Otsuse tegemise aeg ja koht 22. august 2024, Valga kohtumaja Tsiviilasja number
2-23-121737
Tsiviilasi
OÜ Aktiva Finance võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
5619,25 eurot
Group
hagi
A.K.
vastu
Menetlusosalised ja nendeHageja: OÜ Aktiva Finance Group (registrikood esindajad 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (epost [email protected]) Kostja: A.K.(isikukood xxxxxxxxxxx) Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista A.K.lt välja OÜ Aktiva Finance Group kasuks 3985,54 eurot.
3.Mõista A.K.lt välja OÜ Aktiva Finance Group kasuks viivis 3364,33 eurolt alates 22.08.2024 kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras, kuid kokku mitte enam kui 2743,12 eurot.
4.Jätta 73% hageja menetluskuludest A.K. kanda.
5.Määrata OÜ Aktiva Finance Group menetluskulude suuruseks 665 eurot. A.K.l menetluskulud puuduvad.
6.Mõista A.K.lt välja OÜ Aktiva Finance Group kasuks hageja menetluskulud 485,45 eurot. A.K.peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
8.Toimetada kohtuotsus kostjale avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Tagaseljaotsuse tegemise alused
1.Hageja esitas 26.05.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 4773,82 euro saamiseks. Makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule kätte toimetada ning nõue kostja vastu anti 29.08.2023 määrusega üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 14.09.2023 ning üritas kohtudokumente kostjale kätte toimetada nii e-posti aadressil, kui ka rahvastikuregistrijärgsele elukoha aadressile, kuid tulutult. Ka Valga vallal ja Politsei- ja Piirivalveametil puudusid täiendavad andmed A. K. viibimiskoha osas.
3.Kuna ka juba sama asja maksekäsu kiirmenetluses ei õnnestunud kostjale dokumente kätte toimetada, toimetas kohus hageja taotlusel hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte avalikult: avaldatud 26.01.2024 ning loetakse kostjale kättetoimetatuks seega hiljemalt alates 11.02.2024 (15 päeva möödumisel). 2(5)
Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 28 päeva, ei ole kohtule vastanud (tähtaeg oli 11.03.2024).
4.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus hagi rahuldava otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus esitab siiski põhjendused hagi osalise rahuldamata jätmise kohta ning nõude määratlemiseks vajalikud asjaolud. Asjaolud
5.Hageja nõue tuleneb Inbank AS ja A.K. vahel 10.10.2021 sõlmitud remondilaenulepingust nr. L89006717127, millega kostja sai laenu 5597 eurot. Kostja kohustus tasuma intressi 15,9% aastas, lepingu haldustasu 2,50 eurot, lepingutasu 83,96 eurot (osamakse suurus 202,97 eurot, tagastamise tähtaeg 15.10.2024).
6.Kuna kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, saatis laenuandja kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 26.01.2023 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta.
7.Kostjalt on laekunud põhiosa katteks 1363,71 eurot. Hagiavalduse kohaselt tekkisid hagejal võlgnevused alates 12. osamaksest. OÜ Aktiva Finance Group omandas nõude loovutuslepingu alusel 31.01.2023. Hagis nõutakse A. K.lt 4233,29 euro põhivõlgnevuse, 232,42 euro intresside, 10 euro haldustasu, 50 euro sissenõudmiskulude, 420,45 euro 27.01.2023-11.09.2023 sissenõutavaks muutunud viivise ja alates 12.09.2023 põhinõudelt 4233,29 eurolt viivise 15,9 % aastas väljamõistmist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
8.novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Hagis on märgitud, et laenuandmisel lähtuti ainult kostja enda antud andmetest ning riiklikest registritest tehtud päringute vastustest. Hagist nähtuvalt ei ole hageja midagi teinud, et selgitada kostja kohustuste tegelikku suurust. Krediidiandja peab VÕS § 4034 lg 4 teise lause ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tegema mõistlikke pingutusi tarbija esitatud teabe kontrollimiseks. Seega ei veendunud krediidiandja tarbija krediidivõimelisuses ning rikkus VÕS § 4034 lg 6 sätestatud kohustust.
3(5)
9.VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub VÕS § 403 4 lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. See ei välista põhinõude rahuldamist, 3364,33 eurot (5597 – 2232,67 (kostja tagasimaksed 202,97x11) tuleb kostjalt välja mõista. Põhinõuet ja seadusjärgset viivist ületavas osas, sh teenus- ja sissenõudetasu, jääb hagi rahuldamata.
10.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Viivist tuleb arvutada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, sest algse lepingu intressimäär 15,90% aastas ei ole VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt kohaldatav.
11.Kohus mõistab alates 27.01.2023 kuni otsuse tegemiseni (21.08.2024) välja viivise 621,21 eurot ja edasi jooksvalt VÕS § 113 lg 1 sätestatud ulatuses kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte enam kui põhinõude ulatuses. Kohus piirab viivisenõuet lähtuvalt tarbija kaitseks kehtestatud regulatsiooni eesmärgist, sest intresside piiramine ei omaks soovitud mõju, kui (eriti tagaseljaotsusega) välja mõistetav viivis oleks piiramatu.
12.Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse ca 73% ulatuses, seega jäävad hageja kulud 73% ulatuses kostja kanda. Kostjal kulud puuduvad. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
13.Kohus leiab, et taotlus hagiavalduselt tasutud riigilõivu 595 euro väljamõistmiseks on põhjendatud. Hageja on vastavas ulatuses riigilõivu tasunud. Samuti on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot (TsMS § 4842).
14.Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
15.Hageja on taotlenud esindajakuludeks kokku 507 eurot 3h töö eest. Arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu, asja keerukust ning nõude suurust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 50 eurot. Kohus arvestab seejuures, et koostatud hagiavaldus on nn tüüphagi, asi ei ole õiguslikult keeruline ning hageja on nõude suuruse ja aluse pidanud välja selgitama juba maksekäsu kiirmenetluses. Sellistes asjades on kohtupraktikas peetud 50 eurot põhjendatud õigusabikuluks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu lahend 2-22-139092).
16.Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud 665 eurot, sh riigilõiv 595 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulu 70 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulu 485,45 eurot.
4(5)
17.Tuginedes TsMS § 177 lg 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda seadusjärgset viivist.
18.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Pürn kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.