Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Hageja nõuded

1) Harju Maakohtu menetluses on hageja OÜ EUROPARK ESTONIA hagi M. V. vastu 30 euro lepptrahvi võlgnevuse ning 10 euro sissenõudekulude nõudes (dtl 20-54). Hageja palub rahuldada hagi ja mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus summas 40 eurot ning viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 2) Hagi kohaselt oli 24.01.2020 kostja parkinud oma sõiduki numbrimärgiga xxxx (edaspidi sõiduk) hageja opereeritavale parkimisalale Ülemiste Keskuse kliendiparklasse. Kontrollimise käigus leidis hageja, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna sõiduk oli parkimisalale pargitud keelatud kellaajal ning parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti. Seega parkis kostja parkimistingimusi rikkudes ja jättis parkimise eest tasumata. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude numbriga 4012 0062 0453, maksetähtajaga 07.02.2020 summas 30 eurot. Leppetrahvi nõue paigutati sõiduki kojamehe vahele. Leppetrahvinõue on käesoleva ajani tasumata. Kostja leppetrahvinõudele vastuväidet ei esitanud, kuigi sellele võimalusele on leppetrahvil viidatud. Hageja on teavitanud sõidukit juhtinud isikut leppetrahvi olemasolust sel hetkel, kui ta on selle vormistanud ja asetanud sõiduki kojamehe alla. Seega on kostjat teavitatud rikkumise tuvastamise järgselt. Tasumata leppetrahv muutus sissenõutavaks neljateistkümne päeva möödumisel ajast, mil see sõiduki kojamehe alla asetati ning kostja selle kohta vaiet ei esitanud. Lisaks leiab hageja, et tal puudub seadusest tulenev kohustus sõiduki omanikku/vastutavat kasutajat teavitada tekkinud leppetrahvist, sest leppetrahv muutub sissenõutavaks maksetähtaja möödumisel kui see on jäänud tasumata. Esimene kord teavitati kostjat kojamehe alla jäetud leppetrahviga. Teine kord teavitati kostjat tähitud postisaadetise kaudu, mille 01.06.2021 on kostja Jüri postkontorist kätte saanud (dtl 20-54, 104-108). Kostja vastus 1) Kostja hagi ei tunnista (dtl 99-100). Esiteks leiab kostja, et hageja nõuab lisaks 24.01.2020 väljastatud trahvile ka aegunud trahve, mille olemasolust kostja teadlik ei olnud. Teiseks saabus kiri kostjani hetkel, mil hageja poolt seatud tähtaeg nõude tasumiseks oli möödunud. Hageja oleks pidanud nõudest teavitama varem ning saadetud meeldetuletuskirja sisu oli ebakompetentne, mistõttu ei vajanud see vastamist. Samuti on võimalik, et antud leppetrahvi nõue on kojamehe vahelt minema lennanud (dtl 99-100, 110). Menetluse käik 2) 08.09.2022 kohtumäärusega võttis kohus hagi menetlusse (dtl 55-58). 3) 11.08.2023 kohtumäärusega määras kohus kirjaliku menetluse; samuti täitis selgitamiskohustust ning tegi pooltele TsMS § 4 lg 4 kohaselt kompromissettepaneku (dtl 111-116). Kohtu kompromissettepanekuga nõustus kostja (dtl 119-120), kuid ei nõustunud hageja (dtl 121).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4) Kohus, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada, menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. 5) Kohus menetleb käesoleva tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 405. TsMS § 444 lg-st 2 tuleneb, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda

üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Menetlusosalised ei ole käesolevas tsiviilasjas ärakuulamist taotlenud. 6) Hagiavalduse kohaselt on 24.01.2020 kostja sõidukile registreerimismärgiga nr xxxx vormistatud leppetrahvi nõue nr 4012 0062 0453 Tallinnas, Ülemiste Keskuse kliendiparklas parkimise eest, kuna sõiduk oli pargitud keelatud kellaajal ja sellel puudus parkimiskaart (dtl 20-54). 7) VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS § 108. Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes (vt Riigikohtu 26.01.2017 otsus asjas nr 3-2-1-82-16, p 22). VÕS § 271 näeb ette, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Antud juhul võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala. 8) Hageja leppetrahvi nõude õiguslikuks aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 158 lg 1, mille kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Seega on leppetrahv kindlaksmääratud perioodi eest maksmisele kuuluv summa. Leppetrahvi maksmise nõudeõiguse tekkimiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused, mille tõendamiskoormis on TsMS § 230 lg 1 esimese lause alusel hagejal (vt Riigikohtu 10.05.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-17, p 11):    

poolte vahel oli kehtiv üürileping (sh kehtiv leppetrahvikokkulepe); võlgnik ehk kostja on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100); võlgnik ehk kostja vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (VÕS § 103, § 160); võlausaldaja ehk hageja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule ehk kostjale mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2 - kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab).

9) Vaidlustamata asjaoludel oli kostja sõiduk pargitud parkimistingimusi rikkudes 24.01.2020 hageja poolt opereeritavale parkimisalale, mille kohta väljastas hageja leppetrahvinõude (dtl 29), pannes selle kostja sõiduki kojamehe alla (dtl 30-42). Puudub ka vaidlus selles, et sõiduki omanikuks on kostja (dtl 43-47). Hageja on enne kohtumenetluse alustamist püüdnud kostjaga leida kohtuvälist kompromissi, kuid see pole õnnestunud (dtl 48-51). 10) Liiklusseadus (LS) § 72 lg 1 järgi peavad sõiduki omanik ja vastutav kasutaja tagama talle kuuluva või tema valduses oleva sõiduki õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ja nõuetekohase hoidmise. Ka kohtupraktikas on asutud seisukohale, et auto vastutaval kasutajal on kohustus järgida liiklusseaduses sõidukiomanikule sätestatud kohustusi (vt nt Riigikohtu 25.01.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 31). VÕS § 16 lg 1 järgi on pakkumus ehk ofert lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus ehk aktsept otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.

VÕS § 23 lg 1 järgi võivad lepingupoolte kohustused olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. Lepingupoolte kohustused võivad tuleneda ka lepingu olemusest ja eesmärgist. Eeltoodud kohtupraktikast ja selgitustest tulenevalt loeb kohus kostjat kui sõiduki omanikku parkimislepingu osapooleks. 11) Hageja on esitanud tõendid (fotod) tõendamaks, et parklasse sissesõidutee juurde paigaldatud liiklusmärkidel on viited parkimistsooni numbritele (dtl 30-42). Seega on kohtu hinnangul hageja tõendanud, et parklasse sissesõitmisel ja sinna parkimisel sõlmis sõidukijuht hagejaga üürilepingu tingimustele vastava lepingu, mille alusel lubas hageja sõidukijuhil kasutada parkimiskohta ning viimane kohustus omakorda sellise kasutamise eest tasuma. 12) VÕS § 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 kohaselt kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema. 13) Kostja on esitanud vastuväite, et kuna hageja nõudis lisaks 24.01.2020 väljastatud trahvidele ka aegunud trahve, mille olemasolust ta ei olnud teadlik, siis oli tema saadetud meeldetuletuskirja sisu tema jaoks ebakompetentne ja ta leidis, et sellele ei pea vastama. Samuti saabus kiri kostjani hetkel, mil hageja poolt seatud tähtaeg nõude tasumiseks oli möödunud. Hageja oleks pidanud nõudest teavitama varem ning samuti on võimalik, et antud leppetrahvi nõue on kojamehe vahelt minema lennanud (dtl 99-100, 110). 14) Kostja vastuväited ei anna põhjust jätta hagi rahuldamata, kuna kohtu hinnangul on hageja esitatud tõenditega hageja nõuded piisavalt tõendanud ning kohus asub seisukohale, et kostja on rikkunud parkimislepingut. 15) Hageja nõuab kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel sissenõudmiskulude hüvitamist summas 10 eurot, tuues esile, et kohtueelselt saatis hageja e-posti teel kostjale nõudekirja kostja rahvastikuregistrijärgsele e-maili aadressile (dtl 48-50). Meeldetuletuskirja e-posti teel isiku rahvastikuregistrisse kantud e-posti aadressil saatmine on tahteavalduse edastamine mõistlikul viisil TsÜS § 70 tähenduses. Seega tekkis kostjal meeldetuletuskirja saatmise järgselt mõistlik võimalus tahteavaldusega tutvuda (TsÜS § 69 lg 2). TsÜS § 69 lg-s 2 sätestatud mõistlik võimalus tahteavaldusega tutvuda ei tähenda seda, et tahteavalduse saaja peab selle kättesaaduks lugemiseks tahteavaldusest teada saama. Tahteavaldus tuleb lugeda kättesaaduks hetkest, mil tahteavalduse saajaga sarnasel isikul on tavapärastel asjaoludel võimalus tahteavaldusest teada saada. Kas ja millal tahteavalduse saaja tahteavaldusest tegelikult teada saab või selle kätte saab, ei oma käesoleva asja asjaoludel tahteavalduse jõustumishetke määramisel tähendust. VÕS § 113 2 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel tuleb hageja nõue rahuldada. 16) Seega tuleb rahuldada hageja nõuded kogu ulatuses nii leppetrahvi osas summas 30 eurot kui ka sissenõudmiskulude 10 euro osas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 17) TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas tsiviilasjas rahuldab kohus hagi, mistõttu jäävad menetluskulud kostja kanda.

18) TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama sätte lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. 19) Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv 100 eurot, menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja õigusabikulu 2,5 tunni eest (96 eurot tunnis) kokku 240 eurot, so kokku 360 eurot (dtl 104-108, 121). 20) Hagejale osutatud õigusabi tunnihinnaks on 96 eurot, mis on käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust arvestades lepingulise esindaja tasuna mõistlik tunnihind. Põhjendatud on hageja menetluskuluna riigilõiv 100 eurot ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud 20 eurot. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, on põhjendatud hageja õigusabile kulunud ajamaht kokku üks tund, mitte 2,5 tundi. Tegemist on tüüphagiga, milles hagejal tuleb ära vahetada valdavalt vaid lepingut rikkunud isik nimi, kuupäev, sõiduki andmed jms, samuti lisada hagile tõendid. Hagejal on välja töötatud tüüphagi, mida kasutatakse (väikeste variatsioonidega) parkimislepingu rikkumiste puhul sagedasti. Sellised menetlusdokumendid on hagejal juba välja töötatud ja selleks ei kulu iga kord mitmeid tunde. Hageja on küll 26.10.2022 esitanud ka kostja vastusele omapoolse seisukoha, kuid arvestades kostja vastuväidete minimaalset mahtu, siis ei ole hageja tegelikkuses midagi sisulist juurde lisanud enda seisukohas võrreldes hagiavaldusega, vaid hageja on kinnitanud üle juba hagiavalduses märgitut (dtl 104-108). Seega leiab kohus, et kokku on põhjendatud hageja õigusabikulu ühe tunni eest summas 96 eurot ning põhjendatud on hageja menetluskulu kokku 216 eurot (96 + 100 + 20). 21) Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 216 eurot. 22) Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja menetluskulu 216 eurot jääb hagi rahuldamise tõttu TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. 23) Hageja palub kohtul määrata menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda alates menetluskulude suuruse kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. 24) TsMS § 178 lg-st 1 nähtub, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.