Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 21.08.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number: 2-24-11797/6
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 21.08.2024
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1648

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-24-11797

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi

Menetlustoiming Asja lahendamise viis Menetlusosalised ja esindajad

Viru Maakohus Tamara Šabarova 21. august 2024, Narva 2-24-11797 Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi G B, A B (B), A B (B) vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks, vara omandiõiguse tagasivõitmiseks ja ühisvara jagamise nõudes Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine Kirjalik menetlus Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806) Hageja lepinguline esindaja Marjana Šestel (Aktsiaselts PlusPlus Legal OÜ) Kostja I G B (isikukood XXX) Kostja II A B (isikukood XXX) Kostja III A B (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1.Kinnitada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital, G B, A B (isikukood XXX) ja A B (isikukood XXX) vahel sõlmitud kompromiss järgnevalt:

1.1.Kostjad G B, A B ja A B tasuvad hagejale PlusPlus Capital AS-ile kompromissisumma kokku 8045,23 eurot, mis koosneb järgnevast:

1.1.1.Harju Maakohtu 02.11.2021 otsusega tsiviilasjas nr 2-21-15231 kostjalt I G B välja mõistetud põhinõudest 3213 eurot, enne 11.11.2020 sissenõutavaks muutunud viivisest 1383,75 eurot, lepingu sõlmimise tasust 30 eurot, viivisest põhinõudelt (3213 eurot) alates 26.12.2020 kuni 28.09.2021 summas 534 eurot, viivisest 0,06% päevas põhinõudelt (3213 eurot) maksimaalses ulatuses 1295,25 eurot, menetluskuludest 527,67 eurot, viivisest menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest alates 16.12.2021 kuni 16.08.2024 võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses summas 144,56 eurot, kõik kokku 7128,23 eurot.

Sarnased lahendid

Asjaõigus

2-24-11797 kasutusõigusega kostja I ja kostja II kasuks. Hageja leiab, et kostja I on teinud hageja huvisid kahjustava tehingu ja kahjustanud müügilepingu sõlmimisega hageja kui sissenõudja huve, sest selle tagajärjel muudeti teadlikult sissenõudja nõuete rahuldamine võimatuks. Hageja nõuab tunnistada kehtetuks kostjate vahel 29.03.2022. a sõlmitud korteriomandi kinkeleping ja isikliku kasutusõiguse seadmise leping, kohustada kostjaid andma tahteavaldus/nõusoleku kinnistusraamatu registriosas nr 2070209 omanikukande muutmiseks ja teha uus kanne, millega kanda kostja I ja kostja II korteriomandi asukohaga XXX (registriosa nr XXX) ühisomanikena. Kohustada kostjaid andma tahteavaldus/nõusolek isikliku kasutusõiguse kande kustutamiseks. Asendada tahteavaldused/nõusolekud jõustunud kohtuotsusega. Hageja palub lõpetada kostjate I ja II ühisomand kinnistule nr 2070209, asukohaga XXX, selle müümisega avalikul enampakkumisel ja kinnistu müügist saadud raha pärast täitekulude mahaarvamist jagada kostjate I ja II vahel võrdsetes osades. Kostjale I jäävast osast täita G B kohustused hageja ees, mis tulenevad 02.11.2021 kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-21-15231. Viru Maakohus 05.08.2024 võttis hagiavalduse menetlusse. Samal päeval tehtud määrusega rahuldas kohus hageja taotluse hagi tagamiseks ja kandis kostja III omandis olevale korteriomandile aadressil XXX (registriosa XXX, katastritunnus 51105:003:0134) kolmandasse jakku käsutamise keelumärge. Märkega õigustatud isikuks on hageja. Pooled esitasid 19.08.2024 kohtule poolte vahel sõlmitud ja allkirjastatud kompromissi. Kompromissis jõudsid pooled kokkuleppele võlgnevuse suuruses ja selle tasumise korras. Pooled on leppinud kokku menetluskulude kandmises ja hüvitatavate menetluskulude suuruses. Pooled paluvad jätta rakendatud hagi tagamise abinõud jõusse käesoleva kompromisslepingu täitmist tagava abinõuna. Pooled märgivad, et nad on teadlikud TsMS § 430 lg-s 2 sätestatud asjaoludest ja §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled nõustuvad sellega, et kohus lõpetab tsiviilasja nr 2-24-11797 menetluse kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Pooled välistavad tulenevalt TsMS § 661 lõikest 4 määruskaebuse esitamise õiguse. Pooled kinnitavad, et saavad aru määruskaebuse esitamise õiguse välistamise tagajärgedest, st kohtumäärus jõustub koheselt ja sellele ei ole võimalik määruskaebust esitada. Hageja palub vastavalt TsMS § 150 lg 2 punktile 1 tagastada hagejale 1⁄2 hagi esitamisel tasutud riigilõivust 420 eurot AS PlusPlus Capital arveldusarvele nr XXX.

2-24-11797 Et pooltevaheline kompromiss on vastuolus seaduse või heade kommetega, pole tuvastatud, mistõttu kinnitab kohus poolte kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kooskõlas TsMS § 431 lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Samuti selgitab kohus pooltele, et juhul, kui kostja ei täida kokkuleppega võetud kohustust, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. Kohus kinnitab poolte kompromissi. TsMS § 445 lg 2 alusel tuleb jätta jõusse asjas kohaldatud hagi tagamise abinõud. Kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega ja pooled taotlevad jätta kohaldatud abinõud jõusse. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissis leppisid kokku pooled hüvitatavate menetluskulude koosseisus ja selles kes, millises suuruses need kuulud maksab. Pooled on ka leppinud kokku, et kohtuvaidlusega seotud poolte ülejäänud (ehk kompromissis nimetamata) menetluskulud tsiviilasjas jäävad poolte endi kanda. Riigilõivu tagastamine Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 1 pool menetluses tasutud riigilõivu tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt, riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja maksis hagis esitatud nõudelt riigilõivu 840 eurot ning taotleb poole tasutud riigilõivu summas 420 eurot tagastamist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja tagastab hagejale poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust summas 420 eurot Aktsiaseltsi PlusPlus Capital arvelduskontole nr XXX. Edasikaebamine Vastavalt TsMS § 661 lg 4, poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled leppisid kompromisslepingus kokku, et loobuvad edasikaebamise õigusest ja seega ei saa kohtumääruse peale esitada määruskaebust. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova 5(6)