Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude kindlaksmääramise lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.

Ei ole ühtki ettekirjutust või muud haldusakti, mis keelaks ruumide õppetööks kasutamist. Lepingute punkti 6.1 vastutab ja kannab kulud seoses lubade saamisega kostja, mitte hageja. Isegi kui vastaks tõele kostja väide, et ta ei saa ruume sihtotstarbeliselt kasutada, on tegemist kostja vastutusega. Kostja väited tuleohutuse nõuete rikkumise kohta on paljasõnalised. Lubade saamise eelduseks vajalike tegevuste ja kulude eest vastutab üürilepingute punkti 6.1 alusel kokkuleppeliselt kostja. Kostja 17.02.2023 kirjas esitatud väited tuleohutuse puuduste kohta on tõendamata ja paljasõnalised. Kostja on 17.02.2023 kirjas viidanud väidetavatele tuleohutuse puudustele, kuid ei ole esitanud ühtki sellekohast tõendit. Kommunikatsioonide hooldamise ja korrasoleku eest vastutab kostja. Kostja ei ole millegagi tõendanud, et ta oleks ventilatsioonisüsteemi nõuetekohaselt hooldanud. Kostja võttis üüripinna 5-6 aastat tagasi vastu ja ventilatsioonis ei avastatud ühtki puudust. Tegevuslubade taotlemisel oleks need puudused pidanud juba siis ilmnema, kui need oleks eksisteerinud. Ilmselgelt ei oleks tegevusluba 2017. ja 2018. aastal kostjale antud, kui ruumid poleks vastanud ettenähtud nõuetele. Kostja hagivastuses esitatud väited puuduste kohta on otsitud. Hageja oli suve jooksul korduvalt palunud kostjal üürilepingu võlgnevus tasuda. Üheski suulises vestluses ei viidanud kostja esindaja üüripinna puudustele. 1. augustil 2023 saatis kostja kirja, milles tunnistas võlgnevust ja palus võimalust tasuda võlg maksegraafiku alusel. Poolte kirjavahetus jätkus ning kostja ei tuginenud kordagi probleemidele üüripinnaga. Nii on kostja 06.08.2023 ja 07.08.2023 saatnud hagejale kirjad, milles tunnistab läbivalt üürilepingutest tulenevat võlgnevust ja püüab üksnes selgitada oma maksejõuetuse põhjuseid kohustuste täitmisel. Kostja on tuginenud väidetavatele üüripinna puudustele esmakordselt alles vastuses hagile. Ebaõige on kostja väide, et ventilatsioonisüsteem on kaasomandis. Üüripinnal on eraldiseisev ventilatsioonisüsteem, millele oli kostjal ligipääs ja millest pidi kostja ilmselgelt teadlik olema. Seda tõenduseks esitas hageja fotod ventilatsiooniruumist ja -seadmest üüripinnal. Ruumid ehitati välja vastavalt kostja soovidele, kostja vaatas ruumid üle ja võttis ruumid hagejalt pretensioone esitamata vastu. Kostja tolleaegne seaduslik esindaja DK saatis plaanid, mille järgi hageja ruumid välja ehitas. Vaidlust ei ole, et kostjale ruumid sobisid, kostja võttis ruumid vastu ja kasutas neid pretensioonideta järgmised 6 aastat. Esimest korda tekkisid kostjal probleemid pärast seda, kui kostjal oli pikemat aega olnud üür maksmata ja hageja nõudis üüri maksmise kohustuse täitmist. Kostja enda tõendi kohaselt ei ole õppetegevus ruumides takistatud. Kostja on esitanud ekirjavahetuse. 10. veebruari 2023 e-kirja teine lause kinnitab, et hoones on võimalik läbi viia õppetegevust. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv ja lepingulise esindaja osutatud õigusabiteenuse kulu. Hageja on hagiavalduselt tasunud riigilõivu 1680 eurot. Hageja esindaja on osutanud õigusabi kokku 14,25 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnihind on 140 eurot, millele lisandub käibemaks. AS Maxilla ei ole käibemaksukohustuslane ega saa seetõttu kuludelt käibemaksu

3(16)

maha arvestada. Arvestades esindaja ajakulu 14,25 tundi ja tunnihinda, on hageja õigusabikulu seoses käesoleva kohtuasjaga olnud kokku 2398,20 eurot. Hageja märgib, et 12,75 tundi on arvestatud käibemaksumääraga 20% ja 1,5 tundi (2024. a osutatud õigusabiteenus) määraga 22%. Kokku on hageja menetluskulud koos riigilõivuga 4 078,20 eurot. Kostja vastuväited 2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja võttis omaks, et hagejale kuuluvad Tallinnas Tartu mnt 14 aadressil kahel korrusel äriruumid ning hageja ja kostja sõlmisid nende ruumide suhtes 2017. aastal kaks üürilepingut. Hageja väide, et ta on üüripinda investeerinud 200 000 eurot, ei ole vaidluse lahendamisel asjakohane. Kostja nõustus, et mõlemad üürilepingud kehtivad. Kostja nõustus, et ta ei tasunud üüri alates märtsist 2023, kuid leidis, et tegu ei ole üürivõlgnevusega. Lepingute kehtivuse ajal ilmnesid üüriesemel puudused, mistõttu ei saanud ega tohtinud kostja enam üüripindu kasutada. Kostja tugines VÕS § 278 punktile 1 ja § 279 lõikele 1. Kostja teavitas hagejat üüripinna probleemidest 17.02.2023 avalduses. Puudused seisnesid tuleohutusnõuete puudulikkuses ning ventilatsiooninõuete puudulikkuses, mis ilmnesid kostja tegevusloa pikendamise taotlemise käigus. Kuna nimetatud puudused takistasid kostjal sihipärast üüripinna kasutamist ja kostja ei saanud seada ohtu üldhariduskoolis õppivate laste tervist, peatas kostja oma tegevuse üüripinnal ja kostja on üüripinnalt lahkunud. Kostja on seisukohal, et nimetatud üüripindadel ilmnenud puuduste kohta ning puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmise kohta koos kostja seletustega tõendavad kogumis, et üürnikul oli mõjuv põhjus, miks ta ei saanud kasutada üüritud pindasid. Kostja teatas nendest hagejale, kuid hageja jättis tähtajaks üürniku poolt märgitud puudused kõrvaldamata ning seetõttu ei saa üürnik üüripindasid kasutada. Puudused üüripindade osas seoses tuleohutusega ilmnesid kostja tegevusloa pikendamise menetluses, kuna seoses tegevusloa pikendamisega oli vajalik esitada nõuetele vastav dokumentatsioon ning läbida sellega seonduvad kontrollmenetlused kostja tegevuskohas. Kostja kehtiv tegevusluba oli välja antud teisel aadressil tegutsemise kohta. Tegevusloa kehtivuse ajal muutus kostja tegevuskoht ning vastav dokumentatsioon uue tegevuskoha vastavuse kohta esitati esmakordselt Haridus- ja Teadusministeeriumile alles tegevusloa pikendamise menetluses 2023 aastal. Tegu oli puudustega, mis ilmnesid alles üürilepingu kehtivuse ajal ning kostja ei olnud puudustest varasemalt teadlik. Kostja õigus nõuda puuduste kõrvaldamist tulenes VÕS §-st 278. Üürnik ei saa puuduste eest vastutada. Kostja viitas üürilepingute punktile 12.2.5 ja 13.3.3. Need punktid aga ei näe ette, et üürnik peaks vastutama kogu hoone tuleohutusnõuete eest ehk ka selle hoone osa eest, mis ei ole üürilepingu esemeks. Üüripind asub 5. korruselises büroohoones, mida tõendab ehitusregistri väljavõte. Üüripind asub hageja omandis olevatel kinnisasjadel, milleks on eriomand nr 3 (registriosa nr 25814301) ja eriomand nr 2 (registriosa nr 25814201). Asjaolu, üüripind on just eriomand nr 3 ja eriomand nr 2, on tõendatud eriosade üldpindade ruutmeetrite kattumisega üürilepingute punktis 3 toodud pindaladega. Seega hageja, kui kinnisasjade registriosa nr 25814301 ja 4(16)

registriosa nr 25814201 omanik saab koos teiste sama kinnistu eriosa omanikega otsustada ja lahendada tuleohutusega seotud küsimusi/puudusi, mis asuvad väljaspool eriosa, mitte kostja. Tuleohutusnõuded ei seondunud üüritud pinna alaga, vaid terve hoonega, kus üüripinnad asusid. Kogu hoones nõuete täitmise eest ei saa olla vastutav kostja ning kostjalt ei saa eeldada, et ta asuks oma kuludega kolmandale isikule kuuluval objektil tegema töid, et viia hoone vastavusse tuleohutusnõuetega. Üürnikul puudub vastavaks tegevuseks õiguslik alus. Sama põhimõtte on kohaldatav ventilatsioonisüsteemidele ning väljapääsudele/evakuatsiooniväljapääsudele ning evakuatsiooni ja tuletõkke ustele, sest nimetatud hoone olulisi osi kasutavad kõik hoone kasutajad, mitte üksnes üürnik oma üüritava eriomandi piires. Hageja ei ole kohtule esitanud sellekohaseid tõendeid, mille kohaselt oleks üüripinnal või 5 korruselise maja igal korrusel täiesti iseseisev evakuatsiooni väljapääs õue või korruste kaupa igal korrusel oma iseseisev ventilatsioonisüsteem, mis ei sõltu ülejäänud hoonest. Kostja leidis, et lähtuda tuleks KrtS § 4 lõikest 3 isegi siis, kui üürilepinguga peaks olema teisiti kokku lepitud. Kui üürileping on vastuolus seaduses sätestatuga, on vastav üürilepingu punkt tühine. VÕS § 278 ja § 297 lg 4 koostoimes tuleb asuda seisukohale, et üürilepinguga kõikide puuduste eest täieliku vastutuse panek üürnikule on lubamatu ehk selline kokkulepe on tühine. Kostja varasem tegevus oli seotud aadressiga Tartu mnt 23, mille kohta oli väljastatud tegevusluba. Seetõttu ei olnud uue aadressi suhtes vaja läbi viia vastavuse kontrolli enne tegevusloa pikendamise taotluse esitamist. Hageja ei ole tõendanud, et Tartu mnt 14 hoonele oleks kasutusluba väljastatud. Kui see on väljastatud, saab see tõendada hoone vastavust vaid äri- ja büroohoone nõuetele, mitte koolidele ette nähtud nõuetele. Tartu mnt 14, Tallinn puhul on tegemist 5- korruselise äri ja büroohoonega, mille esmaseks kasutuselevõtu aastaks on 1998. Tulenevalt oma tegevuse eripärast ei saanud kostja üüritud pindasid edasi kasutada ning lahkus üüripinnalt. Asjakohatud on hageja väited, et üüritud ruumid olid välja ehitatud vastavalt projektile ning kostja vajadustele. Asjakohatud on väited seetõttu, et puudused ei seondunud üksnes üüritud eriomanditega. Eriomandiga on seotud tühised puudused, mida kostja sai kõrvaldada ja mille kõrvaldamist kostja hagejalt ei nõudnud. Samuti on asjakohatud hageja väited üüritud ruumide väljaehitamisega seonduvalt, kuna üürilepingu lisa nr 3 all on toodud üüritud ruumide välja ehitamise plaan, millest ei nähtu ümberehitusi ventilatsioonisüsteemides ja eriomandi koosseisu kuuluval kaasomandiosal. Hageja on esitanud oma 15.02.2023 e-kirja, milles ta on selgitanud, et kostja nimetatud puudused puudutavad vähemalt suuremas osas üüripinna reaalosast väljapoole jäävaid hoone osi. Hageja ise tunnistas, et puudused ei ole seotud üüripinnaga, vaid suuremas osas üüripinna reaalosast väljapoole jäävate hoone osadega. Selliste puuduste kõrvaldamise nõudmine üürnikult on tühine. Kostja pidas üldtuntud asjaoluks seda, miks ta ei saanud teenust üüritud pinnal osutada. Kostja esitas lingi väidete tõendamiseks. Kuna erakooli tegevus seondub asukohaga, kus teenust osutatakse, on seadusandja seadnud nõuded tervisekaitsele, tuleohutusele ning päästenõuded. Kõiki nõudeid tuleb järgida tegevusloa taotlemisel ja tegevusloa pikendamisel.

5(16)

Kostja esitas enda 28.03.2023 taotluse Haridus-ja Teadusministeeriumile tegevusloa pikendamiseks. Taotlus esitati Tallinnas Tartu mnt 23 ja Pallasti 41 asukohtadele. Aadressi Tartu mnt 14 ei ole taotluses märgitud kostja tegevuskohana ja seda tuleohutusalaste ning tervisekaitseliste puuduste tõttu. Kuna hageja ei olnud nõus puudusi kõrvaldama, ei taotlenudki kostja Haridus-ja Teadusministeeriumilt Tartu mnt 14 asukohaga seonduvalt tegevusluba, kuna ta poleks seda lihtsalt saanud. Tartu mnt 14 aadressil ei ole tegevusluba pikendatud. Asjakohatu on hageja väide, et puuduvad ettekirjutused, mis ei luba üüritud pindu õppetöös kasutada. Kostja ei saa oma tegevuses lubada olukordi, kus ta laseb haldusaktiga tegevuse keelata või peatada. Kostja ei saa endale lubada laste elu ja tervise ohtu seadmist. Kostja ei saa omale lubada olukorda, kus tal tuleb oma õppetöö peatada määramata ajaks seoses tegevusloa puudumisega ning seejuures teatada oma koolilastele ja lastevanematele, et neil tuleb leida endale ajutine kool ajani, mil koolipidaja saab tagasi tegevusloa. Seadusandja on kehtestanud nõude, et tegevusloa pikendamist tuleb asuda taotlema 5 kuud enne selle kehtivusaja lõppu (EraKS § 54 lg 5 kohaselt). Kostja viidatud puuduste kõrvaldamine ei ole käsitletav sanitaar- või hooldusremondina. Ventilatsioonisüsteem ei ole lihtsalt olemasolev kommunikatsioon, vaid kaasomandisse kuuluv asja oluline osa, mille korrashoiu eest peab vastutama asja omanik või kaasomanikud ühiselt. Ventilatsioonisüsteem on ühtne kogu hoones, mistõttu selle eest ei saa pidada vastutavaks kostjat. Tuleohutuse nõudeid pidi täitma hageja kui üürileandja. Kostja kinnitused ei ole konstitutiivsed võlatunnistused ega deklaratiivsed võlatunnistused. Kostja allkirjastatud ettepanekud jäid kompromissina sõlmimata. Kostja tahteks oli ettepaneku esitamisel saavutada hagejaga kompromiss, mistõttu ei saa kostja tahet tõlgendada võlatunnistusena. 06.08.2023 ja 07.08.2023 ettepanekutest ei nähtu kostja tahteavaldust välistada vastuväidete esitamist õigus. Hagi alust ei ole hageja muutnud ja kostja ei anna selleks nõusolekut. Lõplikes seisukohtades jäi kostja oma väidete juurde ja palus hagejalt välja mõista menetluskulud. Kostja ja advokaadibüroo Narlex vahel on sõlmitud kliendileping, mille alusel osutati kostjale õigusabi hinnaga 110 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Kokku on kostja menetluskulud 1267,20 eurot koos käibemaksuga. Kostja ei ole käibemaksukohuslane, mistõttu palub ta menetluskulud mõista välja koos käibemaksuga. Kostja palus hagejalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras. Maakohtu otsuse põhjendused 3.Maakohus rahuldas hagi, mõistis kostjalt MTÜ-lt EDU VALEM hageja AS MAXILLA kasuks välja 94 839,84 eurot, millest 77 184 eurot on põhivõlgnevus ja 17 655,84 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis, menetluskulud jäid kostja kanda. Kostja on kahel korral kinnitanud võlgnevust ning kostja avaldusi saab hinnata võlatunnistustena VÕS § 30 mõistes, mis pöörab tõendamiskoormuse ümber. Kostja ei ole tõendanud oma vastuväiteid. Hageja ei vastuta kostja lubade saamise eest. Kostja kasutatavad ruumid ehitati välja vastavalt kostja soovidele, kostja on ruumid vastu võtnud ja neid

6(16)

kasutanud. Kostja gümnaasiumi tegevusluba on pikendatud kuni 01.09.2023, mistõttu sai kostja ruume kasutada. Kommunikatsioonide hooldamise ja korrasoleku eest vastutab kostja. Kohus leiab, et kostja vastuväited ei võimalda jätta hagi rahuldamata. Kostja ei ole oma vastuväiteid tõendanud. Kostjal tuli selgitada, miks juhul, kui tal oli õigus keelduda puuduste tõttu üüri tasumisest, on kostja korduvalt kohtuväliselt võlgnevust tunnistanud. Vaatamata kohtu selgitustele kostja oma vastuväiteid sisuliselt ei tõendanud ega põhistanud.

Kohus nõustub hageja väitega, et kostja korduvad pöördumised on hinnatavad lepingust tuleneva võla tunnistamisena VÕS § 30 mõistes. Hagi alusena ei ole hageja siiski tuginenud mitte võlatunnistusele, vaid lepingutele. Seega ei ole asjakohane kostja väide, et ta ei anna nõusolekut hagi aluse muutmiseks. Sõltumata eeltoodust lasus kostjal kohustus tõendada, et ta ei saanud lepingu eseme puuduste tõttu kasutada üüritud pinda kogu selle aja jooksul, mil ta arved tasumata jättis ehk alates 2023. a märtsist kuni augustini. Seda ei ole kostja kohtu hinnangul tõendanud. Kostja korduvad võla tunnistamisele suunatud tahteavaldused muudavad kohtu hinnangul ka eluliselt ebausutavateks kostja väited, et ta puuduste tõttu ruume kasutada ei saanud. 17.02.2023 saatis kostja hagejale kirja (toimiku lk 45-46), milles ta loetles tuleohutuse ülevaatuse käigus tuvastatud puudused. Kostja leidis, et kuna ta peab taotlema tegevusloa pikendamist, on vajalik tuvastatud puuduste kõrvaldamine. Kostja viitas lepingu punktile 12.2 ja nõudis puuduste kõrvaldamist hiljemalt 28.02.2023. Kostja teatas, et kui hageja puudusi ei kõrvalda, asub üürnik ise tegema kulutusi puuduste kõrvaldamiseks ning nõuab üürileandjalt kulutuste hüvitamist. Kohtu hinnangul ei tõenda üksnes kostja enda e-kiri, kus ja millised puudused esinesid. E-kirjast ei nähtu, kuidas takistasid puudused kostjal tegevusloa taotlemist ning ruumide kasutamist juba alates järgmisest kuust. Hageja vastas kostja pöördumisele 15.02.2023 (toimiku lk 74), kus pidas ebaselgeks, milliseid ruume puudused puudutavad ja kas on tehtud mõni ettekirjutus. Samas osundas hageja, et enne lepingu sõlmimist vaatas kostja ruumid üle ja pidas neid kooli pidamiseks sobivateks. Hageja leidis, et üürnikul endal tuleb vajalikud tööd teha, et üüripinda sihtotstarbeliselt kasutada. Hageja oli valmis tegema selleks koostööd. Kohus iseenesest nõustub hageja seisukohaga. Kui hoones kui tervikus esinesid mingid puudused, mis ei võimaldanud kostjal kasutada ruume kooli pidamiseks, oleks kostja pidanud nendele puudustele tähelepanu juhtima koheselt, kui üürilepingu alusel ruumid vastu võttis. Leping ei näinud hagejale ette kohustust teostada omal kulul kas üüritud ruumides või hoones tervikuna selliseid töid, mis oleksid olnud vajalikud nimelt kostjale viimase majandustegevuses. Esitatud tõenditest kogumis nähtub, et valdavalt oli tegu kostja enda ruumides asuva ventilatsioonisüsteemiga, mille hoolduse ja vajadusel remontimise kohustus lasus kostjal endal. Kostja ei ole menetluse käigus põhistanud, milline üürilepingu säte täpselt millise seadusest tuleneva normiga vastuolus on. Kohtu hinnangul ei ole seadusega vastuolus üürniku kohustus hoida omal kulul korras tema kasutuses olevate ruumide ventilatsioonisüsteem. Kostja ei ole tõendanud ühelgi viisil, et tema valduses olevate ruumide ventilatsioonisüsteem oli vaid osaks hoone üldisest süsteemist. Hageja on seda eitanud ning kostja esitatud tõendid seda ei tõenda.

7(16)

Ventilatsioonisüsteemi puuduste osas esitatud tõenditest järeldada, kuidas oleksid need puudused koheselt takistanud ruumide kasutamist alates märtsist 2023 või kuidas puudused takistasid kostjal tegevusloa taotlemist või saamist. Eesti Hariduse Infosüsteemi väljavõte (toimiku lk 75-76) tõendab, et kostjal oli gümnaasiumi osas tegevusluba, mis kehtis kuni 31.08.2023. Millise asukohaga antud luba seotud oli, tõendist järeldada ei saa. 28.03.2023 esitas kostja Haridus- ja Teadusministeeriumile taotluse erakoolile uue tegevusloa väljastamiseks (toimiku lk 90-91), kuid taotluses on tema aadressiks märgitud Tartu mnt 23 ja Pallasti 41. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud selliste puuduste olemasolu ruumides, mis oleks tal takistanud ruumide kasutamist alates märtsist 2023 kuni augustini 2023. Kostja ei ole tõendanud, et ta taotles uut tegevusluba üüritud ruumide aadressil või ei saanud seda objektiivselt taotleda puuduste tõttu. Kostja ei ole ka tõendanud, et ruumides esinevate puuduste tõttu ei oleks talle tegevusluba väljastatud. Kostja vastuväited on jäänud tõendamata. Kuna kostja vastuväited on jäänud tõendamata, kuulub hageja põhinõue rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks põhinõudena välja mõista 77 184 eurot. Kuna kohus rahuldas hageja põhinõude, kuulub rahuldamisele ka viivisenõue. Üürilepingute punktide 14.2 järgi tuli üüri tähtaegsel tasumata jätmisel maksta viivist 0,25% tasumata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest. Kostja ei vaielnud vastu viivise arvestusele. Seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks sissenõutavaks muutunud viivisena välja mõista 17 655,84 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista riigilõivu 1680 eurot ja kulu õigusabile. Õigusabi osutati 14,25 tundi hinnaga 140 eurot tunnis. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane ega saa käibemaksu tagasi arvestada. Kogumis olid hageja menetluskulud 4078,20 eurot. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu suurus on mõistlik ning kooskõlas vaidluse keerukusega. Õigusabi osutamiseks kulunud aeg on samuti mõistlik ja kooskõlas kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 4078,20 eurot, millest 1680 eurot on riigilõiv ja 2398,20 eurot on õigusabikulu. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt 4078,20 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja apellatsioonkaebus 4.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kohus hinnanud kohtuotsuse punktis 73 kostja poolt kohtule esitatud tõendit AP 10.02.2023 e-kirja (toimiku lk 88-89), milles kirjeldati II ja III korruse tuleohutuse ülevaatuse tulemusi. Kuigi e-kirjas on viidatud mitmetele kõrvaldamist vajavatele puudustele, on AP selgelt leidnud, et hoones on võimalik läbi viia õppetegevust. Järelikult tuleneb kostja enda esitatud tõendist, et puudusid sellised tuleohutuse valdkonna puudused, milliste tõttu oleks hoone kasutamine kooli pidamiseks olnud välistatud või takistatud. Ühtlasi ei saa kohus esitatud e-kirja alusel ka tuvastada, kas või millisel viisil oleksid e-kirjas tuvastatud puudused takistanud kostjal uue tegevusloa taotlemist. Kostjale ei ole teada, et hageja oleks esitanud kohtule menetlusdokumendi, milles oleks hageja seadnud kahtluse alla AP 10.02.2023 e-kirjas väljatoodud puudused või esitanud mingitki omapoolset seisukohta esitatud tõendi suhtes. TsMS § 4 lg 2 ja § 5 lg 1 peaks

8(16)

menetlus tuginema poole esitatule ja taotletule. Kohus ei saa hagimenetluses omaalgatuslikult otsida tõendist vastuväiteid ning neile kohtulahendis tugineda, sest vastasel juhul kohus rikub TsMS § 4 lg 2 ja § 5 lg 1. Kohus on hinnanud kohtuotsuse punktis 74 kostja esitatud tõendit 17.04.2023 kostja poolt hagejale saadetud e-kirja, milles teatas, et teise korruse ventilatsioonisüsteem on puudulik ning soovis olukorra arutamist. Delura OÜ 02.05.2023 ülevaatuse aktis on märgitud, et ülevaatus viidi läbi kostja valduses olevates teise korruse ruumides. Aktis leiti, et ventilatsiooniseade on korras, kuid ventilatsioonisüsteemi torustik oli must ja hooldamata. Aktis soovitati teha kõikide ühenduste revisjon, taastada torustiku süsteem, kõrvaldada rikked, teostada puhastus ja viia lõpuni seadistus. Sarnaselt eelmises punktis esitatule kostjale ei ole teada, et hageja oleks esitanud kohtule menetlusdokumendi, milles oleks hageja seadnud kahtluse alla Delura OÜ ülevaatuse akti ning sellises esitatud puudused või esitanud mingitki seisukohta esitatud tõendi osas. TsMS § 4 lg 2 ja § 5 lg 1 peaks menetlus tuginema vastavalt poolte esitatule ja taotletule. Kohus ei saa hagimenetluses omaalgatuslikult otsida tõendist vastuväiteid ning neile kohtulahendis tugineda, vastasel juhul kohus rikub TsMS § 4 lg 2 ja § 5 lg 1. Apellant leiab, et kohtu seisukoht (kohtuotsuse punktis 59), mille kohaselt kohus ei saa aktsepteerida internetilinki tõendina, ei saa ka tulla teatavaks alles kohtuotsusest. Kohtul ei saa küll TsMS § 232 lg 2 kohaselt olla tõendile ette mingit kindlaksmääratud jõudu ja kuid samas ei tohiks ka menetlusosalistele saada alles kohtuotsusest teatavaks see asjaolu, millised tõendid kohus võtab vastu ja millised kohus tähelepanuta jätab. Olukorras, kus kostja on viidanud puudustele tuleohutuse ning ventilatsioonisüsteemide osas on ebaõige pidada tuleohutusnõuete täitmist kommunikatsiooniks ning kohaldada selle osas üürilepingu punkti 11.1. Kostja oma 08.12.2023 seisukohas selgitas kohtule, et ka ventilatsioonisüsteem ei ole lihtsalt olemasolev paigaldatud kommunikatsioon, vaid kaasomandisse kuuluv asja oluline osa, mille korrashoiu eest peab vastutama asja omanik või kaasomanikud ühiselt. Ventilatsioonisüsteem on ühtne kogu hoones, mistõttu selle eest ei saa pidada vastutavaks kostjat. Kohus on kohtuotsuse punktis 68 asunud seisukohale, et kuna üürilepingu punkt 12.2 järgi kuulus hoone üldkasutatavate pindade, rajatiste ja seadmete ekspluateerimine täielikult üürileandja kompetentsi. Selleks oli üürileandjal õigus ehitada, hooldada ja ekspluateerida hoone kõiki tehnosüsteeme. Eeltoodust tulenevalt oli hoone üldkasutatavate tehnosüsteemide hooldamise kohustus hagejal. Punkti 12.6.3 järgi oli üürileandja ühtlasi kohustatud tagama üüripinna hoone põhikonstruktsioonide korrasoleku. Ehk kuigi kohus on ise tuvastanud üürilepingu punktile 12.2 tuginedes, et tehnosüsteemide hooldamine oli hageja kohustus, ei ole ka tuvastanud, et ventilatsioonisüsteemide korrasoleku eest oleks pidanud vastutama hageja. Kohus on vähemalt kohtuotsuse punktis 70 märgitud asjaolu õigesti tuvastanud, et hagi alusena ei ole hageja tuginenud võlatunnistusele, vaid lepingutele. Samas kohtuotsuse punktis esitatud kohtu hinnang, mille kohaselt kostja korduvad väiteid võla tunnistamise osas muudavad ebausutavaks kostja väited, et ta ei saanud puuduste tõttu ruume kasutada, ei ole apellandi hinnangul asjakohased. Tegemist on kohtu subjektiivse hinnanguga.

9(16)

Kohus on kohtuotsuse punktis 71 analüüsinud kostja esitatud tõendit - 17.02.2023 kostja kirja hagejale, milles kostja loetles üles tuleohutuse ülevaatuse käigus tuvastatud puudused. Kohtu hinnangul ei tõenda üksnes kostja enda e-kiri, kus ja millised puudused esinesid. E-kirjast ei nähtu, kuidas takistasid puudused kostjal tegevusloa taotlemist ning ruumide kasutamist juba alates järgmisest kuust. Kohus on kohtuotsuse punktis 72 viidanud hageja 15.02.2023 vastusele, kus hageja pidas ebaselgeks, milliseid ruume puudused puudutavad ja kas on tehtud mõni ettekirjutus. Apellant on seisukohal, et olukorras, kus kohus kostja poolele heidab ette oma avalduse esitamist tõendina, ei saa lugeda tõendiks vastaspoole enda esitatud arvamust ehk sisuliselt tegemist on ühe ja sama kirjavahetusega poolte vahel ning kohtu hinnangul ühe poole esitatu on kohtu jaoks tõend, kuid teise poole esitatu ei ole. Kohus peaks kohtlema pooli võrdselt. Ebavõrdne on olukord, kus pooled tuginevad mõlemad ühele ja samale kirjavahetusele, kuid ühe poole seisukohad on kohtu jaoks tõendina kohased, kuid teise poole esitatu osas viitab kohus asjaolule, et tegemist on menetlusosalise enda avaldusega ning kohus seda tõendina ei arvesta. Apellant on seisukohal, et kohtuotsusest ei ole tegelikult võimalik aru saada, millisele tõendile tuginedes on kohus lugenud kostja poolt menetluses esitatud puudused kommunikatsioonideks ning järeldanud, et üürilepingu punkti 11.1 ja 11.2 alusel on nende korrashoidmine üürniku kohustus. Kohus on kohtuotsuse punktis 78 asunud seisukohale, et kostja ei ole tõendanud selliste puuduste olemasolu ruumides, mis oleks tal takistanud ruumide kasutamist alates märtsis augustini 2023. Kostja ei ole tõendanud, et ta taotles uut tegevusluba üüritud ruumide aadressil või ei saanud seda objektiivselt taotleda puuduste tõttu. Kostja ei ole ka tõendanud, et ruumides esinevate puuduste tõttu ei oleks talle tegevusluba väljastatud. Kostja vastuväited on jäänud tõendamata. Apellant kohtu järeldustega ei nõustu ja leiab, et ta on kohtule esitanud kõik vaidluses tähtsust omavad asjaolud, esitanud tema väiteid tõendavad tõendid ja põhistused. Kohus on aga kostja esitatud väidete ja tõendite osas omaalgatuslikult ilma vastaspoole vastuväiteta esitatud tõendeid ümber lükkama asunud ning esitatud tõenditest vastuväiteid ise tuletanud ning neile kohtuotsuses alusetult tuginenud. Kohus on kohtuotsuse punktis 79 märkinud, et kuna kostjalt tuleb hageja kasuks põhinõudena välja mõista 77 184 eurot, siis kohus rahuldab ka viivise nõude. Seonduvalt viivisnõudega on apellant seisukohal, et kuna põhivõla nõue on tõendamata põhivõla nõue tuleb jätta rahuldamata, siis tuleb jätta rahuldamata ka viivise väljamõistmise nõue. Kuna kostja on vaidlustanud kohtuotsuse täies ulatuses, siis vaidlustab kostja ka menetluskulude jaotuse ning leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamise korral ning hagi rahuldamata jätmise korral peaksid jääma menetluskulud hageja kanda. Juhul kui kohus peaks jätma apellatsioonkaebuse rahuldamata, leiab kostja, et kohus ei ole menetluskulude väljamõistmisel hinnanud nende põhjendatust ja vajalikkust. Kohus oma 08.11.2023 kirjas määras, et hagejal on võimalik esitada oma lõplikud seisukohad koos menetluskulude taotlusega kohtule hiljemalt 09.02.2024. Kostjale ei ole teada, et hageja

10(16)

oleks esitanud hiljemalt 09.02.2024 kohtule oma lõplikud seisukohad ja menetluskulude nimekirja. Nimetatu ei nähtu ka e-toimikust. E-toimikust nähtub, et 27.03.2024 on hageja poolt kohtule esitatud menetlusdokument, mis on esitatud peale kohtu poolt 08.11.2023 kirjas määratud tähtaega ehk esitatud TsMS § 329 lg 1 mõistes hilinemisega. Kohus ei oleks tohtinud nimetatud menetlusdokumendiga kohtulahendi tegemisel arvestada ning oleks pidanud selle jätma tähelepanuta, alternatiivselt oleks kohus pidanud võimaldama vastaspoolel esitada seisukoht hageja menetluskulude osas ja kuna kohus ei ole ka seda teinud, siis oleks kohus pidanud vähemalt omaalgatuslikult kohtulahendis hindama menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust. Kostja leiab, et tal on õigus esitada apellatsioonikaebuses oma vastuväited menetluskulude osas, kuna talle pole võimaldatud neid varasemalt esitada. Vastus apellatsioonkaebusele 5.Vastustaja vaidles esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht 6.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 järgi rahuldamata ja maakohtu otsus lõppjärelduses muutmata, sest apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse lõppjärelduse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Erinevalt kostja seisukohast on maakohus kolleegiumi arvates hinnanud esitatud tõendeid seaduse kohaselt ning ringkonnakohtul ei ole selles osa alust anda esitatud tõenditele teistsugust hinnangut või asuda tuvastatud asjaolude suhtes maakohtuga võrreldes erinevale seisukohale, va osas, milles ringkonnakohus muudab osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi osas, milles need jäävad muutmata, maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebusele toob ringkonnakohus esile järgmise. 7.Asja materjalidest nähtub, et: 1) Hagejale kuuluvad Tallinnas aadressil Tartu mnt 14, 2. ja 3. korruse äriruumid kogupindalaga 803,1 m2; 2) Hageja ja kostja on sõlminud kaks üürilepingut, milliste alusel üüris kostja hagejalt äriruumid kuni 01.07.2028; 3) Nii 19.01.2017 kui ka 29.05.2017 üürilepingus on üüripinna sihtotstarbeks märgitud ruumid üldhariduskooli teenuste osutamiseks; 4) Kostja tegevus oli varasemalt seotud üüripinnaga aadressiga Tartu mnt 23, Tallinn ning talle oli antud tegevusluba, mis kehtis kuni 31.08.2023. Üürides hagejalt ruumid Tartu mnt 14, Tallinn, ta seal tegutsemiseks tegevusluba ei taotlenud, väidetavalt puudus selleks ka vajadus. 28.03.2023 esitas kostja Haridus-ja Teadusministeeriumile taotluse erakoolile uue tegevusloa väljastamiseks, kuna senine tegevusluba hakkas lõppema, taotluses oli tegevuskoha aadressideks märgitud Tartu mnt 23 , Tallinn ja Pallasti 41, Tallinn; 5) Kostja jättis hagejale tasumata igakuised üüriarved summas 12 864 eurot 2023. a märtsis, aprillis, mais, juunis, juulis ja augustis; 6) Üüriarvete alusel on kostja kokku jätnud tasumata 77 184 eurot; 7) Hageja ja kostja vahel sõlmitud üürilepingud on kehtivad ning neid ei ole lõpetatud.

11(16)

8.Asjas on apellatsioonimenetluses jätkuvalt vaidlus selle üle, kas üüriesemetel ja/või hoone kaasvalduses olevates ruumides esines ventilatsioonisüsteemi puuduseid ning tuleohutusnõuete täitmata jätmist, mistõttu ei saanud ega tohtinud kostja üüritud ruume kasutada ning, kas sellest tulenevalt on ta õigustatult keeldunud üüri tasumisest. 9.Arvestades kostja vastuväiteid hagile tuli kostjal tõendada, et üüritud ruumide sihtotstarbeline kasutamine oli üüritud ruumides ja/või hoone kaasvalduses olevates ruumides esinevate puuduste tõttu kostjal takistatud. Maakohus asus seisukohale, et kostja jättis tõendamata ruumide sihtotstarbelise kasutamise takistused. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. 10.Kostja esitas asjas erinevaid tõendeid, sh Töökeskkonnauuringud OÜ, tuleohutuseksperdi AP, Delura OÜ arvamused, millest nähtub, et hoone ventilatsioonisüsteemides esineb puudusi, samuti tuleb kõrvaldada mõningad puudused seonduvalt tuleohutusnõuete täitmise vajadusega. Samas puuduvad asjas tõendid, millest saaks järeldada, et tuvastatud puuduste tõttu oli kostjal ruumide sihtotstarbeline kasutamine võimatu. Veelgi enam, tuleohutusekspert AP, kes tõi esile puudused ning tegi samas ettepanekud tuleohutusalase olukorra parandamiseks, tuvastas konkreetselt, et kontrollitud ruumides õppetegevuse läbiviimiseks takistused puuduvad. Hinnangut, et ventilatsioonisüsteemides esinevate puuduste tõttu oleks olnud kostja tegevus takistatud, pole andnud ka ventilatsioonisüsteeme kontrollinud isikud. 11.Asjas on oluline ka see, et kostja õigustab üüri tasumata jätmist ning üüritud ruumidest väljakolimist sellega, et ventilatsioonisüsteemides tuvastatud puuduste ja tuleohutusnõuetele mittevastavuse tõttu, ei oleks Päästeamet ja Terviseamet pikendanud kooli pidamiseks vajalikku luba. Ringkonnakohus osutab, et kuna luba kehtis kostjal kuni augusti lõpuni 2023.a, mis on ka hagis üürinõude kujunemise lõpptähtaeg, ei välistanud loa pikendamise taotluse esitamine iseenesest üüritud ruumide sihtotstarbelist kasutamist. Kuna Päästeamet ega Terviseamet ei ole asja materjalidest nähtuvalt tuvastanud ühtki puudust kostja kasutuses olnud ruumides ja hoones, siis on tõendamata kostja väited, et Päästeamet ja Terviseamet ei oleks kostjale tegevusloa pikendamiseks kooskõlastust andnud. Kostja võinuks oma vastuväidete edukaks maksmapanekuks esitada tõendid, et Päästeamet ja/või Terviseamet ei oleks lubanud enne tuvastatud puuduste kõrvaldamist üüritud ruumides/hoones tegutsemist jätkata. Selliseid tõendeid kostja ei esitanud, kuigi maakohus selgitas talle tõendamiskoormist, sh vajadust esitada oma väidete tõendamiseks tõendeid, kuid kostja ei esitanud menetluses ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et Päästeameti ja Terviseameti hinnangul ei ole ruumid kostja soovitud tegevuseks üüritud ruumides sobivad. Juba seetõttu on maakohus põhjendatult järeldanud, et tõendamata ning oletuslikuks jäid kostja väited, et ruume ei olnud võimalik sihipäraselt kasutada. 12.Maakohus tuvastas, et ventilatsioonisüsteemis avastatud puuduseid ei saa ette heita hagejale, kuna ventilatsiooni hooldamise ja korrashoiu eest vastutas üürilepingu järgi kostja. Üürilepingute punkt 11.1 sätestab, et üürnik hoiab omal kulul Üüripinna ja seal olevad kommunikatsioonid ning tehnilise varustuse kogu Lepingu kehtivuse ajal heas korras, s.t sellises korras nagu see oli Üüripinna valduse üleandmise hetkel või sellest paremas korras, arvestades Üüripinna sihtotstarbest lähtuvalt normaalset kulumist. Lepingute punkt 11.2. kohaselt Üürnik kohustub tegema Lepingu kehtivuse ajal omal kulul Üüripinna hooldusremonti ja Üüripinna säilimiseks vajalikku sanitaarremonti. Sanitaarremondi all mõeldakse Üüripinna siseviimistluse, kommunikatsioonide ja oluliste osade hoolduseks ja

12(16)

säilimiseks, seal hulgas avariide kõrvaldamiseks ja nendest tekkinud kahjude taastamiseks, vajalikke töid ja olemasolevate paigaldatud kommunikatsioonide ning tehnilise varustuse asendustöid. 13.Ringkonnakohus leiab, et kostjale ei saa ette heita, esitatud tõendeid arvestades, asjatundjate arvamustes tuvastatud kõikide puuduste esinemist. Kuigi nõustuda tuleb sellega, et aastate jooksul kostja kasutuses olnud ruumide ventilatsiooniseadmete hooldus, st nendesse kogunenud tolmu eemaldamine oli eelnimetatud üürilepingute sätete järgi kostja kohustus, ei ole ringkonnakohtu arvates võimalik veenvalt tuvastada, et II korruse ruume teenindava ventilatsioonisüsteemi SV-3 seadistamise takistus, põhjusel, et paljud sissepuhke- ja väljatõmbe õhujaotajad on vahetuses, ripplae taga torustikul on avad sulgemata ja õhujaotajate ühendused ventilatsiooni torustikuga puudulikud, tulenes kostja tegemata jäetud süsteemi hooldusest. Pigem viitavad puudused sellele, et ventilatsioonisüsteemi ehitamisel on süsteem ehitatud puudustega ja/või hoolduse tegemise käigus on hooldaja teinud mittekvaliteetset tööd. Ehitaja tehtud praaktöid ei saa aga ette heita kostjale, hoolimata sellest, et ta 5 aaasta jooksul ruume kasutades puuduste olemasolu ei märganud. Kuigi tõendid selle kohta, kas ventilatsioonisüsteemis tuvastatud puudused tekkisid vale ehitamise või süsteemi ebaõige hooldamise käigus, ei muuda see maakohtu otsuse lõppjäreldust hagi rahuldamise kohta, sest nagu varasemalt osutatud, ei leidnud tõendamist ruumide sihtotstarbelise kasutamise takistatus. 14.Maakohtu otsusest võib aru saada nii, et ka puudused seonduvalt tuleohutusnõuete järgimata jätmisega on vaja kõrvaldada kostjal, eelviidatud üürilepingu punkte arvestades. Selle seisukohaga ringkonnakohus täies ulatuses ei nõustu. AP 10.02.2023 e-kirjas (dtl 151153), kirjeldati mh II ja III korruse tuleohutuse ülevaatuse tulemusi ning tehti ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks:

muud ohutuks ning kiireks evakuatsiooniks vajalikud elemendid puudutavad ainult kostja kasutuses olevaid ruume või on need hoone kaaskasutuses olevateks ruumideks, võib oleneda ringkonnakohtu arvates ka see, kes tuvastatud puuduste eest vastutab. Kindlasti ei saa ringkonnakohtu arvates kostjale ette heita erinevate evakutsiooniga seonduvate puuduste olemasolu, kui vastav väljapääs ja elemendid hõlmavad kogu hoone evakuatsiooni. Kuna tuleohutusekspert AP arvamuse järgi kontrollitud ruumides õppetegevuse läbiviimiseks takistused puuduvad, puudub vajadus vaidluse lahendamiseks tuvastada, kumb pooltest milliste puuduste esinemise eest vastutab. 15.Apellatsioonkaebuses on kostja esile toonud, et ta viitas oma 08.12.2023 menetlusdokumendis Riigiportaal eesti.ee internetiaadressile: https://www.eesti.ee/et/erinouetega-tegevusalad/haridus/ eraueldhariduskooli-tegevusluba, milles on ära toodud eraüldhariduskooli tegevusloa taotlemiseks vajalik informatsioon ning dokumentide loetelu, mille kohaselt on eraüldhariduskoolil taotluse täitmiseks ja esitamiseks vajalik muuhulgas teiste nõuete täitmisele esitada - andmed erakooli tegevuseks vajalike ruumide, hoonete, sisustuse, maa-ala ja muu vara olemasolu kohta või kasutuse kohta liisingu- või rendilepingu alusel ning nende vastavuse kohta tervisekaitse-, tuleohutus- ja päästenõuetele (rendileping, terviseameti hinnang, päästeameti hinnang). 16.Apellant heidab maakohtule ette seda, et kohus jättis tema poolt internetilingina esitatud viite tõendina arvestamata. Apellant toob esile, et menetlusosalise jaoks ei tohiks alles kohtuotsusest selguda, millised tõendid kohus võtab vastu ja millised kohus tähelepanuta jätab. Ringkonnakohus nõustub kostja etteheitega. Kohus peab eelmenetluses otsustama, kas esitatud tõendid on asjakohased ja lubatavad (TsMS § 238 lg-d 1–4), seetõttu võis kostjale olla maakohtu otsus üllatuslik, sest kohus asus alles kohtuotsuses seisukohale, et kostja esitatud tõend oli ebausaldusväärne. Kolleegiumi hinnangul ei saa nimetatud kostja väited aga iseenesest anda alust maakohtu otsuse tühistamiseks, sest mitte igasugused rikkumised eelmenetluses ei kujuta endast ka menetlusõiguse normi olulist rikkumist, mis tooks kaasa kohtulahendi tühistamise. Kuna ainuüksi eelmenetluse nõuete rikkumine ei ole menetlusõiguse normi oluliseks rikkumiseks TsMS § 669 lg 1 mõttes, siis saab kostja viidatud rikkumine olla aluseks kohtuotsuse tühistamisele vaid juhul, kui rikkumine võis mõjutada asja lahendamise tulemust (TsMS § 669 lg 2). Kui menetlusosaline leiab, et maakohus on eelmenetluse nõudeid rikkudes teinud üllatusliku otsuse ning see võis mõjutada asja lahendamise tulemust, on menetlusosalisel võimalik menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõendamiseks esitada asjaolusid ja tõendeid ka ringkonnakohtus (TsMS § 652 lg 3 p 2 ja lg 5). Praegusel juhul ei esitanud kostja ringkonnakohtule tõendeid, näitamaks, et ta oleks kohtu selgitamise tulemusel saanud oma nõudeid täiendavalt ja usaldusväärselt tõendada. 17.Ringkonnakohtu arvates on kostja ekslikult ka leidnud, et poolte vahel on vaidlus selles, milliseid dokumente pidi kostja tegevusloa pikendamise taotlusega esitama. Kostja kohustus oli tõendada, et üüritud ruumides esinesid puudused, mille tõttu Terviseamet ja Päästeamet ei lubanud senise tegevuse jätkamist üüritud ruumides enne tuvastatud puuduste kõrvaldamist. Seega ei oleks ainuüksi internetilingi kaudu väidetavalt avanev loetelu kostja tegevusloa pikendamiseks vajaminevate dokumentide esitamise kohta asjakohane isegi juhul, kui kostja oleks need esitanud internetilingi asemel eraldiseisva väljavõttena.

14(16)

18.Maakohus avaldas seisukoha, et kuna pretensioonid ruumidega seonduvalt tekkisid kostjal makseraskuste ilmnemisel, kostja juhatuse liikmed on 1. augustil 2023. aastal allkirjastanud dokumendi (dtl 115-116), milles kinnitavad, et 1. augusti 2023. a seisuga on kostja võlgnevus 77 184,00 eurot, lubades võlgnevuse tasuda graafiku alusel, siis hilisemad väited ruumide sihtotstarbelise kasutamise võimatuse kohta on otsitud rahaliste kohustuste täitmisest kõrvalehoidmiseks ning kostja avaldusi võlgnevuse olemasolu kohta saab hinnata võlatunnistustena. Kuigi hageja tugines maakohtus sellele, et kostja poolt võlgnevuse tunnistamist saab pidada võlatunnistuseks, ei ole käesolevas asjas vaidluse lahendamiseks selle asjaolu tuvastamine ringkonnakohtu arvates määrava tähendusega. Arvestades deklaratiivse võlatunnistuse aktsessoorsust, tuli hagejal lisaks võlatunnistusele tuua kohtu ette ka kõik alusvõlasuhet puudutavad asjaolud, sh tal tuli tõendada kõiki oma alusvõlasuhtest tuleneva nõude eelduseid. Hageja tõendas nõude rahuldamise eeldused, seega puudus vajadus tuvastada kas ja milliste vastuväidete esitamisest on võlgnik võlatunnistuses loobunud.

/allkirjastatud digitaalselt/

16(16)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.