Tapa vald, Tamsalu linn, Xxx tn 6 korteriühistu avaldus J Ži vastu majandamiskulude võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: Tapa vald, Tamsalu linn, Xxx tn 6 korteriühistu (registrikood xxx), lepinguline esindaja S I Puudutatud isik: J Ž (isikukood xxx, elukoht xxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Avaldus rahuldada osaliselt.
2.Mõista J Žilt välja Tapa vald, Tamsalu linn, Xxx tn 6 korteriühistu kasuks põhivõlg 2030,63 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, ajavahemiku 31.03.2023-17.05.2023 eest sissenõutavaks muutunud viivis 21,44 eurot ning viivis põhinõudelt (2030,63 eurot) 0,022% päevas alates 18.05.2023 kuni põhinõude täitmiseni.
3.Jätta hagi rahuldamata põhivõlgnevuse 518,07 euro ja viivise 5,44 euro nõudes.
4.Jätta menetluskulud 80% ulatuses puudutatud isiku ja 20% ulatuses avaldaja kanda.
5.Määrata kindlaks avaldaja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista välja J Žilt Tapa vald, Tamsalu linn, Xxx tn 6 korteriühistu kasuks menetluskulud 339,15 eurot.
6.Kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb J Žil (Ž) tasuda avaldajale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Kohtumääruse asjaolud
1.Tapa vald, Tamsalu linn, Xxx tn 6 korteriühistu esitas 30.03.2023 Pärnu Maakohtule
maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2598,70 euro saamiseks. Kohus tegi 31.03.2023 võlgnikule makseettepaneku. Seoses tähtaegse vastuväite esitamisega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ning nõue anti Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Avaldaja nõuab 19.04.2023 esitatud avalduses ja selle 17.05.2023 täienduses mõista J Žilt välja tasumata arvete alusel võlgnevus 2625,58 eurot, millest 2548,70 eurot on tasumata majandamiskulude põhisumma; 50 eurot sissenõudekulud ja 26,88 eurot sissenõutavaks muutunud viivised. Avaldaja palub võlgnikult välja mõista viivis 0,022 % päevas alates 18.05.2023. Samuti palub avaldaja jätta kõik menetluskulud J Ži kanda ning mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Avalduse kohaselt kuulus võlgnikule korteriomand nr xxx (üldpinnaga xxx m 2) aadressil xxx avaldaja poolt hallatavas korterelamus. Võlgnik on korteriühistu liige korteriühistu asutamisest alates kuni 27.07.2021 ja avaldajale teadaolevalt oli tegemist võlgniku elukohaga. Korteriühistu asutamiskoosolekul otsustasid ühistu liikmed kehtestada reservfondi tasu (1,2 eurot/ m2), haldustasu (0,36 eurot/ m2) ja remondifondi (0,40 eurot/ m2) ning ülejäänud maksed tegid ühistu liikmed vastavalt tegelikule tarbimisele peale täpsete kulude selgumist. Avaldaja juhatus sõlmis korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste (nt elekter, soojusenergia, prügivedu) jaoks lepingud teenusepakkujatega ning jagas teenusepakkujatelt saadud arvetel kajastatud korteriühistu poolt tasumisele kuuluvad summad korterite omanike vahel vastavalt seaduses ja korteriomanike vahelistes kokkulepetes sätestatule ning esitas arved kõikidele ühistu liikmetele vastavalt liikmete kaasomandi osa suurusele. Avaldajale teadaolevalt ei ole võlgnik vaidlustanud ühtegi üldkoosoleku otsust, millega on kehtestatud majandamiskulude tasumise alused, mistõttu on võlgnikul kohustus tasuda avaldaja poolt võlgnikule esitatud majandamiskulude arved täies ulatuses. Kuna avaldajal puudusid võlgniku e-posti aadress ja telefon, siis edastas avaldaja võlgnikule majandamiskulude arveid paberkandjal korteriomandi postkasti panekuga. Enne korteriühistu asutamist haldas korterelamut xxx AS ning korteriühistuna hakkas avaldaja ühistu liikmetele arveid esitama alates 21.03.2019. Võlgnikul on avaldaja ees täitmata kohustused alates 21.06.2019 kuni ajani, mil võlgnikule kuuluv korteriomand kohtutäituri poolt enampakkumisel müüdi (s.o. 27.07.2021). Kohtutäituri otsuse kohaselt jaotati avaldajale enampakkumise tulemist 233 eurot, mille arvelt on loetud tasutuks tasumata arved perioodil 21.03.2019 – 31.05.2019. Tasumata jäänud kohustusi ei ole võlgnik avaldaja ees likvideerinud. Avaldaja leidis, et võlgnik on rikkunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 46 lg-st 1 tulenevat kohustust, s.o korteriomanik on kohustatud teatama korteriühistule oma olemasolevate sidevahendite andmed, eelkõige telefoninumbri või elektronposti aadressi, mida võlgnik ei ole täitnud. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kui korteriomanik ei ole korteriühistule teatanud oma elu- või asukoha postiaadressi, on korteriühistul õigus lugeda tema elu- või asukohaks korteriomandi asukoht. Teateid võlgnevuse kohta ja nõudeid võlgnevus tasuda edastas avaldaja puudutatud isikule igakuiselt alates võlgnevuse tekkimisest. Ei ole eluliselt usutav, et puudutatud isik ei teadnud, et talle kuulub korteriomand aadressil xxx ning, et temal kui vara omanikul tuleb kanda talle kuuluva korteriomandi eest ka majandamiskulusid ja vajadusel tasuda võlgnevused. Samuti ei ole avaldaja hinnangul eluliselt usutav, et puudutatud isik ei olnud teadlik, et ta on jätnud pika perioodi jooksul talle kuuluva korteriomandi majandamiskulud tasumata. Avaldaja hinnangul on puudutatud isik ise käitunud pahatahtlikult, jättes talle esitatud majandamiskulud pika perioodi jooksul tasumata, eiranud talle esitatud nõudmisi majandamiskulude võlgnevuse tasumiseks jne. Samuti on puudutatud isik jätnud täitmata korteriomanikule seadusega pandud kohustused.
Puudutatud isiku vastus
2.Puudutatud isik ei tunnistanud vastuses avaldust ning vaidles sellele vastu. Puudutatud isik leidis, et nõue on tõendamata ning arve ei ole tõend. Võlgnikult ei ole kohtuväliselt võlgnevust nõutud, mistõttu ei ole põhjendatud sissenõudekulude nõudmine. 2019. a esitatud arved on aegunud, samuti on aegunud need arved, mis on esitatud kolm aastat enne kohtusse pöördumist. Puudutatud isik palub jätta menetluskulud avaldaja kanda. Kohtumääruse põhjendused
3.Kohus leiab, et avaldus tuleb rahuldada osaliselt.
4.Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et puudutatud isiku omandis oli korter asukohaga Xxx tn 6-48, Tamsalu linn, Tapa vald. Puudutatud isik oli seega KrtsS § 1 lg 4 kohaselt korteriühistu liige. KrtS § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. KrtS § 34 lõike 2 kohaselt valitsevad korteriomandite kaasomandi osa eset korteriomanikud korteriühistu kaudu.
5.KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS § 40 lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Avaldaja esitatud tõenditest nähtub, et korteriühistus esitatakse arved igakuiselt pärast tegelike kulude suuruse selgumist. Arvetest (dtl 30-56,77) nähtub, et kulude arvestuses on lähtutud kaasomandi osa suurusest (xxx m2). Arvetel kajastatud kulud on üldkulud, mis ei seostu konkreetselt tarbimisega. Puudutatud isikule esitatud arved hõlmavad järgmisi kululiike: haldusfond, remondifond, vannitoa küte, prügivedu, üldelekter, üldvesi (dtl 30-56,77). Reservfondi, haldustasu, remondifondi ja juhatuse liikme tasu suurus on määratud 04.12.2018 otsusega (dtl 26-27). Kuna puudutatud isik ei ole vaidlustanud arveid summaliselt, siis lähtub kohus sellest, et korteriühistu esitatud arved on korrektsed. Kohus ei analüüsi eraldi arvete ning nendes toodud summade põhjendatust. Kohus leiab, et avaldaja on oma nõude kujunemist piisavalt selgitanud ning avaldaja on esitanud oma nõude tõendamiseks ka vastavad arved ja muud dokumendid. Arvestades eeltoodut, ei ole puudutatud isikul alust jätta oma kohustusi avaldaja ees täitmata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 annab võlausaldajale võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral õiguse nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
6.Võlgniku suhtes toimunud täitemenetluses on 27.07.2021 enampakkumise tulemina saadud 4660 eurot, millest avaldajale on laekunud võlgniku võlgnevuse katteks 233 eurot (dtl 75-76).
Avaldaja selgituse kohaselt on sellest summast loetud tasutuks võlgniku poolt tasumata arved perioodil 21.03.2019 – 31.05.2019. Kohus märgib, et perioodi 01.-31.05.2019 eest on esitatud arve kogusummas 79,19 eurot (dtl 30), samas on võlgnevuse arvestuses märgitud, et selle kuu arve on tasumata osaliselt, s.o summa 17,75 eurot. Samast arvest nähtuvalt oli 30.05.20219 seisuga varasemalt tasumata arved kokku summas 171,56 eurot. Koos sama arve kohaselt tasutuks loetud summaga 61,44 eurot moodustab see (171,56+61,44) 233 eurot, seega oli täitemenetluse tulemi arvestamine korrektne.
7.Avalduse kohaselt on korteri 48 kohta tasumata arved perioodi eest 01.05.2019-29.07.2021 kogusummas 2548,70 eurot. Vaidlus puudub selles, et võlgnik oli korteriühistu liige alates korteriühistu asutamisest (04.12.2018). Korteri uue omaniku omandiõiguse tekkimise aluseks on 27.07.2021. a enampakkumise akt, samas tekkis uue omaniku omand kinnisasjale alles kinnistusraamatu kandega. Uus omanikukanne on kinnistusraamatu andmetest nähtuvalt tehtud 30.07.2021 kohtutäituri avalduse alusel 05.08.2021. Ka kohtupraktikas on selgitatud, et omand enampakkumisel müüdud kinnisasjale tekib TMS § 156 järgi enampakkumise akti alusel kinnistusraamatusse kande tegemisega. Kanded kinnistusraamatusse tehakse kohtutäituri avalduse alusel (TMS § 160) (vt RKTKo, 26.04.2017. a , 3-2-1-14-17, p 36.4.). Tasumata arved on seega esitatud perioodi eest, mil puudutatud isik oli korteriühistu liige.
8.Puudutatud isik ei ole väitnud, et oleks vaidlusaluseid arveid tasunud, samuti ei ole ta esitanud sellekohaseid tõendeid. Puudutatud isik on esitanud aegumise vastuväite, leides, et aegunud on 2019. a arved; samuti arved, mis on esitatud kolm aastat enne kohtusse pöördumist.
9.Korteriühistu majandamiskulude aegumisele kohaldub TsÜS § 154, mille kohaselt korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks, kuna tegemist on korduvate kohustustega. Nende arvete osas, mille maksetähtaeg oli aastal 2019 (arved nr 1166, 1226, 1286, 1346, 1406, 1464 ja 1524), muutusid kohustusele vastav nõue sissenõutavaks aastal 2019 ja nõuete aegumine algas 01.01.2020. Nõuded aegusid 3 aasta möödudes, st 31.12.2022. Avaldaja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse 30.03.2023. Seega on avaldaja nõuded 2019. aasta osas (arved nr 1166, 1226, 1286, 1346, 1406, 1464 ja 1524) kogusummas 518,07 eurot aegunud. Kohus jätab selles osas avalduse rahuldamata.
10.Arvete osas, mille maksetähtaeg oli aastal 2020, sai aegumine alata kõige varasemalt 01.01.2021 ning nende kohustuste osas ei ole nõue aegunud. Kohus leiab, et avaldajal on õigus nõuda puudutatud isikult võlgnevuse tasumist ajavahemiku 01.12.2019 – 29.07.2021 eest esitatud arvete osas. Seetõttu rahuldab kohus Tapa vald, Tamsalu linn, Xxx tn 6 korteriühistu avalduse J Ži vastu võla nõudes osaliselt ning mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõlgnevuse 2030,63 eurot.
11.Avaldaja on esitanud ka viivisenõude tasumata põhinõudelt päevamääraga 0,022%. KrtS § 42 lg-s 1 on sätestatud, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
Avaldaja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivist perioodi 31.03.2023-17.05.2023 eest kokku 26,88 eurot, lähtudes määrast 0,022% päevas. Kohus märgib, et sellel ajaperioodil oli VÕS § 113 teises lauses sätestatud seadusjärgne viivisemäär mitte enam 0,022% päevas, vaid 0,028767% päevas. Kuivõrd avaldaja ei ole taotlenud viivise väljamõistmist mitte seadusjärgses viivisemääras, vaid sellest väiksemas ulatuses, lähtub ka kohus sissenõutavaks muutunud viivise arvestamisel avalduses taotletud viivisemäärast 0,022% päevas. Kohus rahuldas põhinõude summas 2030,63 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivis määraga 0,022% on perioodil 31.03.2023- 17.05.2023 põhinõudelt 2030,63 eurot kokku 21,44 eurot. Kohus rahuldab viivisenõude selles summas ning jätab rahuldamata summas 5,44 eurot (26,8821,44).
12.Vastavalt avalduses toodud nõudele ning KrtS § 42 lg-le 1 mõistab kohus puudutatud isikult välja ka viivise alates 18.05.2023 kuni põhinõude täieliku tasumiseni määraga 0,022% päevas
13.KrtS § 42 lg 2 punkti 3 kohaselt kui korteriühistu võib nõuda viivist, võib ta nõuda korteriomanikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist sõltuvalt nõude suurusest kogusummas kuni 50 eurot, kui korteriühistu nõue on üle 1000 euro. Puudutatud isik vaidleb sissenõudmiskuludele vastu leides, et avaldaja ei ole kohtuväliselt võlgnevust nõudnud. Kohtu hinnangul ei saa lugeda puudutatud isiku väiteid tõendatuks. Nimelt nähtub tulemi jaotuskavast (dtl 75-76), et avaldaja on täitemenetlusega ühinenud. Puudutatud isik oli seega vähemalt täitemenetluse läbi teadlik enda kohustusest ja vajadusest see täita. Puudutatud isik oleks saanud vältida sissenõudekulude kandmist, kui ta oleks pärast täitmata kohustustest ja selle suurusest teadasaamist oma kohustused avaldaja ees täitnud. Kuivõrd avaldaja nõue ületab 1000 eurot, on sissenõudmiskulude hüvitamise nõue summas 50 eurot põhjendatud ja see summa kuulub samuti puudutatud isikult väljamõistmisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
15.Avaldaja palub jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Arvestades asjaolu, et kohus rahuldab avalduse osaliselt ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et õiglane on jätta menetluskulud puudutatud isiku ja avaldaja kanda järgmiselt. Avalduses esitatud nõue oli kokku 2625,58 eurot. Avaldus rahuldati kogusummas (2030,63+21,44+50) 2102,07 euro, s.o ligikaudselt 80% ulatuses. Kohus jätab menetluskulud 80% ulatuses puudutatud isiku ja 20% ulatuses avaldaja kanda.
16.Avaldaja 19.04.2023 menetluskulude nimekirja (dtl 62) kohaselt on avaldaja menetluskuluks riigilõivu kulu 83,54 eurot ning lepingulise esindaja tasu 270 eurot. Alates 20.04.2023 kantud lepingulise esindaja kulu on 130,80 eurot (dtl 98). Kokku on õigusabikulu 400,80 eurot (3,34 tundi x 120 eurot).
17.Kohus leiab, et avaldaja õigusabikulude (lepingulise esindaja tasu) nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Avaldaja 19.04.2023 menetluskulude nimekirjas seonduvad
30.03.2023 kanded maksekäsu kiirmenetluses tehtud toimingutega, ajakulu kokku 0,57h ning vaid 1,58h ulatuses seonduvad toimingud maakohtu menetlusega. Kohtu hinnangul on põhjendamatud maksekäsu kiirmenetlusega seotud menetluskulud 20 eurot ületavas osas. TsMS § 144 p 7 järgi on kohtuvälised kulud ka maksekäsu kiirmenetluse kulud. TsMS §-s 4842 on sätestatud, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega on seadusandja maksekäsu kiirmenetluses limiteerinud võimalike menetluskulude mahtu ning maksekäsu kiirmenetluses kantud kuludest on põhjendatud avaldaja menetluskulud mitte enam kui 20 euro ulatuses. Kohus märgib, et ka Riigikohus on 08.03.2017. a asjas nr 3-2-1-16516 märkinud (p 12.3), et seadusandja eesmärki piirata TsMS §-s 4842 sätestatud 20 euroga menetluskulusid kogu maksekäsu kiirmenetlusele kinnitab kolleegiumi arvates ka asjakohase seaduseelnõu seletuskiri, millega põhjendati 1. jaanuaril 2013. a jõustunud TsMS § 1741 lg 2 muudatust (hilisema seadusmuudatusega viidi § 1741 lg 2 tekst üle § 4842 tekstiks). Seletuskirja kohaselt: "Muudatusega soovitakse kõrvaldada maksekäsu kiirmenetluse senine puudus, nimelt ei saa erinevalt hagi menetlusest maksekäsu kiirmenetluses kulusid menetluse kuludena arvestada ja nende hüvitamist taotleda. Eelnõuga nimetatud võimalus luuakse, arvestades menetluse formaliseeritust, kehtestatakse maksekäsu kiirmenetluses menetluskulude fikseeritud määraks 20 eurot. Nimetatud summa peaks olema piisav menetluskulude hüvitamiseks, katmaks massavaldaja juristi ja ka füüsilise isiku avalduse täitmisele kulunud aja. Erinevalt hagimenetlusest hüvitatakse maksekäsu kiirmenetlusega kaasnevad arvestuslikud kulud nimetatud fikseeritud määras sõltumata sellest, kas maksekäsu kiirmenetluses kasutatakse lepingulist esindajat." Ülejäänud ulatuses, s.o 189,60 euro (1,58h*120) osas on 19.04.2023 menetluskulude nimekirjas toodud õigusabikulu põhjendatud. Samuti saab lugeda täies ulatuses põhjendatud ja mõistlikuks 08.08.2024 menetluskulude nimekirjas toodud õigusabikulu 130,80 eurot. Kokku loeb kohus põhjendatuks õigusabikulu (20+189,60+130,80) 340,40 eurot.
18.Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 kohaselt tasutakse avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas, samuti enne hagi esitamist esitatud kohtualluvuse kindlaksmääramise avalduse esitamisel riigilõivu 50 eurot. TsMS § 150 lg 33 kohaselt ei tagastata maksekäsu kiirmenetluse hagita menetluseks ülemineku korral maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu enam tasutud ulatuses. Kohus leiab, et riigilõiv 83,54 eurot on põhjendatud menetluskulu.
19.Puudutatud isik ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ning toimikust ei nähtu puudutatud isiku menetluskulude olemasolu. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulu summas 339,15 eurot (80% kogu põhjendatud menetluskulust 423,94 eurot).
20.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
21.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab
vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp Kohtunik Osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 05.12.2024 lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.