OÜ GS Core hagiavaldus RS vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
749,53 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ GS Core (registrikood lepinguline esindaja Alar Liivamägi
16183586),
Kostja RS (isikukood xxx) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Mõista RS-ilt (S) OÜ GS Core kasuks välja RS ja Bondora AS vahel 07.10.2019 sõlmitud laenulepingust nr x, 15.07.2019 sõlmitud laenulepingust nr x ja 04.01.2019 sõlmitud laenulepingust nr x tulenev sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus 532,87 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlgnevus 119,16 eurot alates maksetähtpäevadele järgnevast päevast järgmiselt: 16.05.2024
3.Mõista RS-lt OÜ GS Core kasuks välja sissenõutavaks muutunud põhivõlalt arvestatud viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast ning tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt summadelt alates sissenõutavaks muutumisest kuni põhivõla tasumiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt.
1(5)
4.Jätta maakohtu menetluskulud kostja kanda.
5.Mõista RS-lt OÜ GS Core kasuks välja põhjendatud ja vajaliku maakohtu menetluskuluna 195 eurot, sh riigilõiv 175 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot.
6.Mõista RS-ilt OÜ GS Core kasuks välja menetluskulude hüvitiselt viivis alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.
8.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
9.Toimetada kostjale käesolev tagaseljaotsus avalikult kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lõikele 12.
10.Tagaseljaotsus loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus
1.OÜ GS Core (hageja) esitas 26.01.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse RS-ilt (S; kostja) 574,42 euro saamiseks. Kohus tegi 29.01.2024 kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 28.03.2024 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg 1 p 2). Kohus andis 28.03.2024 hagejale tähtaja nõuetekohase hagi esitamiseks.
2(5)
2.Hageja esitas 13.05.2024 Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduses palub hageja mõista kostjalt enda kasuks välja sissenõutavaks muutunud põhivõlg 532,87 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 119,16 eurot alates maksetähtpäevadele järgnevast päevast maksegraafiku järgi. Samuti sissenõutavaks muutunud põhivõlalt arvestatud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast ning tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt summadelt alates sissenõutavaks muutumisest kuni põhivõla tasumiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda, mõista kostjalt enda kasuks välja menetluskulude hüvitise ja kohustada kostjat tasuma hüvitiselt seadusjärgses määras viivist.
KOHTUOTSUSE SELGITUSED
3.Maakohus võttis 31.05.2024 määrusega hagi menetlusse ning toimetas menetlusdokumendid kostjale avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded kätte 14.08.2024. Vastuse esitamise tähtaeg oli 28.08.2024. Kostja hagile tähtaegselt ei vastanud ega ole seda teinud ka praeguse kohtuotsuse koostamise ajaks.
4.Tagaseljaotsuse võib kohus teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (RKTKm 17.12.2014, 3-2-1-12914, p 11 kolmas lõik).
5.Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1 ja § 444 lg 1). Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. TsMS § 407 lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine.
6.Rahuldatud nõue tuleneb kostja ja Bondora AS vahel 07.10.2019 sõlmitud laenulepingust nr x, 15.07.2019 sõlmitud laenulepingust nr x ja 04.01.2019 sõlmitud laenulepingust nr x.
6.1.Laenulepingu nr x alusel sai kostja laenu 531 eurot intressiga 14,16% aastas. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel. Kostja on lepingu täitmiseks tasunud kokku 268,27 eurot. Kostja hilines maksetega 7 kuud. 29.11.2021 on laenuandja edastanud kostjale lepingu ülesütlemise teate, milles andis kostjale 30-päevase täiendava tähtaja võlgnetavate summade tasumiseks. Kostja võlga ei tasunud. Laenuandja ütles lepingu üles 30.12.2021 ning loovutas nõude hagejale 20.07.2022. Kuivõrd hageja asus hagis seisukohale, et vastutustundliku laenamise kohustust rikuti, tuleb lugeda, et kostjal oli ainult maksegraafikus märgitud põhiosamaksete tasumise kohustus (seaduslik intress oli 0%) ja tehtud maksed põhiosa tagastamiseks tuleb ümber arvestada. Ülesütlemisavalduse seisuga 30.12.2021 oli põhiosamakseid sissenõutavaks muutunud kokku 193,71 eurot, kuid kostja oli tasunud rohkem (268,27 eurot). Kuivõrd ülesütlemisavaldus tehti 30.12.2021, ei olnud ülesütlemise ajal tasumata sissenõutavaks muutunud (põhiosamaksete) võlga kolme kuu maksete ulatuses (ehkki kostja ise seda ei teadnud, kuivõrd hageja on alles hagis asunud sellisele seisukohale). Seega on ülesütlemine vastuolus VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud piiranguga ja ülesütlemisel ei ole õiguslikku tagajärge, st laenuleping ei ole
3(5)
kehtivalt üles öeldud. Ülesütlemishoiatus ja ülesütlemise teade omavad ainult meeldetuletuse tähendust.
6.2.Laenulepingu nr x alusel sai kostja laenu 850 eurot intressiga 15,13% aastas. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel. Kostja on lepingu täitmiseks tasunud kokku 492,07 eurot. Kostja hilines maksetega 7 kuud. 29.11.2021 on laenuandja edastanud kostjale lepingu ülesütlemise teate, milles andis kostjale 30-päevase täiendava tähtaja võlgnetavate summade tasumiseks. Kostja võlga ei tasunud. Laenuandja ütles lepingu üles 30.12.2021 ning loovutas nõude hagejale 20.07.2022. Kuivõrd hageja asus hagis seisukohale, et vastutustundliku laenamise kohustust rikuti, tuleb lugeda, et kostjal oli ainult maksegraafikus märgitud põhiosamaksete tasumise kohustus (seaduslik intress oli 0%) ja tehtud maksed põhiosa tagastamiseks ümber arvestada. Ülesütlemisavalduse seisuga 30.12.2021 oli põhiosamakseid sissenõutavaks muutunud kokku 332,30 eurot, kuid kostja oli tasunud rohkem (492,07 eurot). Kuivõrd ülesütlemisavaldus tehti 30.12.2021, ei olnud ülesütlemise ajal tasumata sissenõutavaks muutunud (põhiosamaksete) võlga kolme kuu maksete ulatuses (ehkki kostja ise seda ei teadnud, kuivõrd hageja on alles hagis asunud sellisele seisukohale). Seega on ülesütlemine vastuolus VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud piiranguga ja ülesütlemisel ei ole õiguslikku tagajärge, st laenuleping ei ole kehtivalt üles öeldud. Ülesütlemishoiatus ja ülesütlemise teade omavad ainult meeldetuletuse tähendust.
6.3.Laenulepingu nr x alusel sai kostja laenu 955 eurot intressiga 14,97 % aastas. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel. Kostja on lepingu täitmiseks tasunud kokku 787,63 eurot. Kostja hilines maksetega 8 kuud. 29.11.2021 on laenuandja edastanud kostjale lepingu ülesütlemise teate, milles andis kostjale 30-päevase täiendava tähtaja võlgnetavate summade tasumiseks. Kostja võlga ei tasunud. Laenuandja ütles lepingu üles 30.12.2021 ning loovutas nõude hagejale 20.07.2022. Kuivõrd hageja asus hagis seisukohale, et vastutustundliku laenamise kohustust rikuti, tuleb lugeda, et kostjal oli ainult maksegraafikus märgitud põhiosamaksete tasumise kohustus (seaduslik intress oli 0%) ja tehtud maksed põhiosa tagastamiseks ümber arvestada. Ülesütlemisavalduse seisuga 30.12.2021 oli põhiosamakseid sissenõutavaks muutunud kokku 638,02 eurot, kuid kostja oli tasunud rohkem (787,63 eurot). Kuivõrd ülesütlemisavaldus tehti 30.12.2021, ei olnud ülesütlemise ajal tasumata sissenõutavaks muutunud (põhiosamaksete) võlga kolme kuu maksete ulatuses (ehkki kostja ise seda ei teadnud, kuivõrd hageja on alles hagis asunud sellisele seisukohale). Seega on ülesütlemine vastuolus VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud piiranguga ja ülesütlemisel ei ole õiguslikku tagajärge, st laenuleping ei ole kehtivalt üles öeldud. Ülesütlemishoiatus ja ülesütlemise teade omavad ainult meeldetuletuse tähendust. Praeguseks on leping lõppenud viimase maksetähtpäeva 16.01.2023 möödumisega.
7.Kaja esitamise kohta selgitab kohus järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus
4(5)
võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.
8.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Menetluskulud jäävad kostja kanda, kuna lahend tehakse tema kahjuks (TsMS § 162 lg 1). Hageja on taotlenud mõista välja tsiviilasja menetluskulud, milleks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv kokku 175 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot. Lisaks palub hageja välja mõista viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Kohtute infosüsteemi kohaselt on riigilõiv tasutud ja tegemist on vajaliku kuluga. Maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitise väljamõistmine ja selle suurus on ette nähtud seaduses (TsMS § 4842). Hageja menetluskulud kokku on 195 eurot (175 eurot riigilõiv + maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot). Hageja taotlus kostja kohustamiseks menetluskuludelt viivise tasumiseks kuulub rahuldamisele (TsMS § 177 lg 4).
9.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Agle Lauren kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.