PARKIT OÜ hagi J. T. vastu võla nõudes 40,85 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: PARKIT OÜ (isikukood 12135716; asukoht Turu tn 2, 51004 Tartu) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Maano Saareväli; e-post: [email protected] Kostja: J. T. (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post: XXX)
Asja läbivaatamise viis
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada PARKIT OÜ hagi J. T. vastu.
2.Välja mõista J. T.lt PARKIT OÜ kasuks leppetrahv 35 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 1,47 eurot ja viivis põhinõudelt summas 35 eurot alates 10.06.2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Jätta menetluskulud J. T. kanda.
4.Välja mõista J. T.lt PARKIT OÜ kasuks menetluskuluna 715 eurot.
5.J. T.l tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda PARKIT OÜ-le menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK, ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
1.PARKIT OÜ (hageja või Parkit) esitas 02.05.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J. T. (kostja) vastu. Kuna J. T. esitas makseettepanekule vastuväite, lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõu üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Parkit esitas 11.06.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse J. T. vastu.
3.Kohus võttis hagiavalduse 12.06.2024 määrusega menetlusse ja määras kostjale hagile vastamiseks tähtaja.
4.Kostja esitas hagiavaldusele vastuse 15.06.2024.
5.Hageja esitas seisukoha kostja vastusele 26.06.2024.
6.Kohus selgitas 02.07.2024 pooltele tõendamiskoormist ning määras täiendavad tähtajad.
7.Hageja vastas 12.07.2024
8.Kohus määras 26.07.2024 pooltele lõplikeks seisukohtade, tõendite, taotluste, sh menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaja ja teatas otsuse tegemise kuupäevast.
9.Hageja vastas kohtunõudele 06.08.2024. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded
10.Hagiavalduse kohaselt oli sõiduk numbrimärgiga XXX (sõiduk) parkimistingimusi rikkudes pargitud 31.01.2024 Sõle X KÜ parkimisalale, mille tõttu esitas hageja 15.03.2022 leppetrahvinõude nr 53440028201 summas 50 eurot (muutus sissenõutavaks 08.02.2024). Parkimistingimuste (mis olid parkimisalal avaldatud) rikkumine seisnes selles, et puudus KÜ Sõle X territooriumil parkimiseks sellekohane kirjalik luba. Hageja esitas leppetrahvinõuded koheselt pärast rikkumise tuvastamist, paigutades leppetrahvinõude sõiduki kojamehe vahele. Hageja palub kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 35 eurot, millele lisandub sissenõutavaks muutunud viivis summas 1,47 eurot ja viivis alates hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni seaduses sätestatud määras. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
11.Seisukohas kostja vastusele märkis hageja, et leppetrahv 35 eurot ei ole ebamõistlikult suur, mida toetab ka kehtiv kohtupraktika. Hageja on täitnud Riigikohtu poolt antud suuniseid – pildistanud kostja sõidukit äratuntavalt ja märkinud leppetrahvinõudele sõiduki parkimise aja ja koha. Kostjal on võimalik tõendada, et sõidukit sel ajal kõnealuses parklas ei pargitud. Kostja ei ole tõendanud, et tema sõiduk oli 31.01.2024 kell 22.12 pargitud mujale. Esitatud fotolt nähtub äratuntavalt hoone (punased rõdud, punast värvi välisuksed, punane rõdukatus, seinavärvist heledama värviga sokkel ning ka valget värvi sildid välisukse parempoolse ukse klaasi kohal), mille ees kostja sõiduk pargib. Samasugune hoone ja sellel olevad elemendid nähtuvad hageja esitatud fotodelt, mis on tehtud 05.07.2022, s.o päev peale hageja ja KÜ Sõle X vahel teenuse osutamise lepingu sõlmimist. Seega parkimistingimused kehtisid ja olid parkimisalal olemas alates 05.07.2022. Kui kostja väidab, et neid parkimistingimusi vaidlusalusel ajal seal ei olnud, siis tuleb kostjal seda tõendada. Parkimistingimuste tahvel ei pruugi tõepoolest olla käsitletav liikluskorraldusvahendina, kuid parkimistingimuste tahvli puhul on hageja hinnangul tegemist liiklusvälise teabevahendiga. Kokkuvõtlikult on hageja tõendanud kostja sõiduki parkimise Sõle
X parkimisalal, parkimisalal kehtestatud parkimistingimuste rikkumise kui ka parkimislepingu sõlmimise kostja ja hageja vahel.
12.Hageja menetluskulude nimekirjas kohaselt koosnevad hageja menetluskulud hagiavalduselt tasutud riigilõivust (kokku 100 eurot) ja õigusabikuludest summas 615 eurot (km/ta, tunnihind 150 eurot (km/ta) 4,10 tunni eest). Kostja vastus
13.Kostja esitas hagile vastuse 15.06.2024, milles ta haginõuet ei tunnista ning palub hagi jätta rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja juhtis vastuses hagile kohtu tähelepanu sellele, et hageja koostas leppetrahvi summas 50 eurot, kuigi vastavalt tingimustele oli maksimaalne leppetrahvi suurus 35 eurot. Kostja hinnangul on 35 euro suurune leppetrahv liiga suur, kuna MUPO määratud parkimistrahvid on tavaliselt 20 eurot. Kostja tõi ühtlasi välja, et hageja esitatud fotodel ei ole korraga näha autot ja liiklusmärki, mistõttu ei saa kindlaks teha, kas sõiduk oli parkimise ajal märgitud ala see või väljaspool seda. Samuti on hageja foto liiklusmärgist tehtud teisel ajal, sest pilt on palju heledam ja puudub kuupäev, kellaaeg. Seega tõstatub küsimus, kas liiklusmärk oli seal ka sõiduki parkimise ajal ning kas märk oli samasugune. Kostja märkis, et märgiga „parkimistingimused“ ei ole tegemist liiklusmärgiga.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 12.06.2024 määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja pooled ei ole taotlenud ärakuulamist.
15.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
16.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
17.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et parkimislepingu täitmise eest vastutab sõiduki omanik või vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja kuni viimane ei ole tõendanud vastupidist (RKTsKO nr 3-2-1-3-16, nr 3-2-1-68-16 (p 31), nr 3-2-1-77-16, nr 2-153430) ning leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha.
18.Kohus loeb tsiviilasja materjalidega tuvastatuks, et kostja oli 31.01.2024 sõiduki numbrimärgiga XXX omanik (dtl 34). Nimetatud sõiduk oli pargitud 31.01.2024 kell 08.22 hageja opereeritavale Sõle X KÜ parkimisalale (dtl 24-30, 51-53, 57, 65-71).
19.VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 kohaselt pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Riigikohus on olnud seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-75-10, p 14). Hageja poolt avaldatud parkimistahvel oli kohtule esitatud fotode põhjal parklasse sisenedes selgelt nähtav (dtl 32, 51-53, 65-67) ning nendega oli võimalik tutvuda. Parkimistingimustes oli selgesõnaliselt kirjas, et hageja loeb lepingu sõlmituks sõiduki parklasse sisenemisel (dtl 31). Parkimislepingu teine pool on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse peab ümber lükkama kostja, tegeliku juhi või kasutaja isikut esile tuues ja vaidluse korral ka tõendades. Kostja ei tõendanud, et hagiavalduses märgitud ajal kasutas sõidukit keegi konkreetne füüsiline isik. Hagis esitatud asjaoludel ja hageja poolt esitatud tõendite põhjal loeb kohus seega parkimislepingu sõlmituks hageja ja kostja vahel 31.01.2024 Sõle tn 19 KÜ parkimisalale parkimisel. Kuivõrd sõiduk oli pargitud alale, kus parkimisõiguse andis parkimisluba (tegemist ei olnud tasulise parkimisalaga), oli hageja ja kostja vahel 31.01.2024 sõlmitud parkimislepingu näol tegemist tasuta parkimise lepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 389 mõttes.
20.Hageja nõude näol on tegu leppetrahvinõudega. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Parkimistingimustes on märgitud, et lepingu rikkumise korral võib hageja nõuda leppetrahvi kuni 35 eurot (dtl 31). Kuigi hageja on määranud kostjale leppetrahvi summas 50 eurot, palub hageja mõista kostjalt välja leppetrahvi summas 35 eurot, mis vastab parkimistingimustele. Kohus leiab ka, et hageja poolt nõutav leppetrahvi summa ei ole ebamõistlikult suur. Kohus märgib, et võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Paul Varul jt, lk 811) on selgitatud, et leppetrahvil kui kohustuse täitmise sunnivahendil on võlgniku suhtes preventiivfunktsioon ehk survefunktsioon, mille eesmärk on tagada lepingulise kohustuse täitmine ja võimalike lepingurikkumiste vältimine tulevikus. Samuti on võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes selgitatud, et leppetrahvi maksmist võib nõuda sõltumata sellest, kas kahju üldse tekkis. Kohus leiab, et olukorras, kus hageja soovis leppetrahvi kehtestamisega tagada selle, et parkimislepingu teine osapool oma kohustusi täidaks, ei ole 35eurone leppetrahv ebamõistlikult suur, kuna leppetrahv peab suuruse poolest olema selline, et see motiveeriks rikkujat oma kohustusi täitma. Kohus märgib, et parkimistingimuste rikkumise korral võivad parklaoperaatoril tekkida täiendavad kulud pargitud sõiduki omaniku tuvastamiseks ning leppetrahvi sissenõudmiseks. Kohus on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt ei ole 35-eurone leppetrahv VÕS § 42 lg 3 p 5 tähenduses ebamõistlikult suur. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et tal oleks olnud näiteks korteriomandit kasutava isikuna seadusest tulenev õigus kaasomandi esemeks olevat parkimisala kasutada. Seega rikkus kostja parkimistingimusi – sõiduki armatuurlaual puudus parkimisõigust andev parkimisluba. VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 kohaselt kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui
tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Hagile lisatud piltidest nähtub, et leppetrahvinõue on pandud sõiduki esiklaasile kojamehe vahele (dtl 27). Kuna leppetrahv on pandud sõiduki kojamehe vahele koheselt rikkumise tuvastamise järgselt, siis on leppetrahvinõue esitatud mõistliku aja jooksul. Ka Riigikohus on leidnud, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele saab pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks (vt Riigikohtu lahendit nr 2-117146, p 12). Käesolevas asjas ei ole kostja sellistele erandlikele asjaoludele tuginenud.
21.Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et sõiduk numbrimärgiga XXX oli pargitud 31.01.2024 Sõle tn X KÜ parkimisalale, sõiduki armatuurlaual ei olnud nõutavat parkimisluba, kostja rikkus parkimistingimuste p 2, leppetrahvinõue oli esitatud mõistliku aja jooksul, leppetrahvinõue summas 35 eurot ei ole ebamõistlikult suur, leppetrahvi eest ei ole tasutud, mistõttu leppetrahvinõue summas 35 eurot kuulub kostjalt väljamõistmisele.
22.Hageja on palunud välja mõista kostjalt ka viivise. VÕS § 113 lg 1 kohaselt, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kuna kostja on viivitanud leppetrahvi tasumisega, siis on hageja õigustatud nõudma kostjalt ka viivist. Leppetrahvi nr 53440028201 viivis perioodi eest 08.02.2024 – 09.06.2024 moodustab 1,47 eurot. Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise ajaks mitte sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja vastav nõue kuulub TsMS § 367 alusel rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt summas 35 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 10.06.2024 kuni põhinõude täitmiseni.
23.Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista leppetrahv 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 1,47 eurot ja viivis põhinõudelt summas 35 eurot alates 10.06.2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
24.Kõik otsuses käsitlemata poolte väited ja hindamata tõendid ei oma kohtu hinnangul asja lahendamisel tähtsust. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
25.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab
hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda.
26.TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
27.Hageja esitas 06.08.2024 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja tsiviilasja nr 2- 24-116572 raames kandnud järgmisi menetluskulusid: riigilõiv 100 eurot, lepingulise esindaja õigusabikulud kokku 615 eurot (km/ta) tunnihinnaga 150 eurot (km/ta) 4,1 tunni eest. Kostja hageja menetluskulude osas seisukohti ei esitanud
28.Hageja avaldus vastab TsMS § 176 lg-te 1 ja 5 nõuetele. Avaldusest nähtub, et hageja on maksekäsu kiirmenetluses ja hagilt tasunud riigilõivu kokku 100 eurot ning kandnud lepingulise esindaja kulusid summas 615 eurot (käibemaksuta). Hageja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega. Hageja on käibemaksu kohuslane, mistõttu hüvitamisele kuuluks lepingulisele esindajale tasutud käibemaksu mittesisaldav summa.
29.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
30.Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (vt ka Riigikohtu 15.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu 03.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
31.Hageja on hagilt tasunud riigilõivu 100 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada avalduselt tasutud riigilõiv summas 100 eurot.
32.Hageja esindaja tasumäär oli 150 (km/ta) eurot tunnis. Arvestades, et hageja lepinguliseks esindajaks oli vandeadvokaat, vastab kohtu hinnangul hageja esindaja tasumäär kohtupraktikas mõistlikuks peetud tasemele, asja sisule ja keerukusele ning sellist tasumäära saab Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda ja Riigikohtu senist praktikat arvestades pidada mõistlikuks.
33.Hageja lepingulise esindaja ajakuluna on näidatud 4,1 tundi. Hageja esindajakulu hõlmab endas järgmisi õigusabitoiminguid: 1) Hagimaterjalidega tutvumist, esmast analüüsi, kliendile
tagasiside andmist – 0,75 tundi; 2) kostja hagivastusele vastuseisukoha koostamist, lisade komplekteerimist ja kohtule esitamist– 1,4 tundi; 3) Sündmuskohaga Sõle tn X tutvumist, kohtunõudele vastamist, täiendvate tõendite esitamist, menetlusdokumendi lisade vormistamist ja kohtule esitamist – 1,5 tundi; 4) hageja lõppseisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamist ja kohtule esitamist – 0,45 tund.
34.Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud ja vajalik, mistõttu hageja õigusabikulu on käesolevas menetluses kokku 4,1 tunni eest summas 615 eurot.
35.Kokku määrab kohus hageja menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 715 eurot (100 + 615), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
36.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Vaker kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.