Võlaõigus

möista Xlt väljamöistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva Iahendi jöustumisest alates kuni täitmiseni viivis völaöigusseaduse 113 löike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

Edasikaebamise kord Hageja vöib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus vöidakse Iahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle Iahendamist istungil. Kostjal on öigus esitada kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 416 sätestatud nöuetele ning sellele tuleb lisada

köik asja ettevalmistamise löpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilöivu. Kaja riigilöivuna tasutakse summa, mis vastab riigilöivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelköige esitama kaebuse. Kaebuse pöhjendamiseks vöi riigilöivu tasumiseks vöi kaebuses esineva sellise puuduse körvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus möistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse Iahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud pöhjendamatult vöi tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et TsMS 456 lg 3 kohaselt tagaseljaotsus jöustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust vöi kui kaja jäetakse läbi vaatamata vöi rahuldamata vöi kui jöustub ringkonnakohtu Iahend apellatsioonkaebuse kohta.

Kohtuotsuse pöhjendused TsMS 407 lg 1 kohaselt vöib kohus hageja nöusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega öiguslikult pöhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei Ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis vöi kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvöetuks. TsMS 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud töenditele. Kohus, tutvunud toimiku köigi materjalide ja töenditega, leiab, et esialgne laenuandja on järginud vastutustundliku laenamise pöhimötet ning hagi on öiguslikult pöhjendatud. Kohus selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaöiguse teatavate sätete vöimalikku rikkumist (Euroopa Kohtu otsus C-679 18 p 18, C-495/19 p 17). Krediidiandja on teostanud päringud registritesse ning hinnanud kostja krediidivöimet kostja pangakonto alusel. Krediidiandja jöudis järeldusele, et kostja on krediidivöimeline ning kostjal on vöimekus tasuda krediiti igakuiste osamaksetena. Kostja omas töökohta ning kohtu hinnangul Oli kostja vöimeline tagastama laenu vastavalt lepingule. Kohus leiab, et krediidiandja ei Ole rikkunud vastutustundliku laenamise pökimötet. Kohus rahuldab sellisel kujul hagiavalduse.

Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.