(Tagaseljaotsus) Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Maido Roots
Otsuse tegemise aeg
28.08.2024.a.
Tsiviilasja number
2-23-126132
Tsiviilasi
TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi A. B. vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (14304235) Lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja: A. B. (xxxx)
Hagihind
565,59 eurot
Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Välja mõista kostjalt A. B. hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kasuks põhivõlgnevus 329,08 eurot, intress 51,07 eurot, sissenõudmiskulud 30.- eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 75,97 eurot. Välja mõista kostjalt A. B. hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kasuks viivis alates 08.02.2024 kuni põhinõude summas 329,08 eurot täitmiseni määraga 24,15% aastas. Jätta poolte menetluskulud kostja A. B.’i kanda ning välja mõista kostjalt A. B.’ilt menetluskulud summas 533.- eurot hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kasuks. Välja mõista kostjalt A. B.’ilt hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kasuks viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (533.- eurot) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. 1 (4)
Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele. Riigilõivuseaduse § 59 lõike 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.
TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja kostja sõlmisid 26.09.2022 järelmaksulepingu nr. xxxx, mille alusel sai kostja soetada kauba. Lepingu krediidi kulukuse määraks on 45,48%. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis hageja 08.02.2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg 14 päeva võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles hageja 23.02.2023 lepingu üles. Lepingu alusel sai kostja soetada kauba maksumusega 326,99 eurot, millele lisandus tarne 2,09 eurot ehk krediidisummaks sai 329,08 eurot. Kostjalt ei ole hagejale ühtegi laekumist toimunud. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 329,08 eurot. Intressi arvestatakse vastavalt lepingus kokku lepitud kokku intressimäärale 24,15% aastas ja 0,06% päevas. Kostjal on intressi võlgnevus alates 1. osamaksest 10.11.2022 kuni ülesütlemiseni s.o 23.02.2023, kokku summas 51,07 eurot (15,67+ 10,39+ 10,33+ 10,26+ 4,42). Kostja intressi tasunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on intressi võlgnevus summas 51,07 eurot. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 329,08 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 24.02.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 07.02.2024 lepingus kokku lepitud intressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 24,15% kooskõlas 2 (4)
lepingu üldtingimuste punktiga 3.2. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 75,97 eurot. Hagejal on tekkinud sissenõudmiskulud summas 30.- eurot: 23.03.2023 tasulise kirja saatmine 15 eurot; 31.03.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot; 25.04.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja viivis alates 08.02.2024 kuni põhinõude summas 329,08 eurot täitmiseni 24,15% aastas. Viru Maakohtu 11.03.2024.a. kohtumäärusega võeti hagiavaldus menetlusse. Kohus edastas kostjale hagimaterjali ning menetlusse võtmise määruse, milles kohustati kostjat esitama hagiavaldusele kirjalik vastus 14 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Kostjale on loetud hagimaterjalid koos vastuse nõudega kätte toimetatuks 10.07.2024 (TsMS § 3141 lg 1 ja lg 3). Seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 24.07.2024.a. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõikele 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Kohus leiab, et käesoleval juhul on krediidi kulukuse määr seadusega kooskõlas. Kohtu hinnangul on hageja esitatud andmete ja tõendite põhjal piisavalt kontrollinud kostja maksevõimet laenu taotlemisel. Hageja on selgitanud ja tõendanud kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Lisaks kostja poolt laenu taotlemisel esitatud andmetele on kostja sissetulekuid kontrollitud Pensionikeskusest. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma 3 (4)
tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele tagaseljaotsusega.
TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lõike 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lõike 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus poolte menetluskulud kostja kanda. Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud tasutud riigilõivust ja õigusabikuludest. Hageja ja hageja esindaja on kokku leppinud 1 töötunni hinnaks 169.- eurot ilma käibemaksuta. Täiendavate alusdokumentidega tutvumisele ja nende analüüsile, hagiavalduse ettevalmistamisele ja koostamisele, lisade kogumisele ja komplekteerimisele ning dokumentide kohtule esitamisele kulus esindajal 2 tundi (2x169), lisandub maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu summas 20.- eurot. Seega on hageja menetluskuludeks 533.- eurot, s.o riigilõiv summas 175.- eurot ning esindaja kulud summas 358.-, mis on kohtu hinnangul põhjendatud kostjalt välja mõista. TsMS § 177 lõike 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maido Roots Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.