täiendava viivise alates 08.06.2024 0,05% päevas põhinõudelt 47,33 eurot, kuni põhinõude tasumiseni. Kohus leiab, et käesolevat otsust on vajadusel võimalik kostjale kätte toimetada avalikult Ametlike Teadaannete vahendusel. Hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse proovis kohus korduvalt edastada kostja võimalikule e-posti aadressile ning võimalikule elukoha aadressile. Kostja registrijärgseks elukohaks oli kuni 27.03.2024 Valli 45, Valga linn, Valgamaa, kuid seal ta ei elanud. Alates 28.03.2024 on tema registrijärgseks elukohaks Eesti ehk tal puudub kehtiv elukoht. E-kirjadele kostja ei vasta ning telefoninumber ei ole kasutuses. Kohtule pole teada muid kontaktandmeid. Kohtul pole teavet, et vahepealsel ajal on midagi kostja kontaktandmetes muutunud. Kohtu hinnangul puuduvad seega mõistlikud võimalused kostja elu- või viibimiskoha kindlakstegemiseks. Täidetud on menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise eeldused TsMS § 317 mõttes. Kohus märgib, et esmalt püüab kohus otsust kätte toimetada muudel viisidel, kuid kui kättetoimetamine tavapärasel viisil ei õnnestu, annab kohus juba otsuses loa avalikuks kättetoimetamiseks. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud hagiavaldustega menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 100 eurot. Kohus tuvastas, et hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses, s.o 100 eurot, ning see on põhjendatud ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotles kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot. Kohus leiab, et MKM kulud 20 eurot on põhjendatud TsMS § 4842 alusel.

2-24-116200 Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 427 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kohtule tõendina lepingulise esindaja PlusPlus Legal OÜ arve õigusabi eest summas 427 eurot (s.o tunnitasumäär 100 eurot ja ajakulu 3,5h, + käibemaks 77 eurot). Kohus leiab, et tasumäär 100€/h (+ KM) on asjaolusid arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et hageja esindaja ajakulu on põhjendatud osaliselt. Kohtu hinnangul on mõistlik ajakulu 2,5h, sest tsiviilasi ei ole õiguslikult keerukam ega mahukam kui teised samasugused menetlused sarnastes nõuetes. Hagi oli sisu poolest lühike ning hageja esindaja ei pidanud läbi töötama suures mahus dokumente. Arvestades seda, et hageja esindaja on sarnastes tsiviilasjades esitanud samasisulisi hagisid (erinevad põhimõtteliselt vaid kostja ja võlgnevuse andmete poolest), pole hageja esindaja pidanud kulutama palju aega hagiavalduse koostamisele. Põhjendatud kulud on seega 250 eurot (100€/h x 2,5h). Hageja on kinnitanud, et ta on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. TsMS § 174 lg 10 alusel tuleb hageja õigusabikulud seega arvestada koos käibemaksuga. Hageja põhjendatud menetluskulud on kokku seega 425 eurot, millest 100 eurot on riigilõiv, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu ja 305 eurot (sh km) lepingulise esindaja tasu ning need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.