Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Vallo Kariler, Kaija Piirmets, Maris Kuurberg
Määruse tegemise aeg ja koht 22. august 2024. a, Tallinn Kohtuasja number
2-18-19566
Kohtuasi
X avaldus Ylt väljamõistmiseks
(Y)
kahjuhüvitise
ja
viivise
Y (Y) avaldus Xlt (X) kulutuste, kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.11.2022 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X ja Y määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (puudutatud isik): X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Elise Vasamäe Puudutatud isik (avaldaja): Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kuldar Kirt
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamise otsustamine
2-18-19566
eurot Y arveldusarvele nr
Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa määruskaebust esitada.
X (avaldaja) esitas 28.12.2018 Harju Maakohtule hagiavalduse Y (puudutatud isik) vastu kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks. Maakohus võttis hagi 11.01.2019 määrusega menetlusse ja muutis menetlusliigi 23.05.2019 hagita menetluseks. Puudutatud isik vaidles avaldaja avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Puudutatud isik esitas 27.07.2020 (täpsustatud 31.08.2020) Harju Maakohtule avalduse avaldaja vastu kulutuste, kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks. Maakohus võttis avalduse 18.09.2020 määrusega menetlusse ja liitis käesoleva tsiviilasja juurde. Avaldaja vaidles puudutatud isiku avaldusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Maakohus jättis rahuldamata 30.11.2022 määrusega avaldaja avalduse ja puudutatud isiku avalduse ning jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud maakohtu määruse tühistada ulatuses, milles kohus jättis avaldaja avalduse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Avaldaja palub teha uue määruse, millega rahuldada avaldaja avaldus ja jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda ning kohustada puudutatud isikut menetluskuludelt viivist tasuma. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud maakohtu määruse resolutsiooni p-d 3 kuni 5 tühistada. Puudutatud isik palub jätta avaldaja avalduse rahuldamata ja rahuldada puudutatud isiku avaldus ning jätta menetluskulud avaldaja kanda. Menetlusosalised jõudsid kokkuleppele vaidluse lahendamiseks käesoleva kohtumääruse resolutsioonis märgitud tingimustel ja esitasid 11.07.2024 (täpsustatud 16.08.2024 ja 19.08.2024) kompromissi Tallinna Ringkonnakohtule kinnitamiseks.
Ringkonnakohus leiab, et esitatud kompromiss ja selle tingimuste punkti 2 täpsustus tuleb kinnitada, vaidlustatud määrus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 645 lg 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel tühistada ning tsiviilasja menetlus TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel lõpetada. TsMS § 430 kohaselt võivad menetlusosalised käsutada menetlusõigusi kompromissi sõlmimise teel. Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni
2-18-19566 seaduses sätestatud alus. TsMS § 477 lg 6 teise lause kohaselt kompromissi võivad menetlusosalised hagita menetluses sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. Kohtumenetluse algatasid menetlusosalised ja nemad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas TsMS § 430 lg-s 3 toodud aluseid, mis takistaks asja kompromissiga lahendamist. Menetlusosalised kinnitasid kompromissi esitamisel, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Seega saab kohus kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada. Kohus arvestab menetluslike avaldustena kompromissi kinnitamise otsustamisel kompromissi tingimustes märgitut: käesolevaga paluvad X ja Y Tallinna Ringkonnakohtul kinnitada kompromissileping määrusega, millega ühtlasi lõpetada tsiviilasjas menetlus (p 3); osalised kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissilepingu sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja tsiviilasjas nr 2-18-19566 käesolevas kompromissilepingus märgitud asjaoludel menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, mh sellest, et kohtumenetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu kohtumenetluse lõpetamisel kohtuotsusega (p 4); osalised loobuvad kompromissilepingu kinnitamise ja tsiviilasjas nr 2-18-19566 menetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitamise õigusest ning paluvad kohtul käesolevat kokkulepet käsitleda vastava avaldusena (p 5). Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 ja menetlusosaliste kokkuleppest jäävad maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. X taotleb määruskaebuse esitamiselt poole riigilõivu 35 eurot tagastamist enda arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXX ja Y taotleb määruskaebuse esitamiselt poole riigilõivu 35 eurot tagastamist enda arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX. Need taotlused saab ringkonnakohus TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel rahuldada. Mõlemad tasusid määruskaebuselt lõivu 70 eurot, seega kuulub mõlemale tagastamisele 35 eurot vastavalt esitatud taotlusele. X taotleb ka maakohtus avalduselt tasutud riigilõivust 25 euro tagastamist. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes tasutud riigilõivu (TsMS § 150 lg 3). Kohus jätab rahuldamata X taotluse riigilõivu 25 eurot tagastamiseks. Seda ei saa vaidlustada TsMS § 150 lg 8 järgi, kuna summa ei ületa 100 eurot. TsMS § 433 lg 1 ja § 645 lg 2 võimaldavad käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse. Juhindudes TsMS § 661 lg-st 4 on menetlusosalised loobunud kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õigusest. (allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Vallo Kariler
Kaija Piirmets
Maris Kuurberg
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.