Hageja L. V. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Janek Valdma Kostja V. T. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja Andrei Tšerednik Kirjalikus lihtmenetluses
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Hagiavaldus rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista V. T.lt (T.) L. V. kasuks kahjuhüvitis 402 eurot Menetluskulude jaotus
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 kohaselt lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt jalutas hageja 10.03.2019 oma koeraga Xxxx. Xxxx maja aiapiirde vahelt ründas ootamatult hageja koera hoovis olnud kostja koer. Ründava koera pea ulatus aiavõrede vahelt välja tänavale ning ta haaras hageja koera peast kinni. Ründe tagajärjel tekkisid hageja koerale vigastused.
2.Hageja palub kostjalt välja mõista koera ravikuludega seoses kantud varaline kahju (491,97 eurot) ja kohtuväline õigusabikulu (312 eurot), kokku 803,97 eurot. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.
3.Vastuseks kostja vastuväidetele leidis hageja, et analoogne rünne kostja koera poolt toimus 2017 aasta ja ründeid on juhtunud veelgi. Kostja maja kõrval asuval tänaval ei ole kõnniteed, on sõidutee perv. Kui tänava serva on pargitud autod, on jalgsi liiklejal ainus valik - kas liikuda pargitud auto ja aia vahel või kõndida sõiduteel. Kostja mainitud hoiatussilti värava juures, kus toimus rünne, ei ole. Jalgvärava juures on mingi loetamatu silt. Koera rünnak oleks välistatud, kui kostja aialattide vahe oleks piisavalt tihe või kui aialattidele oleks pandud piisavalt tihe võre.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
4.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt lasi hageja ise oma koera kostja koera juurde ja provotseeris kahjujuhtumi. Hageja ei ole käitunud koera jalutades piisava hoolsusega, jättes arvestamata, et kostja koer oli oma kodus. Väraval on kurja koera eest hoiatav silt. Kostja hinnangul ei ole eluliselt usutav, et hageja ei näinud koera. Lisaks märgib kostja, et tema koera pea on suur ning läbi aia mahub üksnes koera koonu osa ca 9 cm ulatuses, seega ei vasta tõele hageja väide, et kostja koera pea ulatus aiavõre vahelt tänavale.
5.Koerte omavaheline kontakt sai võimalikuks vaid tänu sellele, et hageja lasi enda koera vastu kostja aeda. Hagejal oli tänaval piisavalt ruumi ohutusse kaugusse jäämiseks. Territooriumit piiravale aiale on kehtestatud nõue, mille kohaselt ei tohi koer territooriumilt välja pääseda, kostja on nimetatud nõude täitnud. Kostja leiab, et ta ei vastuta hagejale tekkinud kahju eest ja palub hagiavaldus jätta rahuldamata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus rahuldab hagi osaliselt.
7.Kohus määras 20.06.2024 määrusega lahendada käesolev tsiviilasi kirjalikus lihtmenetluses. Kohus menetleb lihtmenetluses hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole (TsMS § 405 lg 1). Kohus võib lihtmenetluses hagi menetlemisel muu hulgas kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all; kalduda kõrvale menetlusdokumentide kättetoimetamise ja menetlusosaliste esitatavate dokumentide vorminõuete kohta seaduses sätestatust, välja arvatud hagi kostjale kättetoimetamisel (TsMS § 405 lg 1 p 5 ja 6). Riigikohus on selgitanud, et maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo nr 3-2-1-2316, p 16). Kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2).
8.Hageja esitas kostja vastu kahju hüvitamise nõude, mis koosneb koera ravikuludest 491,97 eurot ning kohtueelsetest õigusabikuludest 312 eurot.
9.Kohus täitis 24.01.2023 määrusega selgitamiskohustuse ning selgitas käesolevale vaidlusele kohalduvat õigust ja poolte tõendamiskoormist (tl 83-84).
10.Kohus tuvastab asja lahendamiseks järgmised asjaolud. Hageja jalutas 10.03.2019 oma koeraga Xxxx ning Xxxx maja aiapiirde vahelt ründas hageja koera hoovis olnud kostja koer. Ründe tagajärjel tekkisid hageja koerale vigastused. Seoses sellega kandis hageja koera ravikulusid summas 491,97 eurot. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 10.11.2019 otsuse kohaselt karistati kostjat väärteo korras ja kostjale määrati rahatrahv 180 eurot (tl 38-39). Kostja väärteomenetluse otsust ei vaidlustanud.
11.Hageja nõue tuleb kvalifitseerida võlaõigusseaduse (VÕS) § 1056 alusel. Riskivastutuse eesmärgiks on eriti ohtlikust asjast või tegevusest lähtuva iseloomuliku (kõrgendatud) ohu realiseerumise korral tagada kahju kannatanud isikule hüvitisnõue, sõltumata sellise ohu allikat (suurema ohu allikat) valitsenud isiku tegevuse õigusvastasusest ja süüst. Riskivastutuse kohaldamiseks pole vaja tuvastada vastutava isiku tegu kui kahju põhjust.
12.Kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. Suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab kannatanu surma põhjustamise, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise või tema asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti (VÕS § 1056 lg 1). Asja või tegevust loetakse suurema ohu allikaks, kui selle olemuse või selle juures kasutatud ainete või vahendite tõttu võib isegi asjatundjalt oodatava hoolsuse rakendamise korral tekkida suur kahju või võib kahju tekkida sageli. Kui asjale või tegevusele sarnase ohu allika puhul on seadusega juba ette nähtud vastutus, sõltumata allikat valitsenud isiku süüst, eeldatakse, et asi või tegevus on suurema ohu allikas (VÕS § 1056 lg 2). Riskivastutuse kohta VÕS 54. peatüki teises jaos sätestatu ei välista ega piira nõuete esitamist muul õiguslikul alusel, muu hulgas nõude esitamist õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahju hüvitamiseks (VÕS § 1056 lg 3). Loomapidaja vastutab looma poolt tekitatud kahju eest (VÕS § 1060).
13.Kohus leiab, et VÕS § 1056 lg-d 1, 2 ja 3 kohalduvad üldsätetena kõikide suurema ohu allika valitseja riskivastutuse juhtude, sh VÕS §-s 1060 sätestatud loomapidaja riskivastutuse suhtes.
14.Riskivastutuse eeldused on VÕS § 1056 lg-test 1 ja 2 tulenevalt järgmised: a) kaitstud õigushüve kahjustamine, st isiku surma põhjustamine, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamine või tema asja hävitamine või kahjustamine, kui seadusest ei tulene teisiti; b) suurema ohu allika valitsemine; c) suurema ohu allikale iseloomuliku, st kõrgendatud ohust tuleneva riski realiseerumine suurema ohu allika valitsemise käigus; d) põhjuslik seos suurema ohu allikale iseloomulikust ohust tuleneva riski realiseerumise ning kaitstud õigushüve kahjustamise vahel; e) vastutust välistavate asjaolude puudumine.
15.Riskivastutuse eeldustest peab kannatanu hagejana tõendama, et: 1) suurema ohu allika valitsemine põhjustas tema riskivastutuse sätetega kaitstud õigushüvede kahjustamise; 2) riskivastutuse sätetega kaitstud õigushüvede kahjustamise põhjuseks oli suurema ohu allikale iseloomulikust ohust tuleneva riski realiseerumine; 3) kostja oli ajal, mil suurema ohu allikale iseloomulikust ohust tulenev risk vallandus, selle suurema ohu allika valitsejaks. Nende asjaolude tõendatuse korral vabaneb kostja (st isik, kes oli suurema ohu allikale iseloomulikust ohust tuleneva riski vallandumise ajal selle suurema ohu allika valitsejaks) riskivastutusest juhul, kui ta tõendab mõne riskivastutust välistava asjaolu esinemise.
16.Tõendamist on leidnud, et 10.03.2019 ründas kostjale kuulunud koer Xxxx Xxxx maja aiapiirde vahelt hageja koera ning tekitas hageja koerale vigastusi. Seetõttu pidi hageja kandma koera ravikulusid. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 10.11.2019 otsuse kohaselt karistati kostjat väärteo korras ja kostjale määrati rahatrahv 180 eurot (tl 38-39). Kostja väärteomenetluse otsust ei vaidlustanud. Kostja koera tuleb käsitleda suurema ohu allikana
ning kostja on suurema ohu allika valdaja, kes vastutab süüst olenemata talle kuuluva koera riskikäitumise eest. Iseloomulikuks riskiks koerapidamisele on koera ettearvamatu käitumine, mille tõttu võib koer rünnata teist koera.
17.Riskivastutuse eesmärgiks on eriti ohtlikust asjast või tegevusest lähtuva iseloomuliku (kõrgendatud) ohu realiseerumise korral tagada kahju kannatanud isikule hüvitisnõue, sõltumata sellise ohu allikat (suurema ohu allikat) valitsenud isiku tegevuse õigusvastasusest ja süüst. Hea usu põhimõttest tulenevalt kaitstakse riskivastutusega eelkõige neid isikuid, kelle suhtes suurema ohu allika valitseja peab üles näitama hoolsuskohustust, mida tal aga suurema ohu allika olemusest tulenevalt ei ole võimalik alati järgida ka kõige hoolikamalt tegutsedes.
18.Riskivastutuse kohaldamiseks pole vaja tuvastada, milline kahju tekitamise eest potentsiaalselt vastutava isiku tegu kahju (kaitstud õigushüve kahjustamise) põhjustas, samuti pole vaja anda hinnangut sellise teo õigusvastasusele ja süülisusele, nagu see toimub deliktilise üldvastutuse puhul objektiivse teokoosseisu kui delikti üldkoosseisu ühe elemendi kindlakstegemisel. Suurema ohu allika valitseja riskivastutusele võtmiseks piisab sellest, et suurema ohu allikale iseloomulik kõrgendatud oht realiseerus suurema ohu allika valitsemise käigus ning et selle tulemusel kahjustati tema asja (koera).
19.VÕS § 1060 ei näe ette loomapidaja riskivastutust välistavaid asjaolusid. Siiski tuleks selline vastutus välistada juhul, kui kannatanu tegutseb enesekahjustamise tahtlusega. Kannatanu muu tahtlik tegevus võib välistada riskivastutuse sätete kohaldamise seepärast, et sellise tegevuse tõttu ei ole kahju tekkinud loomapidamisele kui tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel § 1056 lg 1 esimese lause mõttes. Kohus ei tuvastanud, et hageja oleks tegutsenud koera kahjustamise tahtlusega.
20.Kohus võtab seisukoha kahju suuruse osas. Vaidlus puudub selles, et hagejale tekkinud varalise kahju suuruseks on 491,97 eurot (koera ravikulud) (tl 16-17 ja 33 pöördel ja 34 pöördel).
21.Kohtule esitatud asjaoludest tulenevalt tekkis kahju osaliselt hagejast tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest hageja vastutab. Kohus tuvastas, et kostja vastutuse eeldused on täidetud. Seega peab kohus kaaluma kahjuhüvitise vähendamist VÕS § 139 kui ja VÕS § 140 alusel. Kohus kohaldab nii VÕS § 139 kui ka § 140 ilma kohustatud isiku taotluseta ja hüvitise vähendamiseks piisab sellest, kui vähendamise asjaolud on kohtule esitatud. Riigikohus on leidnud, et VÕS § 139 ja § 140 saab kohaldada ka korraga (RKTKo 32-1-46-15, p 12). Kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist (VÕS § 139 lg 1). Kohus võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu (VÕS § 140 lg 1).
22.Antud juhul on kostja oma vastuses hagiavaldusele märkinud, et kahju tekkis hageja enda hooletu käitumise tulemusel. Hagejal lasub kohustus tõendada, et ta tegi omaltpoolt kõik selleks, et kahju tekkimist vältida.
23.Kohus leiab et hageja ei ole tõendanud, et tegi omaltpoolt kõik kahju vältimiseks. Vaidlus puudub, et kostja koer ründas hageja koera läbi värava. Tõendamist ei ole aga leidnud hageja väide, et tulenevalt mööda sõitnud autost pidi ta minema kostja aia äärde. Hageja poolt kohtule 11.10.2022 esitatud e-kirja ja sellele lisatud kolmest fotost nähtuvalt ei ole kõnelausel tänaval kõnniteed ja autod on pargitud aiale väga lähedale (tl 68a, 68b ja 68c). Hageja on esile toonud, et kui tänava serva on pargitud autod, on jalgsi liiklejal ainus valik kas liikuda pargitud auto ja aia vahelt või kõndida sõiduteel. Kostja poolt kohtule esitatud fotodest
nähtuvalt puudub kostja maja ees kõnnitee (tl 59). Kohtu hinnangul ei ole teeperv maja ees nii kitsas, et hageja oleks pidanud minema kostja aiale täiesti lähedale. Samuti on fotodelt näha, et sõidutee on piisavalt lai. Hageja ei ole hagiavalduses esile toonud ega ka tõendanud, et õnnetuse hetkel olid pargitud kostja maja ette autod. Kostja koer oli kostja territooriumil. Samas on aed selliste vahedega, et kostja koera koon mahub läbi. Kostja ei ole aga tõendanud enda väidet, et värava juures oli silt hoiatusega koera kohta. Selleks, et kostja koer sai hageja koera peast kinni haarata, pidi hageja minema enda koeraga kostja aiale väga lähedale. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et ei ole eluliselt usutav, et hageja ei näinud kostja koera. Kohtule esitatud fotodelt nähtuvalt ei ole kostja maja ees suuri puid või väga tihedat hekki.
24.Eeltoodust tulenevalt on kahju tekkimine osaliselt tingitud ka hageja enda tegevusest. Seega jääb vaatamata tekkinud kahju ja selle suuruse tõendatusele, kahju osaliselt kahjustatud isiku (hageja) enda kanda, kuna ka temast endast sõltuvad asjaolud lõid eeldused ja tõenäosuse kahju tekkimiseks. Tulenevalt kummalegi poolele langevast riski ulatusest tuleb tekkinud kahju jätta kohtu hinnangul 50% ulatuses hageja enda kanda. Loomapidajad peavad arvestama tõenäosusega, et loomade kokkupõrkel võib loomadele tekkida kahju ja sellist tõenäosust saab pidada vähemalt võrdseks. Hageja kahju suurus on 491,97 eurot, millest tulenevalt kuulub kostjatelt hageja kasuks hüvitisena väljamõistmisele peaaegu pool, s.o 246 eurot.
25.Varasemalt toimunud juhtumid seoses kostja koeraga ei oma asjas tähtsust ja kohus jätab hageja esitatud tõendid varasemate sündmuste osas tähelepanuta.
26.Hageja esitas kostja vastu ka varalise kahjunõude 312 eurot, mis seisneb kulutustes kohtueelsele õigusabiteenusele. Riigikohus on jaatanud kohtueelselt kantud õigusabikulude kahjuna hüvitatavust ning leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad (RKTKo nr 3-2-1-138-10). Advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid (RKTKo nr 3-2-1-138-10, p 29). Seega on kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks esitatud kahju hüvitamise nõude õiguslikuks aluseks VÕS § 115 lg 1. Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju (VÕS § 115 lg 1). Kahju hüvitamise suuruse määramisel arvestab kohus, et kahju oleks kahju tekitanud teoga põhjuslikus seoses (VÕS § 127 lg 4). Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline (VÕS § 128 lg 1). Otsene varaline kahju hõlmab kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (VÕS § 128 lg 3).
27.Riigikohus on märkinud, et kohtuvälise õigusabi kulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega. Õigusabiteenuse korral peab hageja tõendama, mitu tundi talle teenust osutati ning kui suurt tasu ta ühe tunni eest maksis või peab maksma. Juhul kui kostja ei ole nõus hageja esitatud tõenditest nähtuva tasuga, mida hageja peab maksma, peab kostja taotlema VÕS § 139 lg 1 kohaldamist, kuivõrd valides ebamõistlikult kalli õigusabiteenuse osutaja suurendab hageja enda kahju. Kostja peab esitama tõendid, millest nähtub, et hageja oleks saanud sama teenust odavamalt (vt RKTKo nr 3-2-1-19-13, p 11).
28.Kohus on seisukohal, et hageja varaline kahjunõue on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele. Kohtu hinnangul oli õigusabi kasutamine mõistlikult võttes vajalik, kuna ilma selleta ei oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Hageja proovis enne advokaadi poole pöördumist ise kostjaga asja lahendada. Kostja keeldus tekkinud kahju hagejale hüvitamast. Sellises olukorras ei saa eeldada, et hageja ei tohi kasutada kohtueelse nõude esitamisel professionaalset õigusabi. Hageja tegi endast kõik, et lahendada vaidlus
kohtueelselt. Hagejale osutati kohtuväliselt õigusteenust kokku 2 tundi hinnaga 130 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Osutatud õigusteenus seoses kohtueelsete läbirääkimistega on järgnev: asja materjalidega tutvumine, tõendite kogumine ja 30.10.2020 pretensiooni esitamine – 1 tund, 02.04.2021 tähitud kirja saatmine - 30 min ja 09.10.2021 pretensiooni saatmine - 30 min. Kahju tekkimist tõendab käesolevale hagiavaldusele lisatud arved, kontoväljavõtted teenuse eest tasumise kohta ja nõudekirjad (tl 7-28). Seega peab kohus käesoleval juhul mõistlikuks ja põhjendatuks osutatud õigusabi ajakulu 2 tunni ulatuses.
29.Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja rikkus osaliselt hageja õigusi ja hagi kuulus osaliselt rahuldamisele. Õigusteadmistega esindaja kaasamine juba kohtueelselt aitab valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Kostja ei ole kohtueelsete kulude suurusele vastu vaielnud, samuti ei ole esitanud tõendeid, millest nähtub, et hageja oleks saanud sama teenust odavamalt. Tulenevalt sellest, et kohus rahuldas hagi osaliselt 50 % ulatuses, on osaliselt põhjendatud ka kohtueelsed õigusabikulud summas 156 eurot koos käibemaksuga (õigusabikulud 312 eurot/2).
30.Kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale ettenähtav. Rikkumise ja tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk asetada kahjustatud isik olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg-s 1 sätestatud diferentsihüpoteesi kohaselt tuleb hageja asetada olukorda, mis oleks võimalikult lähedane sellele, kui kahju ei oleks tekkinud ega hageja ei oleks pidanud seetõttu kandma otsest varalist kahju juristi poole pöördumise ja nõudekirja esitamise näol.
31.Seega esineb põhjuslik seos kahju ja rikkumise vahel. Kui kostja koer ei oleks hageja koera rünnanud, siis ei oleks hageja pöördunud õigusabi saamiseks juristi poole. Hageja ei oleks esitanud korduvaid nõudekirju ning ei oleks kandnud sellest tulenevalt kahju. Seega rahuldab kohus kohtueelsete õigusabikulude nõude summas 156 eurot koos käibemaksuga.
32.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja tekitatud kahju 402 eurot (246 eurot ja 156 eurot).
MENETLUSKULUD
33.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 174 lg 1). Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1).
34.Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, s.o 50% ulatuses, jäävad menetluskulud poolte endi kanda ja kohus ei määra seetõttu kindlaks menetluskulude rahalist suurust.
35.TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
36.Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.