Muud

Aktiva Finance Group OÜ 194,05 eurot, millest 184,78 on põhinõue ja 9,27 eurot viivised; Kohtutäitur Anne Böckler 1411,37 eurot, mis on täitekulud; OK Incure OÜ 922,13 eurot, millest 704,48 eurot on põhinõue ja 217,65 eurot kõrvalnõuded.

kõigi

Võlausal daja

Kohustus te kogusum ma/põhis umma/kõ rvalnõud ed

Kohustus e tasumise sagedus

Kohustuse täitmise tähtaja pikendamise periood kuudes/kuupäe v, millest alates hakatakse makseid teostama

Kohust. osamaksete arv/ suurus EUR

Kohustust täitmise lõpptähtae g

Kohustus te täitmise summa kokku EUR

Kohust use täitmise ulatus / põhiko hustuse täitmise ulatus %-des

Bondora AS

9813,12/ 8562,48/ 1250,64

1x kuus/10. kuupäev

45/10.09.2024

1/118,49 2/463,49 3-27/118,49 28-44/276,48 45/318,04

10.05.2028

8562,48

87/100

Aktiva Finance Group OÜ

194,05/1 84,78/9,2

1x kuus/10. kuupäev

45/10.09.2024

1/2,56 2/10 3-27/2,56 28-44/5,97 45/6,86

10.05.2028

184,78

95/100

Kohtutäit ur Anne Böckler

1411,37/ 1411,37/

1x kuus/10. kuupäev

45/10.09.2024

1/19,53 2/76,40 3-27/19,53 28-44/45,57 45/52,42

10.05.2028

1411,37

100/10

OK Incure OÜ

922,13/7 04,48/21 7,65

1x kuus/10. kuupäev

45/10.09.2024

1/9,75 2/38,13 3-27/9,75 28-44/22,75 45/26,17

10.05.2028

704,48

76/100

12 340,6 7/10 863,11/1 477,56

10 863,1

Usaldusisikul tuleb võlgade ümberkujundamise menetluse lõpus (s.o pärast viimase aruande saamist võlgnikult) 20. juuniks 2028 esitada kohtule aruanne.

5428 eurot, isa vastu 3318 eurot ja lapse isa vastu 11 096 eurot, kokku 19 842 eurot. Muu vara puudub. Võlgnikul on kaks last, kellest ühe isaga elab ta koos ja kes aitab peret rahaliselt, nt toidu ostmisel ja lastega seotud kulude kandmisel. Teise lapse isa maksab elatist ebaregulaarselt. Võlgniku korterile on seatud hüpoteek. Võlgnikul kasutab aktiivselt 4 pangakontot. Üks konto on Läti pangas. Võlgniku õde Jxxxxxx Vxxxxx suri 16.01.2019 ning pärimismenetlust pole algatatud ja pärandi suurus pole teada. Võlgnik töötab esimesel töökohal, enne seda oli lastega kodune. Laenud väljastati talle emapalga saamise perioodil. Laenud olid võetud 2021.a ja hiljem. Võlgnik soovib säilitada elukohta. Kodu lähedal on lastel lasteaed ja kool ning võlgniku töökoht on 7 km kaugusel. Võlgnik suudaks enda sõnul maksta võlgnevuste katteks koos hüpoteegimaksega 350 eurot. Usaldusisik oli seisukohal, et võlgnik on makseraskustes, mitte maksejõuetu ning tema suhtes tuleks algatada võlgade ümberkujundamise menetlus. Kohus arutas võlgniku ja usaldusisikuga võlgniku võimalusi võlgade ümberkujundamise menetluse läbi viimiseks. Võlgnik soovis võlgade ümberkujundamist. Võlgnik selgitas, et vanemad on talle elatise võlgu ja samuti lapse isa vastu on nõue. Tuludeklaratsioonide alusel on võlgnik saanud oma vanematelt üht-teist. Korteri eest maksab võlgnik 220 eurot kuus. Seda jääks ta eraldi maksma nii nagu on siiani maksnud. Jxxx Kxxx on tema nimi. Viie aasta peale oli hüpoteek ning maksma hakkas võlgnik detsembris 2021. Jäänud on veel kolm aastat 2026.a lõpuni. Anne Böckler on ainus kohtutäituri nõue. Viis aastat iga kuu maksaks võlgnik 153 eurot. Kui hüpoteek läbi saab, siis saab võlgnik hakata rohkem maksma. Uusi laene võlgnik ei võta. Laste saamist ka praegu pole plaanis. Võlgnik saab usaldusisiku ettemaksu maksta nelja osamaksega. Usaldusisiku sõnul on 375 eurot kuus koos Jxxx Kxxxx hüpoteegi maksega, teiste võlgade katteks 153 eurot kuus. Usaldusisiku tasuks on 1300 eurot. Kohus määras 30.01.2024 usaldusisiku ettemaksu suuruseks 1300 eurot, mille võlgnik on kohustatud tasuma nelja osamaksena (iga osamakse 325 eurot). Võlgnik on ettemaksu tasunud täies ulatuses. 09.02.2024.a määrusega rahuldas kohus võlgniku maksejõuetusavalduse ning algatas menetluse võlgniku võlgade ümberkujundamiseks. Kohus määras usaldusisikule tähtaja kava ja võlausaldajate seisukohtade esitamiseks. 19.05.2023 esitas usaldusisik ümberkujundamiskava ja selgitused ning võlausaldajate seisukohad. Kavast nähtuvalt kuulub ümberkujundamisele 12 648,26 eurot. Kavast jääb välja JxxxxKxxxxxnõue 6289,14 eurot, kuna tegu on kinnisvara tagatisel antud laenuga. Tagatisena on võlgniku kodule seatud hüpoteek. Võlgnikul tuleb tasuda JxxxxKxxxxxx 222,35 eurot kuus kuni 14.10.2026. Ümberkujundamiskavas on vähendatud kõikide võlausaldajate kõrvalnõudeid 100% ning võlgnik tasub kava kohaselt kõikide võlausaldajate põhinõuded 100% ulatuses. Usaldusisik selgitas, et kui nõue on kinnitatud maksekäsuga, siis on nn jooksev viivis maha võetud ja kogu maksekäsk on vormistatud põhinõudena. Kava on arvestatud 52 kuu peale. Võlgniku keskmiseks sissetulekuks on 1620 eurot, millest töötasu on umbes 1000-1200 eurot. Võlgniku elukaaslane aitab peret rahaliselt, nt toidu ostmisel ja lastega seotud kulude kandmisel. Usaldusisiku hinnangul saavad võlausaldajad kava täitmisel rohkem tagasi kui pankrotimenetluse korral. Korter on väärt umbes 20 000 eurot, mis kataks suurema osa võlausaldajate nõudeid, kuid umbes 7000 eurot jääb üles seoses kiirmüügiga, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasudega ning muude pankrotimenetluste kuludega. Arvestada tuleb ka asjaolu, et hüpoteegipidaja nõue saab enne täidetud kui teiste võlausaldajate omad. Pankroti korral kaotab pere oma kodu ja vajaks üüripinda. Ümberkujundamiskavale esitasid seisukoha kaks võlausaldajat (Bondora AS, OK Incure OÜ), kes olid kavaga nõus. Kaks võlausaldajat (Aktiva Finance Group OÜ, kohtutäitur Anne Böckler) seisukohta ei esitanud, mistõttu nõustusid nad kavaga vaikimisi.

Usaldusisik esitas taotluse võlgniku pangakontode aresti alt vabastamiseks, et võlgnik saaks kogu enda sissetulekut kasutada ning palus kohtutäituril deponeeritud summa 436,74 eurot võlgniku kontole, et seda saaks kava alusel juulis 2024 jaotada võlausaldajatele. Kohus palus 03.06.2024 usaldusisikul täpsustada kavas märgitud Bondora AS-i ja Aktiva Finance Group OÜ nõudeid, kuna need olid kavas valesti märgitud. 17.07.2024 esitas usaldusisik täpsustatud kava, selgitused ning võlausaldajate seisukohad. Usaldusisik arvestas võlgniku poolt tehtud 02.06.2024 ja 05.07.2024 tehtud makseid võlausaldajatele ning korrigeeris kavasse pandud Bondora AS-i ja Aktiva Finance Group OÜ nõudeid. Usaldusisik parandas ka kohtutäituri nõuet, kuna täitur andis teada, et nõude jääk on suurem, sest algses summas ei olnud arvestatud käibemaksu tõusu 2% võrra. Kuna kõigi põhinõuded täidetakse 100%, siis on õiglane muuta täituri nõude suurust. Ümberkujundamisele kuulub 12 340,67 eurot. Endiselt jääb kavast välja Jxxx Kxxxx nõue, kuna tegu on kinnisvara tagatisel antud laenuga. Võlgnik tasub 100% ulatuses põhinõuded ning kõrvalnõuded vähendatakse 100%. Usaldusisik selgitas, et kui nõue on kinnitatud maksekäsuga, siis on nn jooksev viivis maha võetud ja maksekäsk on vormistatud põhinõudena põhivõlgnevuse, riigilõivu ja menetluskulu osas. Kava on arvestatud 45 kuu peale. Ümberkujundamiskavale esitasid seisukoha kõik võlausaldajad ning ükski ei esitanud vastuväiteid kavale. Kohtutäitur andis vaid teada, et tema nõue on käibemaksu muutuse võrra suurem, kuid kavale vastu ei vaielnud. Seega olid võlausaldajad kõik kavaga nõus. Usaldusisik esitas uuesti taotluse võlgniku pangakontode aresti alt vabastamiseks. Usaldusisik täpsustas, et võlgnik soovib kohtutäituri deposiidis olevat summat 436,74 eurot kava alusel jaotada võlausaldajatele septembris 2024. Usaldusisik täpsustas enda taotlust ja märkis, et täitemenetluse ajal on võlgniku varale seatud keelumärked, mis jäävad menetluse peatumisel ja kava kinnitamisel püsima. See on vajalik täitemenetluses osalevate sissenõudjate õiguste tagamiseks ja nende arestipandiõiguste järjekorra säilimiseks kui võlgnik ei täida kava. Usaldusisik palus kohtutäituril tõsta võlgniku arveldusarvel olevat limiiti 2000 euroni kuus. Hetkel on limiit seatud arvestades võlgniku miinimumpalga osa ja kahe ülalpeetavaga. Võlgniku sissetulek võib mõni kuu olla suurem seoses ühe lapse elatise või tema enda vanemate elatisvõlgnevuste tasumisega. Sellisel juhul saab võlgnik kasutada enda kontol olevaid rahalisi vahendeid kava täitmiseks. Kuna kohaldamisele ei tule FIMS § 26 lg 3, siis ei pidanud kohus vajalikuks kuulata ära võlgnikku ega võlausaldajaid. Kohtumääruse põhjendused Esmalt lahendab kohus usaldusisiku taotlused. Usaldusisik on esitanud kaks taotlust: võlgniku pangakontode limiidi suurendamiseks ja kohtutäituril kanda deponeeritud summa 436,74 eurot võlgniku kontole. Kohus leiab, et taotlused on põhjendatud ja need tuleb rahuldada. Kohtutäituri ametikontol deponeeritud summa on mõeldud võlausaldajate nõuete täitmiseks ning selle kasutamine on ette nähtud kavas teisel kuul suuremas summas maksete tegemiseks. Selleks, et võlgnik saaks kava alusel teisel kuul maksed suuremas summas teha, tuleb kohtutäituril deponeeritud summa kanda võlgniku pangakontole, millelt ta kava alusel makseid teeb. Kohtule esitatu kohaselt on võlgniku pangakontod arestitud täitemenetluse tagamiseks. Kohus on täitemenetlused peatanud. Kohtutäituri poolt pandud aresti tühistamisel kaotaks võlausaldajad täitmise järjekoha. Seega ei ole kohane võlgniku konto arestist vabastamine. Samas vajab võlgnik võimalust kasutada oma rahalisi vahendi iseseisvalt kava täitmiseks. Kohus leiab, et vaba limiidi

tõstmine võimaldab võlgnikul kava täita ning katta enda ja laste igakuised vajadused. Hetkel võlgniku pangakontol olev limiit oleks kava täitmisele ja seega ka menetluse eesmärgi saavutamisele taksituseks. Pangakontol olevad arestid jäävad püsima ning võlausaldajatel säilivad arestimisaktide alusel nende nõuete täitmise järjekorrad. Usaldusisik palus tõsta vaba kasutuse limiiti 2000 euroni, millega kohus nõustub. Järgnevalt määrab kohus kindlaks võlausaldajate nõuded ning kinnitab ümberkujundamiskava. I Nõuete kindlaks määramine FIMS § 25 lg 3 kohaselt otsustab kohus esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu. Vajaduse korral kuulab kohus eelnevalt ära võlgniku, puudutatud võlausaldaja ja nõustaja. Võlgnik ja 3 võlausaldajat ei esitanud vastuväiteid nõuete suuruste osas. Kohtutäitur teatas, et tema nõue on 1387,61 euro asemel 1411,37 eurot, sest 1387,61 euro sisse on arvestatud käibemaks 20%. Kavas peaks nõue olema käibemaksuga 22%. Sisulisi vastuväiteid kavale kohtutäitur ei esitanud. Kuna kava alusel kuulub kohtutäituri nõue täitmisele alates 2024. aastast, s.o ajast mil kehtib käibemaks 22%, siis tuleb kohtutäituri nõue kinnitada summas 1411,37 eurot. Seega leiab kohus, et võlausaldajate nõuete suurused on võimalik kinnitada vastavalt täpsustatud ümberkujundamiskavas ja täiendavates usaldusisiku selgitustes märgitule. II Ümberkujundamiskava kinnitamine Lähtuvalt võlausaldajate nõuetest on võlgnikul ümber kujundamist vajavaid nõudeid kokku 12 340,67 eurot. FIMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Antud juhul ei ole kavale ükski võlausaldaja vastu vaielnud, seega on võimalik kava esitatud kujul kinnitada. Kohus on seisukohal, et kava kohtleb kõiki võlausaldajaid ühetaoliselt ning ühte ei eelistata teistele. Kõikide võlausaldajate nõudeid on vähendatud kõikide kõrvalnõuete võrra ning põhivõlgnevus tasutakse kõigile 100% ulatuses. Võlgade ümberkujundamise eesmärgiks on võimaldada võlgnikul ületada tekkinud makseraskused ning seda saab käesoleval juhul teha kavas märgitud viisil. Kohus leiab, et võlgnik on võimeline ümber kujundatavaid nõudeid täitma (püsiv töö ja sissetulek olemas) ja seejuures on tagatud tema enda toimetulek. Kohus märgib, et juhul kui võlgniku sissetulek peaks tulevikus suurenema, on võimalik kava muuta. Kohtu hinnangul on võlgniku sissetulekud piisavad, et tasuda jooksvate kulude kõrval ka võlgnevusi. Eeltoodust tulenevalt kinnitab kohus FIMS § 26 lg 1 alusel ümberkujundamiskava. Kohus selgitab, et võlgniku käitumine on kohtu järelevalve all: ta peab andma usaldusisikule aru ümberkujundamiskava täitmise kohta ning seaduses on meetmed juhuks, kui ümberkujundamiskava ei täideta- eelkõige kava tühistamine, mille järel taastuvad kõik nõuded

esialgses suuruses ja viisil (FIMS § 41). Kohtu hinnangul on need meetmed piisavad, et survestada võlgnikku täitma võlgade ümberkujundamiskava. Kohus selgitab, et ümberkujundamiskava kinnitamise tagajärjed on sätestatud FIMS §-des 3034. Ümberkujundamiskava on võimalik muuta lähtudes FIMS §-st 36. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik tulenevalt FIMS §-st 35. Võlgnik peab andma kohtule ja usaldusisikule järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja osutama abi järelevalvekohustuse täitmisel. Võlgnik esitab iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest usaldusisikule kohtu määratud tähtajaks aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti. Usaldusisik esitab võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks kohtule aruande. Kohus selgitab, et võib võlgnikult või usaldusisikult küsida aruannet ümberkujundamiskava täitmise kohta ka muul ajal. Kohtu määrab, et aruanded tuleb võlgnikul usaldusisikule esitada kord aastas - 01. septembriksja viimase aruande 01. juuniks 2028. Usaldusisikul tuleb kohtule edastada aruanded ka teadmiseks. Sellisel viisil on kohtul võimalik jälgida kava täitmist. Usaldusisikul tuleb võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks (pärast viimase aruande saamist võlgnikult) esitada kohtule aruanne 20. juuniks 2020. Menetluskulude jaotus FIMS § 8 lg 3 alusel jätab kohus võlgniku menetluskulud tema enda kanda ning võlausaldajate kulud nende endi kanda. Usaldusisik esitas kohtule taotluse enda tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Usaldusisik palus määrata enda tasuks 924 eurot (14h määraga 66€/h). Tasu hõlmab toiminguid, mis on tehtud nii maksejõuetusmenetluses, sest kohus siis tasu kindlaks ei määranud (usaldusisik taotlust ei esitanud), ning võlgade ümberkujundamise menetluses. FIMS § 54 lg 2 sätestab, et kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise pankrotiseaduse § 23 lõike 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. FIMS § 54 lg-st 3 lähtuvalt määratakse võlgade ümberkujundamise menetluses usaldusisikule tasu käesolevas paragrahvis sätestatu kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel ja kava üle järelevalve teostamisel iga aasta möödumisel.

FIMS § 54 lg 4 kohaselt määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. PankrS § 23 lg 3: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. FIMS § 54 lg 5: Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise kava üle järelevalve teostamisel on summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. TLS § 29 lg 5 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Vabariigi Valitsuse 08.12.2023.a määruse nr 113 § 1 alusel on kuutasu alammääraks 820 eurot. Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär maksejõuetusmenetluses ja võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on 145 eurot. Usaldusisik on oma ametiülesannete täitmisele kulutanud kokku 14 h. Usaldusisik palub määrata tema tasu suuruseks 924 eurot. Usaldusisik on oma ajatasuks arvestanud 66 eurot tunnis maksejõuetusmenetluses tehtud toimingute ning kava koostamiseks vajalike toimingute tegemiseks (täpne nimekiri sisaldub taotluses). Kohus on seisukohal, et taotluses märgitud usaldusisiku kõik tegevused on olnud põhjendatud, vajalikud ja proportsioonis tehtud töö mahuga. Usaldusisiku nimetatud ajakulu on põhjendatud. Kohus on seisukohal, et usaldusisiku poolt arvestatud tunnitasu 66 eurot on põhjendatud ning vastavuses usaldusisiku poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Tunnitasu ei ületa ülemmäära piire. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus usaldusisiku tasuks 924 eurot, mis tuleb usaldusisikule tasuda võlgniku poolt makstud usaldusisiku tasu ettemaksust. Tasu tuleb FIMS § 54 lg 9 alusel maksta usaldusisiku poolt märgitud büroo pangakontole. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.