2-23-125199/25 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue D.K. (hageja) esitas kohtule hagi O.A. (kostja) vastu kahju hüvitamiseks. Hagivalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 08.07.2012 üürilepingu Tallinnas XXX asuva eluruumi kasutamiseks. Esialgselt sõlmiti leping üheks aastaks ja seejärel muutus leping tähtajatuks VÕS § 310 lg 1 järgi. Lepingu kehtivuse ajal (29.09.2021) teostas hageja kostja juuresolekul korteri ülevaatuse, mille käigus avastati, et korter on üürniku poolt oluliselt kahjustatud. Ülevaatuse kohta koostati akt, milles fikseeriti kostja poolt tekitatud kahjustusi: - lõhutud on magamistoa uks ja uksekarp; - lõhutud on vannitoa uks ja uksekarp; - kriimustatud on elutoa uks ja lõhutud on uksekarp; - põrandalaminaat esikus on paisunud ning tekkinud on pragu; - elutoa diivani kangas on määrdunud, plekkidega kaetud ja koera poolt kahjustatud; - magamistoa riidekappi uksed on lõhutud; - magamistoa karniis on katki; - köögimööbli alumine osa kraanikausi all on veest paisunud; - rõduklaas on katki; - esikus asuva kapi uksed on lõhutud. Kostja allkirjastas akti ning nõustus välja toodud kahjustustega. Kostja allkirjastas 20.09.2021 kokkuleppe, millega kohustus parandama kõik kahjustused hiljemalt 28.02.2022. Kokkuleppe sõlmimisele vaatamata jättis kostja sellega võetud kohustused tähtaja jooksul täitamata. 07.06.2022 allkirjastas kostja veel ühe kokkulepe, millega kohustus parandama kahjustused hiljemalt 01.08.2022, kuid jättis ka selle täitmata. 29.08.2022. sai hageja KÜ XXX juhatuselt kirja, milles teatati, et kostja kasutuses olevasse korterisse kutsuti politsei ja kiirabi. 25.12.2022 öösel helistati hagejale politseist ja öeldi, et kostja kasutuses olevas korteris on lärm ja kaklus. 19.01.2023 helistas politsei uuesti kostja kasutuses olevas korteris toimuva kakluse tõttu. 02.04.2023 sai hageja kostja emalt e-kirja, millega hagejat teavitati, et kostja ei ela korteris ja tema asjad on korterist välja viidud, korteri võtmed on postkasti jäetud. Hageja palus kostjal ühendust võtta, et lahendada korteri kahjustamisega seotud küsimused (lisa 4 – kostja ema 02.04.2023 kiri). Hageja tuttavad võtsid 03.04.2023 korterivõtmed postkastist välja ja teostasid korteri ülevaatuse. Varasematele kahjustustele lisandus: - esiku ja köögi seinad on kahjustatud; - köögimööbli töötasapind on lõhutud; - lõhutud mööbel ja kahjustatud seinad esikus ja koridoris; - esiku põrandakate ja põrandaliistud on kahjustatud; - elutoas vitriinkapi klaasid on katki; - elutoas TV-aluskapp on kriimustatud; - elutoas põrandalaminaat on kriimustatud ja diivani alt paisunud; - köögis külmkapi all on aluspind veest mädanenud ja laminaat paisunud. Hageja võttis kahjustuste kõrvaldamiseks hinnapakkumised. Ehitustööde maksumus on Me Ehitame OÜ hinnapakkumise järgi 3340 eurot; diivani puhastus Diivanipuhastus OÜ 03.05.2023 hinnapakkumise järgi 89 eurot; Karimus OÜ hinnapakkumise järgi köögimööbli remont 655,96 eurot; Indoor Grupp AS hinnapakkumise järgi elutoamööbel kokkupanekuga 696,00 eurot ning esiku ja magamistoa riidekapid maksavad 479 eurot, kahe kapi hind on 958 ja kokkupanek 99,98

eurot ning vanade kappide utiliseerimine 98 eurot. Hageja kahju on 6214,94 eurot. Hageja soovib saada ka viivised alates korteri valduse vabastamisest seadusega sätestatud määras. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Hageja ei ole kahju suurust ega olemasolu tõendanud. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, milline oli korteri seisukord enne korteri kasutusse andmist. Korteri ja asjade kahjustused on fikseeritud 29.09.2021.a. ja 03.04.2023.a. ehk ca 10 aastat hiljem. Hageja ei ole tõendanud, et kostja poolt rikutu ei ole lepingujärgne kulumine. Tavapärase kulumise eest üürnik ei vastuta. Kui üürnik korteri vabastas, siis fikseeris ta ka korteri seisukorra ja tegi sellest fotod. Paljud 29.09.2021.a. aktis märgitud kahjustused olid üürilepingu lõppedes likvideeritud. 03.04.2023.a. märgitud kõiki kahjustusi kostja ei tunnista tema enda poolt tekitatud kahjuna. Hagejal oleks õigus nõuda mitte uue mööbli maksumust vaid kasutatud mööbli maksumust. Menetluse käik Kohus pidas asjas korraldava istungi, kus selgitas kostja kohustust esitada tõendeid, Kostjal on võimalik esitada omapoolseid vastuväiteid kahju likvideerimise suurusele, kalkulatsioonid, kui palju kahju hüvitamine maksma läheks. Kostja vastuväites nimetatud tõendeid (fotod korteri seisukoha kohta) või oma hinnangut kahju suurusele ei esitanud. Kohtu põhjendused Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Menetluskulud tuleb jätta hagi rahuldatud osalt kostja kanda. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja kasutas hagejale kuuluvat eluruumi XXX üürilepingu alusel alates 08.07.2012. Hageja sai korteri valduse tagasi 03.04.2023 ning üürileping poolte vahel on lõppenud. Poole vahel on vaidlus selle üle kas ja millisel määral on kostja vastutav korterile tekkinud kahjustuste üle. Samuti vaidlevad pooled kahjustuste kõrvaldamise maksumuse üle. Asja lahendamiseks on vajalik välja selgitada, kas korteri kahjustuse on tekkinud ajal, mil korter oli üürniku kasutuses, kas tegemist on hariliku kulumisega ning milline on kahjustuse kõrvaldamise maksumus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 334 lg 1 järgi peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. VÕS § 334 lg 2 kohaselt vastutab üürnik üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega, mis tähendab, et üürnikul on kohustus vaidluse korral tõendada, et tegemist on kas tavapärase kulumisega või on kahjustused tekkinud temast olenematutel põhjustel. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustust täita vastavalt lepingule. Leping loetakse VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmituks, kui on saavutatud kokkulepe lepingu tingimustes. Kohustuse täitmisega viivitamisel on VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi on kohustuse täitmisega viivitamisel õigus nõuda kohustuse täitmist, andes selleks VÕS § 114 lg 1 sätet kohaselt täiendava tähtaja. Kohustuse täitmata jätmisel on võimalik nõuda kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist VÕS § 101 lg 1 p 3 ja VÕS õ 115 lg 1 alusel.

Hageja ja kostja allkirjastasid 29.09.2021 akti (dtl 119) korteri kahjustuste kohta ning kokkuleppe (dtl 120), millega kostja võttis endale kohustuse kahjustused kõrvaldada. Aktist on näha kahjustuste loetelu, kostja allkirja kõrval on omakäeliselt kirjutatud märge „Nõus“ ning kostja allkiri. Kokkuleppes on kokku lepitud konkreetsete kahjustuste kõrvaldamise tähtajad. Kohtu hinnangul on tegemist lepinguga VÕS § 9 lg 1 mõttes, täpsemalt üürilepingust tuleneva kahju hüvitamise kohustuse kokkuleppega VÕS § 334 lg 2 tähenduses. Pooled on allkirjastanud ka 07.06.2022 kokkuleppe, mille kohaselt kohustub kostja kõrvaldama 29.09.2021 aktis nimetatud puudused 01.08.2022 (dtl 121). Kohus tõlgendab seda kui hageja poolt antud täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks VÕS § 114 lg 1 mõttes. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et oleks oma kohustuse täitnud, üksnes esitanud väited selle kohta, et pole teada, millises seisukorras oli korter selle üürile andmise ajal. Järelikult on hageja õigustud nõudma kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 mõttes. Kohtu hinnangul ei oma praeguse vaidluse puhul tähtsust see, millises olukorras oli korter selle kasutusele andmisel, sest kostja on tunnistanud 29.09.2021 aktis, et korterile on tekkinud kahjustused ajal, mil tema oli korteri kasutajaks. Kohtule esitatud fotodelt on näha, et diivan on väga suures ulatuses plekiline (dtl 127 ja 143), parkett on kahjustunud (dtl 128, 129 ja 131), kusjuures fotol dtl 131 on parketi liistud puudu. Uste ja lengide kahjustused on fikseeritud (dtl 132, 137. 138, 139,145,153,154, 155) ning fotodelt on näha, et ukse tahvlid on sisse löödud, lengidest on tükid väljas. Kappide kahjustused on samuti fikseeritud (dtl 151, 148, 147,146,144,136,134). Vitriinkapi klaasist uksel on auk sees, peegel on mõranenud ja riidekapi ustel on augud. Korteri seintes on samuti augud (dtl 133, 149). Seina sisse on kulunud süvend ja ukse ava servadest on tükid väljas. Köögi tööpindade kahjustused on samuti tõendatud kohtule esitatud fotoga (dtl 152), millest nähtub, et köögi töötasapinnast on tükk puudu. Ka sellist kahjustust ei saa kohtu arvates pidada tavapäraseks kulumiseks. Tavapäraseks kulumiseks võib pidada tööpinna pindmisi kahjustusi, nagu kriimud ja väikesed augud, kuid mitte suuri pragusid ja puuduvaid pinna tükke. Kohtu hinnangul ei ole tegemist tavapärase kulumisega. Tavapäraseks kulumiseks saab pidada värvi kulumist ja määrdumist, seinte sh nurkade väiksemaid kahjustusi nagu kriimustused ja täkked, nurkade hambuliseks kulumist, samuti tapeedi pleekimist või väiksemaid rebendeid. Kapi – ja toauste kahjustused on tekkinud tugeva löögi tagajärjel ja neid ei saa pidada tavapäraseks kulumiseks. Samuti ei ole parketi sees olevad sügavad vaod ja parketi osade liistude puudumine tavapärane kulumine. Pehme mööbli mõningane määrdumine on tavapärane, kuid fotodelt on näha suured pruunid laigud hallil diivanil, mis viitavad niiskuskahjustustele. VÕS § 127 lg 1 järgi tuleb tekitatud kahju hüvitada. VÕS § 127 lg 3 järgi peab lepingu rikkumisel hüvitama üksnes ettenähtava kahju. Kohtule esitatud hageja hinnapakkumisest Me Ehitame OÜ-le on küsitud remonttööde hinda lõhutud magamistoa, elutoa ja vannitoa ustele ja lengidele (tõlgitud „uksekarp“); esiku ja elutoa osalisele parketi vahetusele ja viimistlusele, esiku seinte viimistlusele ja rõdukaasi vahetusele (dtl 157). Me Ehitame OÜ hinnapakkumine nende tööde tegemiseks on 3340 eurot (dtl 158). Kohtu hinnangul ei ole remonditööde maksumus ülepaisutatud. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kahjustusi oleks saanud kõrvaldada odavamalt. Järelikult on hageja nõue remonditööde maksumuse hüvitamiseks põhjendatud.

Kohtule esitatud diivapuhastuse hinnapakkumisest (dtl 159) nähtub, et diivani puhastus maksab 89 eurot. Kohtu hinnangul ei ole puhastustööde maksumus ülepaisutatud. Ühe kapi hind JYSKis on 479 eurot (lisad 12 ja 13). Kohtule esitatud hinnapakkumisest on näha uute kappide hind (479 eurot) koos transpordi (49,99 eurot) ja paigaldusega ( 180 eurot) ning katkise mööbli utiliseerimisega (49 eurot) on kokku (dtl 167 ja 168) on 1335,98 eurot. Kohtu hinnangul ei ole kappide maksumus ülepaisutatud. Kostja väited selle kohta, et hageja saab vanade mööbliesemete asemel uued, on küll õige, kuid kostja poolt lõhutud mööbliesemete asendamine uutega ei ole vastuolus VÕS § 128 lg 3 sätetega. Hageja on õigustatud saama hüvitisena hävinenud või kahjustunud vara väärtuse. Hüvitise suurus peab olema selline, mis võimaldab hagejal soetada kahjustatud esemete asemele uued, kahjustamata esemed. Kostjal oli võimalus esitada tõendid selle kohta, et vara väärtus on teistsugune, kuid ta ei ole seda teinud. Köögi töötasapinna maksumus koos töömaksumusega on hageja hinnangul 655,96 eurot (dtl 161). Kohtu hinnangul on põhjendatud mööbli maksumus 425,96 eurot ja ka tööhind koos transpordiga, kokku 655,96 eurot. Kohus ei pea põhjendatuks uue sektsioonkapi soetamist, sest kahjustusena on fikseeritud üksnes elutoa kapi purunenud klaasuks. Hageja on esitanud tõendid selle kohta, et uus sektsioonkapp maksab koos kokkupanekuga 696 eurot (dtl 163-164). Ukse parandamiseks ei ole vajalik uue kapi ostmine, seega on hageja nõue 696,00 euro ulatuses põhjendamatu, samuti on põhjendamatu vana kapi utiliseerimine 49 eurot ja transport 49 eurot. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlg 5420,94 eurot. VÕS § 113 lg 1 järgi on hageja õigustatud nõudma viivist alates nõude sissenõutavaks muutumisest. Hageja nõuab viivist alates 03.04.2023. Kostjal oli kohustus kõrvaldada kahjustused 01.08.2022, seega muutus hageja nõue kostja vastu pärast seda sissenõutavaks. Kuna hageja ei nõua viivist mitte alates 01.08.2022 vaid alates korteri valduse vabastamisest, tuleb viivis välja mõista sellest ajast alates VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja põhivõlg hageja ees on 5420,94 eurot, seega on viivis kohtuotsuse tegemise päeva seisuga 03.04.2023-30.08.2024 eest 914,36 eurot. 03.04.2023 - 30.06.2023 on viivise määr 10.5% aastas; 01.07.2023 - 31.12.2023 on viivise määra 12% aastas; 01.01.2024 - 30.06.2024 on viivise määr 12.5% aastas; 01.07.2024 30.08.2024 on viivise määra 12.25% aastas. Tsiviilasja hinna määramine Hagihind on TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1 järgi 6214,94 + 253,11 + 745,79 = 7213,84 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 163 lg 1 järgi jätab kohus menetluskulud hagi rahuldatud osalt kostja kanda ja hagi rahuldamata osalt hageja kanda. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud. Hageja menetluskulud on riigilõiv, tõlkekulu ja õigusabikulu tunnitasuga 150 eurot 10, 5 tunni eest. Hagi lisade tõlge on 100 eurot, riigilõiv 665 eurot, kokku 2340 eurot. Kohtu hinnangul on esindaja kulu 1575 eurot mõistlik ja põhjendatud. Esindaja tehtud menetlustoimingud on olnud vajalikud, kohtule esitatud dokumendid on mõistliku pikkusega ja tõendid asjakohased. Kohus rahuldab hagi 87 % ulatuses. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tõlkekulud 100 eurot, sest tõendite tõlkimisemaht ei olene hagi rahuldamise määrast. Riigilõiv ja esindaja kulu tuleb välja mõista hagi rahuldatud osalt, seega riigilõiv tuleb hüvitada 578,55 eurot ja esindaja kulu 2035,80 eurot. Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist TsMS § 177 lg 4 alusel VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.