Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi M. P. vastu põhivõla 478 euro 18 sendi, viivise ja sissenõudekulu saamiseks
Tsiviilasja hind
684 eurot 91 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Jekaterina Lumiste Kostja: M. P. (isikukood xxxxxxxxx)
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Mõista M. P. Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja võlgnevus 597 eurot 64 senti (põhinõue 478 eurot 18 senti, viivis 89 eurot 46 senti ja sissenõudekulu 30 eurot).
3.Mõista M. P. Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja lisanduv viivis tasumata põhinõudelt alates 14. märtsist 2024 kuni põhinõude (478 euro 18 sendi) täieliku täitmiseni määras 0,05% päevas.
Mõista M. P. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulud 317 eurot.
6.Mõista M. P. Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis menetluskuludelt (317 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
8.Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Kostjale toimetada tagaseljaotsus kätte kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse või kaja.
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 21. detsembril 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse M. P. (kostja) 630 euro 32 sendi saamiseks. Kuna makseettepanekut ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada, lõpetas Pärnu Maakohus
27.veebruaril 2024 maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja palub 13. märtsil 2024 esitatud hagis välja mõista kostjalt enda kasuks võlgnevus 478 eurot 18 senti, viivis 89 eurot 46 senti ja sissenõudekulu 30 eurot. Samuti palus hageja mõista kostjalt enda kasuks välja viivise põhinõudelt alates 14. märtsist 2024 kuni põhinõude täieliku täitmiseni määras 0,05% päevas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja esialgne võlausaldaja Tele 2 Eesti AS 10. detsembril 2022 Tele 2 liitumislepingu nr 854894417. Kostja on lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Tele 2 Eesti AS luges lepingu ülesöelduks alates 16. märtsist 2023 ning loovutas 1. augustil 2023 lepingust tulenevad nõuded hagejale.
3.Kohus kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Maksekäsu kiirmenetluses on varasemas menetluses info, et rahvastikuregistris märgitud elukoha aadressid xxxxxxxx-xxxxxxx ja xxxxxxxxxx-xxxxxxx, on kehtetud. Kostja on 22. veebruaril 2024 maksekäsu kiirmenetluses kinnitanud, et elab endiselt aadressil xxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxx, kuid postkast puudub. Kohus edastas menetlusse võtmise määrust ja hagimaterjale kohtute infosüsteemis märgitud e-posti aadressil xxxxxxxxx@xxxxxxxxx, millelt vastus puudub. Tähtsaadetisega on dokumendid tagastatud aadressilt xxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxx, märkega „ei viibinud kohal“. Kohus palus 8. mail 2024 Politsei- ja Piirivalveameti abi dokumentide kättetoimetamisel. 27. mail 2024 teatas Politsei- ja Piirivalveamet, et kostjale ei õnnestunud kohtumäärust ja hagimaterjale kätte toimetada kuna kostja ei asunud ega viibinud aadressil xxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. 6. juuni 2024 telefonivestluses numbril xxxxxxx palus kostja dokumendid saata xxxxxxxxxxxxxxxxxxx postkontorisse. Kohus edastas dokumendid, kuid need tagastati 1. juulil 2024 hoiutähtaja möödumisega. Kuna praegusel juhul
ei ole elektrooniline kättetoimetamine tulemust andnud ja kostja tegelik elukoht ei ole teada, tuleb hagi kostjale kätte toimetada avalikult hagi avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu hinnangul puuduvad seega mõistlikud võimalused kostja elu- või viibimiskoha kindlakstegemiseks. Seega on täidetud menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise eeldused TsMS § 317 mõttes. Hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 10. juulil 2024 ning need loeti kostjale kättetoimetatuks 26. juulil 2024. Kostja ei ole kohtu määratud ajaks (9. augustiks 2024) ega ka hiljem hagile vastanud. Seega saab lugeda, et kostja on teadlik kirjaliku vastamise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole kohtule tähtaegselt kirjalikult vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu määratud tähtajaks.
4.TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi.
5.TsMS § 444 lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
6.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
7.Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 427 eurot (3,5 h; 122 eurot tund koos käibemaksuga). TsMS § 139 lg 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 175 eurot. TsMS § 144 p 7 järgi on maksekäsu kiirmenetluse kulu kohtuväline kulu. Kohus loeb maksekäsu kiiremenetluse kulu 20 eurot põhjendatud kuluks. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause). Arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust ning eelkõige asjaolu, et tegemist on õiguslikult lihtsa tüüphagiga (hageja tugines sellele, et kostja ei täitnud sideteenuse osutamise lepingust tulenevaid kohustusi), poolte vahel ei olnud vaidlust ning asi lahendatakse tagaseljaotsusega, samuti ei saanud keeruline olla kohtule esitatud tõendite kogumine, peab kohus käesolevas asjas põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks 122 eurot (1 h x 100 x 1,22). Kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 10 on hageja kinnitanud, et ta on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 317 eurot (175 + 20 + 122). Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
8.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate
menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
9.Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Olukorras, mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu, ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise eeldusi TsMS § 317 lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et TsMS § 317 lg 1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka Riigikohtu 16. septembri 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-9218, p 10 ja 20. aprilli 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20-123093, p 9.2). /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.