Harju Maakohus
Kohtunik
Anu Uritam
Määruse tegemise aeg ja koht
28. august 2024, Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-104771
Tsiviilasi
AB “Lietuvos draudimas“ AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu hagi M S’i vastu võla nõudes
Menetlustoiming
hagiavalduse läbivaatamata jätmine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AB „Lietuvos draudimas“ (registrikood: 110051834, asukoht J. Basanavičiaus g. 12, Vilnius, Leedu Vabariik, 03600) AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (registrikood 12831829, asukoht Pärnu mnt 141, Tallinn, Harju maakond, 11314) kaudu, telefon: +372 6224550, epost: [email protected], menetlusinfo e-post: xxx); Hageja lepinguline esindaja: K O (isikukood: xxx, töökoht: 4PS OÜ (registrikood 12399527), ametikoht: jurist, telefon: xxx); Kostja: M S (isikukood: xxx, elukoht: xxx). kirjalik menetlus
Asja läbivaatamine
Kohutmääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 424 lg 1 kohaselt võib hageja kuni eelmenetluse lõpuni hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Hagi tagasivõtmine avaldatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse (TsMS § 424 lg 2). Hagi tagasivõtmise korral jätab kohus kooskõlas TsMS § 423 lg 1 p-ga 2 hagi läbi vaatamata. Kooskõlas TsMS § 424 lõikega 3 toimetatakse kohtule esitatud hagi tagasivõtmise avaldus kätte kostjale, kui tagasivõtmiseks on vajalik tema nõusolek. Kohus märgib, et käesolevas asjas esitas hageja hagi tagasivõtmise avalduse enne eelmenetluse lõppu, mistõttu pole hagi tagasivõtmiseks kostja nõusolek vajalik. Vaatamata kostjale antud hagi tagasivõtmise avaldusele vastamise tähtajale (so 06.06.2024) ei ole kostja tähtaegselt ega hiljem hageja avaldusele vastanud. Kohus selgitab, et TsMS § 426 lg-st 1 tulenevalt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks TsMS § 424 lg 1 ja § 423 lg 1 p 2, jätab kohus käesoleva hagi läbi vaatamata. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 168 lg-le 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohus märgib, et kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et kostja on pärast hagi esitamist hageja nõuded rahuldanud. Kuna hageja võttis hagi tagasi, sest kostja rahuldas pärast hagi esitamist hageja nõude, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kuna aga menetluskulud on hagejale juba hüvitatud, siis kohus täiendavalt menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.