1.Asja menetluse käigus on kohtu koosseis vahetunud ja asja arutab Tartu Maakohtu esimehe 07.10.2025 käskkirja nr 7-1/25-76 alusel kohtunik Mari Schihalejev-Parresti asemel kohtunik Eveli Vavrenjuk.
2.Määrata võlgniku Q.R-i
võlausaldajate nõuded kindlaks järgmiselt:
1.1.BB Finance OÜ 147,44 eurot, mis on põhinõue;
1.2.TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal 240,37 eurot, mis on põhinõue;
1.3.TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal 5513,33 eurot, mis on põhinõue;
1.4.TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal 329,70 eurot, mis on põhinõue;
Kohustus e täitmise ulatus / põhikohustuse täitmise ulatus %des
Kohustuse täitmiseks tehtavate osamaksete arv ja suurus
TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal
Kohustuse täitmise periood
Lepingud ümberkujundatavate kohustuste osas lõpevad ümberkujundamiskava kinnitamisel FIMS § 22 lg 1 alusel. Lepingu lõppemise ajaks tekkinud võlgniku kohustused lugeda ümberkujundamiskavaga eelnevalt ümber kujundatuks.
4.Jätta võlgade ümberkujundamise kavast välja võlausaldaja Primero Finance OÜ nõue tervikuna.
5.Kohustada Q.R-i tasuma esimese võlgade ümberkujundamiskava järgse makse 16. veebruaril ning edaspidi iga kuu 16. kuupäevaks kuni kava täitmiseni selles märgitud tingimustel. Kava täitmise tähtaeg on 16. märts 2030.
6.Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik S.J.
7.Kohustada Q.R-i esitama usaldusisikule aruande oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta hiljemalt 20. veebruariks 2026 ning edaspidi iga aasta 20. jaanuariks. Viimane aruanne kava täitmise kohta esitada 20. märtsil 2030, mille usaldusisik edastab ka kohtule.
8.Kohustada usaldusisikut esitama kohtule aruande Q.R-i kohta menetluse lõpuks.
võlgade ümberkujundamise
9.Jätta võlgade ümberkujundamise menetluse kulud Q.R-i menetluskulud, mis jätta nende endi kanda.
8.1.Usaldusisiku tasu 1440 eurot maksta välja Q.R-i poolt kohtu deposiidina 06.10.2023, 08.11.2023, 08.12.2023, 09.01.2024, 12.07.2024 ja 13.08.2024 tasutud 2
summa arvelt Avitase EE761010220233760220).
OÜ-le
(registrikood
12683613,
konto
nr
11.Toimetada määrus kätte võlgnikule, võlausaldajatele ja edastada täitmiseks usaldusisikule. Edastada määrus resolutsiooni p 8.1. osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
12.Teha määrus avalikult teatavaks ja avaldada määruse kohta teade väljaandes Ametlikud Teadaanded.
13.Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest. Edasikaebamise kord Ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale võivad võlgnik ning ümberkujundamiskavale vastuväite esitanud võlausaldajad esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise osas võivad usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD
1.Q.R (avaldaja/ võlgnik) esitas 26.09.2023 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt kuulub avaldajale varana mobiiltelefon (hinnanguline väärtus 100 eurot). Ta saab vanemahüvitist kuni 2024. a veebruarini 850 eurot, peretoetust 600 eurot, laste puudetoetust 322,18 eurot ja osalise töövõimetoetust 318,06 eurot. Elukaaslase töötasu on 1055,08 eurot. Avaldaja kavatseb pärast vanemahüvitise lõppemist minna võimalikult kiiresti tööle. Avaldaja kannab koos elukaaslase T. M. (elukaaslane) kulusid, mis on ühes kuus 1335 eurot. Kohustusi on avaldajal 10 379,93 euro ulatuses. Praegu ei ole avaldaja suhtes täitemenetlusi algatatud ning on sõlminud võlausaldajatega maksegraafikuid ja taotlenud maksepuhkust. Avaldajal tekkisid makseraskused 2022. a augustis elukaaslase laenukohustuste tõttu. Ta on maksnud elukaaslase võlgasid. Lisaks on kulud erivajadusega laste transpordiga seoses xxxxxxxxxxxxxxx. Avaldaja on mänginud hasartmänge, kuid on pärast võlanõustamisele ja psühholoogi vastuvõtule pöördumist lõpetanud ning seadnud Maksu- ja Tolliametis keelu. Avaldaja elukaaslase suhtes on algatatud võlgade ümberkujundamise menetlus tsiviilasjas nr 2-23-10622. Avaldaja soovib enda elukaaslasega ühist võlgade ümberkujundamiskava, kuna neil on ühised kulud..
2.Kohus võttis 29.09.2023 määrusega Q.R-i maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas tema usaldusisikuks S.J. Sama määrusega määras kohus usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina tasutava summa suuruseks 1200 eurot ning võimaldas avaldajal kõnealuse summa tasuda kolme igakuise võrdse osamaksena. Avaldaja on tasunud deposiiti kokku 1200 eurot.
3.Usaldusisiku 20.10.2023 hinnangu kohaselt sobib avaldaja makseraskuste ületamiseks võlgade ümberkujundamise menetlus.
4.Kohus algatas 30.01.2024 määrusega Q.R-i
võlgade ümberkujundamise menetluse.
5.Usaldusisik esitas 08.04.2024 võlgade ümberkujundamise kava. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud võlgade ümberkujundamise kavaga, andis usaldusisikule täiendavaid juhiseid kava muutmise osas. 24.04.2025 esitas usaldusisik taotluse määrata võlgade ümberkujundamise 3
menetluses muudetud kava esitamise tähtaeg seoses vastutustundliku laenamise kontrollimisega. Kohus määras tähtajaks 25.06.2024. 02.07.2025 esitas usaldusisik taotluse tähtaja pikendamiseks kuni 22.07.2024.
6.Usaldusisik esitas 23.07.2024 kohtule taotluse võlgade ümberkujundamise kava kinnitamiseks. Kava kohaselt on ümberkujundamisele kuuluv koguvõlgnevus 10 065,98 eurot. Algselt oli kavas summa 9918,54 eurot, kuid usaldusisik avastas täiendava kontrolli käigus, et BB Finance OÜ nõude ümberarvestamisel oli tekkinud arvutuslik viga ning võlausaldaja ümberarvestatud nõude jääk maksejõuetusmenetluse alustamise ja usaldusisiku nimetamise seisuga on 147,44 eurot. Võlgnik töötab xxxxxxxxxxxxx-s puhastusteenindajana. Võlgniku sissetulekuks on töötasu u 660 eurot, peretoetus 400 eurot, osaline töövõime toetus 351,75 eurot, laste puude toetused 322,18 eurot. Kõigi nõuete puhul on tegemist tarbijakrediidilepingutega. Üldjuhul tuleb krediidiandjal tarbijakrediidilepingu puhul krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Usaldusisik kontrollis nõuete puhul, mille osas ei ole jõustunud kohtulahendit, vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist. Usaldusisik on seisukohal, et võlausaldajad kas ei kontrollinud piisava põhjalikkusega võlgniku krediidivõimet või ei analüüsinud piisava põhjalikkusega kogutud andmeid. Võlausaldajad ei ole analüüsi tulemusel veendunud, et võlgnik on olnud krediidivõimeline; võlausaldajad ei ole hinnanud võlgniku sissetulekuid, väljaminekuid ning juba olemasolevaid kohustusi ja täiendavad laenud on kaasa toonud võlgniku makseraskused. Osa võlausaldajaid ei ole kontrollinud võlgniku kulusid ja kohustusi ehk ei ole küsinud pangakonto väljavõtet. Need võlausaldajad, kes on küsinud võlgniku konto väljavõtet, ei ole seda piisava põhjalikkusega analüüsinud, sest vastasel korral oleksid nad näinud, et võlgnik ei tule oma ametlike sissetulekutega toime, kuna võttis korduvalt juurde erinevaid laene. Samuti nähtub võlgniku konto väljavõttelt, et eraisikud on väikeste summade kaupa võlgnikule raha kandnud, millest on võlgnik igapäevaseid kulutusi teinud. Võlausaldajad on andnud laenu olukorras, kus võlgniku arvestatavad sissetulekud on olnud alla võlgniku elatusmiinimumi. Usaldusisik leiab, et võlgniku laste puude toetused ei ole sissetulekud, mille arvelt saab võlgnik finantskohustusi tasuda, vaid nende toetuste eesmärk on tagada puudega lastele vajalikud teenused. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Usaldusisiku hinnangul on võlausaldajad rikkunud võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 403 4 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seetõttu on põhjendatud lugeda intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär. Usaldusisik on teinud nõuete osas ümberarvestused ning arvestanud võlgniku poolt tehtud maksed põhinõuete ja seadusjärgse intressi katteks. Seadusjärgne intress on arvestatud vastavalt kas kuni maksejõuetusmenetluse algatamise ja usaldusisiku nimetamiseni, lepingu ülesütlemiseni või põhinõude tasumiseni. Võlgnik on täitnud lepinguid, kuid võlausaldajad ei ole täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtteid.
7.Arvestades võlgniku koguvõlgnevuse suurust ja sissetulekuid, tasub võlgnik 50 kuu jooksul 100% õiguspärastest nõuetest. Kava koostamisel on lähtutud võlgniku sissetulekutest ja elatusmiinimumist. Hetkel kehtestatud miinimumpalga järgi on vastavalt Täitemenetluse 4
seadustikule § 132 elatusmiinimum võlgnikul 1913,33 eurot. Praeguseid sissetulekuid arvestades jääb võlgnikule keskmiselt igapäevasteks kuludeks 1535,56 eurot (1733,93 – 198,37 = 755,08). Võlgniku enda hinnangul on tal reaalselt võimalik tasuda maksimaalselt 200 eurot kuus. Arvestades praegust üleüldist majandusseisu, jätkuva hinnatõusu prognoose ja võlgniku sissetulekuid, on kava koostatud 50 kuu peale, mil kuumakseks kõigi ümberkujundatavate nõuete peale tuleb keskmiselt 200,00 eurot. Ümberkujundamiskava ei ole selliselt mõttekas koostada, kus võlgnik ei suuda kogu kava täitmise ajal kava täita. Seetõttu on kava koostamisel arvestatud nii üldise majanduskliimaga kui ka võlgnikust tulenevate aspektidega (sissetulekud, elamiskulud, elatusmiinimum).
8.Võlgade ümberkujundamisel tuleb võrrelda võlausaldajate huve võlgade ümberkujundamisel ja pankroti korral. Kehtiva seaduse FiMS § 49 lg 1 kestab kohustustest vabastamise menetlus 3 aastat, kusjuures vastavalt FiMS § 47 lg 7 ei rakendada pankrotimenetluse ajal FiMS § 47 lg 36, seega minimaalselt esimesed 6 kuud teostaks pankrotihaldur kinnipidamisi võlgniku sissetulekutest vastavalt Täitemenetluse seadustikule ning u 30 kuud toimuks kohustuste tagasi maksmine võlgniku poolt. Eraisiku pankroti korral on prognoositav tulu võlgniku vabatahtlikud maksed. Pankrotimenetluses pankrotihaldur kinnipidamisi teha ei saa, kuna võlgniku sissetulek on alla tema elatusmiinimumi ning eeldatavasti arvestades võlgniku haridust, tervist ja töökogemust ei hakka võlgniku töötasu tööle saades tema elatusmiinimumi lähiaastatel ületama. Kui kohustustest vabastamise menetluses (KVM) (u 30 kuud) tasuks võlgnik igakuiselt vabatahtlikult 20 eurot, saaksid võlausaldajad KVM ajal 600,00 eurot (30 * 2 = 600). Võlausaldajad saaksid pankrotimenetluses ja kohustustest vabastamise menetluses kokku seega u 600 eurot, millest läheb maha usaldusisiku tasu. Seega saaksid võlausaldajate nõuded pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluses rahuldatud minimaalselt 10 065,98 euro võrra rohkem kui pankrotimenetluses (10 065,98 – 600 = 9465,98). Võlgade ümberkujundamiskava kohaselt tasuks võlgnik 50 kuu jooksul võlausaldajatele 10 065,984 eurot ehk 100% õiguspärastest nõuetest. Võlgniku soov on vältida pankrotimenetlust ja säilitada pandiga tagatud sõiduk tööl käimiseks ja puudega laste transportimiseks vajalikele teenustele. Võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärk on võimaldada võlgnikule oma kohustuste ümberkujundamine, et ületada makseraskused ning vältida pankrotimenetlust. Võlgade ümberkujundamise menetluse peamine eesmärk on anda inimesel uus võimalus.
9.Ümberkujundamiskavast välja jäänud Primero Finance OÜ nõue. Nõude lõpptähtpäev oli 15.07.2024, mistõttu on nõue kavast välja jäetud.
10.Usaldusisikule esitasid kava kohta tähtaegselt oma seisukoha 5 võlausaldajat. Inbank Finance AS ja Omaraha OÜ on nõus usaldusisiku poolt koostatud ümberkujundamiskavaga. Ühisraha OÜ tähtajaliselt avaldusi ega oma seisukohta ei esitanud. Vastuväite kavale esitasid kolm võlausaldajat: BB Finance OÜ ei nõustu, et võlausaldajale on laekunud rohkem ning nõue on tasutud. Võlausaldaja on teinud võlgnikule väljamakseid kogusummas 2680 eurot ja võlgnik on teinud võlausaldajale tagasimakseid 2534,05 eurot. Võlausaldaja ei nõustu, et on rikkunud vastutustundlikku laenamist (VTL) ja palub kohtul rahuldada põhinõue täielikult summas 581,15 eurot. Võlausaldaja kogus andmeid võlgniku sissetulekute ja kohustuste kohta, analüüsides võlgniku esitatud pangakonto väljavõtet. Sissetulekute ja finantskohustuste suuruse kontrollimise aluseks oli võlgniku konto nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx väljavõte perioodil 29.01.2022 kuni 29.05.2022. Väljavõttel tuvastati igakuine regulaarne sissetulek keskmiselt 1379,52 eurot ja igakuised keskmised finantskohused 105,8 eurot. Varasemate maksekohustuste täitmise kohta sai võlausaldaja infot maksehäireregistritest Taust.ee ja Creditiinfo.ee. Taust.ee andmetel aktiivsed maksehäired puudusid ning isiku pankroti ei olnud välja kuulutatud, CreditInfo.ee andmetel aktiivsed maksehäired puudusid. Võlausaldaja arvutas 5
võlgnikule maksimaalse igakuise osamakse suuruse, võttes arvesse kahte erinevat arvutuskäiku ning valides konservatiivsema, madalama maksimaalse osamakse suuruse. Esimene arvutuskäik põhines sissetulekul, finantskohustustel, muudel kohustustel, ülalpeetavate arvul ja puhvril, arvestamaks rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Teine arvutus põhines maksimaalsel lubatud finantskohustuste suhtel sissetulekutesse. Arvutamisel arvestatakse sellega, et taotlejal oleks võimalik katta elamiseks vajalikud minimaalsed kulud elukohale, toidule, riietele, transpordile ja sidele ning finantskohustused. Taotluse esitamisel esitas võlgnik järgmised andmed: tema igakuine sissetulek 800 eurot, finantskohustused 150 eurot. Muude kohustuste arvutamisel lähtus krediidiandja järgmisest valemist: Statistikaameti arvestuslik elatusmiinimum + ülalpeetavate kulu. Ülalpeetavate arvu, mida arvestati maksimaalse limiidi ühes arvutuskäigus, tuvastas võlausaldaja päringuga Rahvastikuregistrisse. Rahvastikuregistri andmetel oli võlgnikul 3 ülalpeetavat. 3 ülalpeetava puhul arvestati täiendavalt muude kuludena 55 + 44 + 38,5 = 137,50 eurot. Maksimaalse osamakse limiidi leidmiseks kõrvutas võlausaldaja kahe arvutuse tulemusi ning valis väiksema: I sissetulek 1379,52 eurot – puhver 68,976 eurot – muud kulud 234 eurot – ülalpeetava kulu 137,50 eurot – finantskohustused 105 eurot = 834,04 eurot; II sissetulek 1379,52 eurot * 0,80 - finantskohustused 105 eurot = 998,61 eurot
13.Maksimaalseks osamakse suuruseks määrati 834,04 eurot. Omades andmeid maksimaalse võimaliku lisanduva igakuise finantskohustuste suuruse kohta, arvutas võlausaldaja maksimaalse krediidilimiidi. Maksimaalse osamakse suuruse põhjal arvutas võlausaldaja maksimaalseks krediidilimiidiks 7750 eurot. Maksimaalne tootelimiit oli 2000 eurot, st maksimaalseks krediidilimiidiks sai 2000 eurot. Võlgnikul puudus kohustus krediidilimiiti kasutusele võtta või võtta see kasutusele täies ulatuses. Lepingu sõlmimisel automaatselt väljamakset ei tehtud, vaid väljamaksed tehti eraldi võlgniku väljamaksetaotluste alusel, kus oli märgitud soovitud väljamakse summa. BB Finance OÜ on nõus loobuma kõrvalkuludest ning pikendama kava perioodi 72 kuuni. Võlausaldaja on teinud ka nõude ümberarvestuse. Usaldusisiku seisukoht BB Finance OÜ vastuväitele: usaldusisik nõustub võlausaldajaga, et nõue ei ole tasutud, kuna täiendava kontrolli käigus avastas usaldusisik, et nõude ümberarvestamisel oli tekkinud arvutuslik viga. Võlausaldaja ümberarvestatud nõude jääk maksejõuetusmenetluse alustamise ja usaldusisiku nimetamise seisuga on 147,44 eurot. Usaldusisik ei nõustu võlausaldaja seisukohaga, et võlausaldaja on järginud VTL põhimõtet. Võlausaldaja on oma seisukohas märkinud, et võlgniku keskmine regulaarne sissetulek oli 1379,52 eurot. See sisaldab tõenäoliselt võlgniku töövõimetoetust, töötuskindlustushüvitist, peretoetust ning laste puude toetusi. Usaldusisik on seisukohal, et puudega laste toetusi ei saa regulaarse sissetuleku hulka lugeda, mida laenuandja arvestab laenu andes. Puudega lapse kulud on oluliselt suuremad kui nn tavalapse puhul ning see on toetus, mis on mõeldud eelkõige konkreetselt lapse vajaduste rahuldamiseks. Sellest tulenevalt on võlgniku 4 kuu keskmine sissetulek, millega võlausaldaja sai arvestada (töötuskindlustushüvitis, peretoetus, töövõimetoetus), olnud 1031,67 eurot. Aastal 2022 oli võlgniku elatusmiinimum BB Finance OÜ-lt laenu taotledes 1090 eurot, seega ametlikud sissetulekud olid alla võlgniku elatusmiinimumi. Võlausaldaja on sissetulekute hulka arvestanud küll peretoetuse summas 520 eurot, kuid jätnud arvestamata asjaolu, et iga kuu kandis võlgnik lastele elatiseks 400 eurot. Võlgniku ja võlausaldaja poolt esitatud pangakonto väljavõttelt on näha, et võlgnikul oli pooleli sel perioodil ka inkassomenetlus, mis näitab, et võlgnikul olid juba makseraskused. Samuti on näha kontoväljavõttelt, et võlgnik kasutas pandimaja teenust, mis samuti viitab olemasolevatele makseraskustele. Võlausaldaja on märkinud oma tabelis, et võlgnik tegi igakuiselt makseid eraisikutele ning talle laekus eraisikutelt igakuiselt raha. Võlausaldaja ei ole tõendanud, kas eraisikute maksetega on tegemist laenudega ehk finantskohustustega või mitte. Juhul kui lugeda, et tegemist ei ole laenudega, on selge, et võlgnik ei tulnud oma ametlike sissetulekutega toime ning laenas/küsis toetust, et oma kohustusi täita. 6
Usaldusisikule jääb arusaamatuks asjaolu, et mis põhjusel luges võlausaldaja töötuskindlustushüvitise võlgniku regulaarseks sissetulekuks kui on teada, et see on lühiajaline ning laenulepingu alusel väljastati laen tähtajaga 60 kuud? Vastavalt VÕS 403 4 lg 2 ja KAVS § 49 lg 3 p 2 peab krediidiandja arvestama regulaarse sissetulekuga ja sissetulekuallikatega. Usaldusisiku hinnangul ei saa lugeda ajutist sissetulekuallikat nagu töötuskindlustushüvitis regulaarseks sissetulekuallikaks, millest võlgnik saab tasuda võetud kohustusi kogu laenuperioodi jooksul. Võlausaldaja ei ole usaldusisikule esitanud ka tõendeid selle kohta, kui pikalt võlgnik laenu taotledes veel töötuskindlustushüvitist pidi saama. Usaldusisik leiab, et võlausaldaja ei ole piisava hoolsusega analüüsinud ja hinnanud võlgniku krediidivõimet, seega on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ei nõustu usaldusisiku hinnanguga, et on rikkunud vastutustundliku laenamise (VTL) põhimõtteid. Tõendamaks lepingute kooskõla VTL põhimõtetega, esitab võlausaldaja tõenditena võlgniku arvelduskontode väljavõtted, mis olid aluseks krediidianalüüsi läbiviimisele enne poolte vahel lepingute sõlmimist. Samuti lisab võlausaldaja tõendina talle esitatud laenutaotluse, milles võlgnik väidab, et perekonnas on kaks palgasaajat ja kaks ülalpeetavat. Maksejõuetusavaldusest nähtub, et refinantseerimislepingu sõlmimisel (veebruar 2023) oli võlgnikul neli ülalpeetavat, st võlgnik on lepingueelsetel läbirääkimistel ise võlausaldajat eksitanud, väites, et ülalpeetavaid on kaks. Isegi kui eksitava teabe esitamine ei oleks piisav rikkumine, siis igal juhul oli võlausaldajal õigus viia läbi krediidianalüüs eeldusel, et ülalpeetavaid on kaks ja perekonnas on palgasaajaid samuti kaks. Võlausaldaja lisab asja materjalide juurde kuvatõmmise tema kasutatavast programmist, millest nähtub, et võlgniku poole aasta keskmine sissetulek on tuvastatud summas 1179 eurot (income) ja kohustused peale lepingu sõlmimist 296,76 eurot (monthly payment after disbursement Presidendi 12.12.2014. a määruse „Eluasemelaenu andmise piirmäärad ja maksimaalne laenutähtaeg“ (Määrus) § 4 lg-s 1 sätestatud metoodika alusel leitud kohustuste/sissetulekute suhtarv refinantseerimislepingu sõlmimisel oli 25,17% (debt-to-income after disbursement). Määruse § 4 lg 2 sätestab, et laenumaksete ja sissetuleku suhtarv võib olla kuni 50%. Kuigi Määruse sätted ei kohaldu tagatiseta tarbimislaenudele, siis vaieldamatult on metoodika üldtunnustatud ja sellest võib juhinduda. Töötasu alammäär aastal 2023 oli 725 eurot. TMS § 132 lg 2 sätestab, et iga ülalpeetava kohta suureneb mittearestitava sissetuleku suurus 1/3 võrra palga alammäärast kalendrikuus, st seadusandja on leidnud, et kulu ühele ülalpeetavale on 1/3 alammäärast. Võlgniku esitatud andmete järgi oli leibkonnas kaks täiskasvanut ja kaks last, seega võis eeldada, et täiskasvanud panustavad laste kasvatamisesse ühiselt ka kulude kandmisel. 725 x 1,33 = 964,25; 964,25 – 725 = 239,25 (kulu ühe ülalpeetava kohta). 2 ülalpeetavat = 239,25 x 2 = 478,50. Ülalpidajate arv = 2, seega 478,50 / 2 = 239,25. On tuvastatud, et sissetulek on 1 179, kohustused 300 ja eeldatav kulu ülalpeetavatele 240 eurot. 1 179 – 540 = 639. Peale finantskohustuste ja ülalpeetavatele tehtud kulutuste mahaarvamist jääb võlgnikule kätte veel 639 eurot. võlausaldaja seisukohal, et kuivõrd usaldusisiku arvamus VLP rikkumise kohta ei põhine mitte ühelgi tõendil, siis on võlausaldaja nõude vähendamine meelevaldne ja õigusvastane. Võlausaldaja hinnangul on kohtul võimalik usaldusisiku rikkumine kõrvaldada ning määrata võlausaldaja nõue kindlaks summas 7623,06 eurot. Võlausaldaja on endiselt nõus ümberkujundamisega selliselt, et talle tasutakse nimetatud summast 96,60% viie aasta jooksul ehk nõue rahuldatakse summas 7274,47 eurot. Võlausaldaja palub kohtul hinnata uuesti usaldusisiku tasu taotlust. Usaldusisiku seisukoht TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal vastuväitele: usaldusisik ei nõustu võlausaldaja seisukohaga, et võlausaldaja on järginud VTL põhimõtteid. Usaldusisik esitas võlausaldajale 29.09.2023 infopäringu, millele vastates esitas võlausaldaja nõuete jäägid ja lepingud. 25.01.2024 esitas usaldusisik võlausaldajatele infopäringu, kus palus esitada vastutustundlikku laenamist tõendavad dokumendid. Sellele e-kirjale järgnes kirjavahetus 7
võlausaldajaga, kuid ühtegi tõendit võlausaldaja ei esitanud. Kohus määras usaldusisiku taotlusel kava esitamiseks uue tähtaja seoses kohtupraktika muutumise ja vastutustundliku laenamise kontrollimisega. Kuna võlausaldaja ei esitanud usaldusisikule ühtegi tõendit, kuid vastavalt VÕS 4034 lg 13 vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja, luges usaldusisik, et võlausaldaja on rikkunud VTL põhimõtteid, kuna ei tõendanud usaldusisikule vastupidist. Kuna ainus info, mida usaldusisik sai kontrollida, oli võlgniku pangakonto väljavõte, kontrollis usaldusisik võlgniku poolt esitatud kontoväljavõttelt võlgniku sissetulekuid, finantskohustusi ja väljaminekuid. 2022.aastal laenu taotledes oli võlgniku 7 kuu keskmine sissetulek u 1090,10 eurot, kuid võlgniku elatusmiinimum 1526 eurot. Usaldusisik on sissetulekute hulka arvestanud töötuskindlustushüvitise, töövõimehüvitise, peretoetuse, vanemahüvitise. Laste puude toetused on usaldusisik sissetulekute hulgast välja arvanud, kuna need on sihtotstarbelised toetused, mida ei saa sissetulekute hulka arvestada (ka toimetulekupiiri arvestamisel nende sissetulekutega ei arvestata). Võlgniku kontolt on näha, et võlgnik tasub igakuiselt 400 eurot peretoetusest lastele elatist. Võlgniku konto väljavõttelt on selgelt näha, et võlgnik on korduvalt kuu jooksul kiirlaenu võtnud ning ka eraisikutelt makseid saanud, et oma igapäevaseid ja finantskohustusi täita. Usaldusisik on seisukohal, et krediidivõimelisel isikul ei ole tarvidust kuu jooksul korduvalt erinevatelt krediidiasutustelt ja eraisikutelt laenu juurde küsida, et oma igapäevaseid kohustusi täita. Kontoväljavõttelt nähtub, et saadud laene on kasutatud toidu ostmiseks ja muude igapäevaste kulude katmiseks. 2023.aastal refinantseerimislaenu taotledes oli võlgniku keskmine sissetulek u 1730,46 eurot (usaldusisik ei ole arvestanud siia laste puude toetusi). Võlgnik tasus jätkuvalt iga kuu peretoetusest 400 eurot lastele elatist. Võlgniku elatusmiinimum aastal 2023 oli 1691,67 eurot. Võlausaldaja on oma seisukohas välja toonud, et võlgnik on esitanud valeinfo oma ülalpeetavate kohta. Vastavalt VÕS § 4034 lg 1 peab krediidiandja omandama teabe, seda kontrollima ja hindama. Kuna võlausaldajal oli kontrollimise kohustus, võlgnikult oli saadud kontoväljavõtted, pidi võlausaldaja kui oma ala professionaal nägema võlgniku konto väljavõtetelt, et võlgniku peretoetus oli 520 eurot ja 620 eurot. Võlausaldaja on küll selle summaga sissetulekute osas arvestanud, kuid ülalpeetavate osas mitte. Usaldusisiku hinnangul pidi võlausaldaja teadma, millistel tingimustel kui suurt peretoetust tasutakse ning info mitteomamisel oli võimalus võlausaldajal endale see info avalikest allikatest hankida. Võlausaldaja on oma seisukohas märkinud, et: „Võlausaldaja leiab, et isegi kui eelnevalt kirjeldatud eksitava teabe esitamine ei oleks piisav rikkumine, siis igal juhul oli võlausaldajal õigus viia läbi krediidianalüüs eeldusel, et ülalpeetavaid on kaks ja perekonnas on palgasaajaid samuti kaks.” Usaldusisikule teadaolevalt ei ole esitanud TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal usaldusisikule ega kohtule tõendeid, et kontrollis sellise eelduse tegemisel teise palgasaaja tulusid ja kulusid. Usaldusisiku hinnangul on vägivaldne arvestada krediidivõime hindamisel vaid valitud andmetega. Võlausaldaja ei ole samuti tõendanud, et võlgniku leibkonnas elavad mõlemad täiskasvanud on vastutavad kõigi laste eest. Tänapäeval on väga tavapärane nähtus nn kärgpere, kus ei saa eeldada, et mõlemad täiskasvanud vastutavad pere kõigi laste eest. Usaldusisiku hinnangul on võlausaldaja krediidivõime hindamise ülesehitanud pigem erinevatele eeldustele kui reaalsetele andmetele. Veebruaris 2023 refinantseerimislaenu taotledes oli võlgniku pangakontolt ka näha juba, et võlgnik mängib hasartmänge. Samuti nähtub kontoväljavõttelt, et võlgnik saab eraisikutelt „toetusi”, mis näitab, et võlgnik ei tule oma kohustustega toime. Hasartmängude mängimine suurenes vahetult pärast laenude refinantseerimist, millega ei saanud kõik kohustused refinantseeritud, mis näitab, et võlausaldaja hindas võlgniku krediidivõimet valesti. On näha, et
8
hasartmängude mängimine algas vahetult enne refinantseerimislaenu taotlemist, seega oli võlgnik juba nii suurtes makseraskustes, et kasutas kahte väljapääsu korraga. Võlausaldaja on oma seisukohas palunud kohtul hinnata usaldusisiku tasu taotlust viidates, et VTL hindamisele ja nõuete ümberarvestamisele kulunud aeg on ülepaisutatud. Samuti märgib võlausaldaja, et usaldusisiku kavas esitatud argumentatsioon on üldine ja korduv igas menetluses. Usaldusisik selgitab siinkohal, et nõuete hindamisel tuleb usaldusisikul tutvuda kõigi esitatud tõenditega, mille maht on nõuete osas väga erinev. Lisaks hindamisele tuleb nõuded ümber arvestada, mis on ajakulukas töö. Usaldusisiku tegevused on omavahel seotud, st nõuete hindamine, ümberarvestamine, kava koostamine ja selgituste koostamine on omavahel seotud tegevused. Usaldusisik on seisukohal, et kavasse võlausaldajate kaupa VTL rikkumiste üles lugemine ei hoia võlausaldajate ärisaladust, sellest tulenevalt on kavasse pandud üldised selgitused. Usaldusisik on iga võlausaldaja kohta, kes kavale vastuväite esitas, toonud antud dokumendis välja, mille vastu konkreetselt võlausaldaja eksinud on. Seega leiab usaldusisik, et võlausaldaja sellised väited usaldusisiku ajakulu osas on alusetud. Usaldusisik jätab tasu osa kohtu hinnata. AS Coop Pank ei nõustu kavaga taotletud viisil. Võlausaldaja on seisukohal, et võib pikendada võlgniku kohustuste täitmise tähtaega, mille tulemusena saaks rahuldatud võlausaldajate nõuded suuremas osas. Võlausaldaja leiab, et ümberkujundamiskava tuleb jätta esitatud kujul kinnitamata, kuid võlausaldaja on nõus ümberkujundamiskava kinnitamisega, kui võlausaldaja põhinõue jääb vähendamata. Usaldusisiku seisukoht AS Coop Pank vastuväitele: usaldusisik selgitab, et kavas ei ole kasutatud vähendamismeetodit, vaid nõuded on vastavalt Riigikohtu lahendile nr 2-21-13098 vastutustundlikku laenamist rikkudes ümberarvestatud. Vastavalt FiMS § 25 lg 1 kui võlausaldaja ei nõustu oma nõude suurusega, tuleb tal esitada usaldusisikule asjaolud ning tõendid oma vastuväite kohta. Võlausaldaja ei ole põhistanud ega tõendanud oma vastuväidet, seega palub usaldusisik kohtul jätta vastuväide arvestamata.
11.Usaldusisik on hinnanud võlausaldajate vastuväiteid ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ning esitanud 23.07.2024 ümberkujundamiskava koos vastuväidete ja seisukohtadega kohtule kinnitamiseks.
12.Kuivõrd kohtukoosseis vahetus Tartu Maakohtu esimehe 07.10.2025 käskkirjaga nr 7-1/25-76, siis uus kohtu koosseis kuulas võlgniku ära telefoni teel 04.11.2025. Võlgnik avaldas, et tema olukord ei ole vahepealsel ajal muutunud. Võlgnik ei ole teinud makseid kavaga hõlmatud võlausaldajate nõuete tasumiseks, võlgnik on samal töökohal ning saab regulaarseid sissetulekuid. Lisaks palus kohus 27.11.2025 võlgnikul esitada kohtule lisaandmed ja dokumendid võlgniku sissetulekute ja väljaminekute kohta. Võlgnik esitas vastavad dokumendid 04.12.2026.
KOHTU SEISUKOHT
13.Kohus, tutvunud võlgade ümberkujundamiskava ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et käesolevalt on võimalik määrata kindlaks võlausaldajate nõuded ning kinnitada ümberkujundamiskava. I Nõuete kindlaksmääramine
14.FIMS § 25 lg 3 kohaselt otsustab kohus kava kinnitamisel esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu. Vajaduse korral kuulab kohus eelnevalt ära võlgniku ja puudutatud võlausaldaja.
9
15.Võlgnik ja kolm võlausaldajat ei esitanud vastuväiteid nõuete suuruste osas. Kohus leiab, et kolme võlausaldaja (Ühisraha OÜ, Omaraha OÜ ja Inbank Finance AS) nõuete suurused on võimalik kinnitada vastavalt ümberkujundamiskavas märgitule. Ühisraha OÜ osas märgib kohus, et Ühisraha OÜ on saatnud kohtule 27.06.2025 päringu, milles avaldab, et Ühisraha OÜ-l on nõue võlgniku vastu, kuid alates 30.01.2024 - 30.12.2024 ei võtnud keegi Ühisraha OÜ-ga ühendust võlgnevuse kohta. Usaldusisiku poolt esitatud dokumentidest nähtub, et usaldusisik on esialgse kava osas saatnud Ühisraha OÜ-le 15.03.2024 kell 19:03 e-kirja „Võlgade ümberkujundamise kava tsiviilasjas 2-23-13607“ koos dokumentidega äriregistris märgitud e-posti aadressile XXX andes vastamiseks tähtaja 04.04.2024. Pärast kohtu poolt juhiste saamist on usaldusisik koostanud uue ümberkujundamise kava, mis on 28.06.2024 kell 20:19 Ühisraha OÜ-le saadetud, e-kiri „Võlgade ümberkujundamise muudetud kava tsiviilasjas 2-23-13607“ koos dokumentidega on saadetud äriregistris märgitud e-posti aadressile XXX andes vastamiseks tähtaja 18.07.2024. Ühisraha OÜ ei ole tähtajaks seisukohti esitanud. FIMS § 25 lg 1 teise lause kohaselt loetakse, et avalduse tähtpäevaks esitamata jätmise korral loetakse, et võlausaldaja on nõude suurusega nõustunud.
16.BB Finance OÜ, TF Bank AS (publ.) Eesti filiaal ja Coop Pank AS ei nõustu ümberkujundamiskavaga. BB Finance OÜ, TF Bank AS (publ.) Eesti filiaal leiavad, et nad ei ole rikkunud VTL põhimõtet ning ei nõustu nõuete suurusega. Coop Pank AS ei nõustu kava ümberkujundamise viisiga ehk nõude vähendamisega.
17.VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust nõutava hoolsusega, mh peab ta arvesse võtma kõiki talle teadaolevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta, sh tema varalist seisu, regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemat maksekäitumist ja uue võetava kohustuse mõju varasematele kohustuste täitmisele. Krediidiandja on kohustatud vajaliku teabe omandamiseks vajadusel küsima teavet tarbijalt ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja võib lepingu sõlmida üksnes siis, kui pärast vajaliku teabe omandamist ja selle analüüsi leiab, et tarbija on krediidivõimeline ning suudab võetavat kohustust täita (VÕS § 4034 lg 2-4, 6). Riigikohus on põhjalikult 24.11.2023.a määruses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete lahendamist. Punktis 17-18 on Riigikohus avaldanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta, et krediidiandja on kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline ning vajadusel küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: - tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); - tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); 10
- tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); - tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
18.Kohus leiab, et usaldusisik on analüüsi tulemusena jõudnud õigele järeldusele, et BB Finance OÜ, TF Bank AS (publ.) Eesti filiaal ja Coop Pank AS on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidihindamise tulemusena on võlausaldajad jõudnud ebaõigele järeldusele võlgniku krediidivõimelisuse osas. Usaldusisik oli õigustatud arvestama võlausaldajate nõuded ümber vastavalt VÕS § 4034 lg 7 lausetele 1-3.
19.BB Finance OÜ leiab, et on järginud laenu andmisel järginud VTL põhimõtet. Võlausaldaja on VTL põhimõtte järgimise ja kontode (xxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxx) analüüsi teostamise kohta esitanud tõendina konto väljavõtete analüüsi, millest nähtub, et kontode väljavõtete periood on 29.01.2022 – 29.05.2022 ja analüüsi loomise kuupäev on 18.07.2024, s.o rohkem kui 2 aastat hiljem. Sellest tulenevalt nähtub kohtule, et konto väljavõtteid on küll küsitud, kuid konto väljavõtete sisulist analüüsi laenu andmise hetkel teostatud ei ole. Seega on võlausaldaja jätnud sisuliselt teostamata krediidihindamise ja on rikkunud VTL põhimõtte järgimist.
20.TF Bank AS (publ.) Eesti filiaal leiab, et on järginud laenu andmisel järginud VTL põhimõtet. Võlausaldaja on 2022. aastal antud laenu väljastamise osas esitanud VTL põhimõtte järgimise ja konto analüüsi teostamise kohta tõendina konto väljavõtte analüüsi, millest nähtub, et konto väljavõtte periood on 01.02.2022 – 16.08.2022 ja analüüsi loomise kuupäev on 11.07.2024. s.o 2 aastat hiljem. Sellest tulenevalt nähtub kohtule, et konto väljavõtet on küll küsitud, kuid konto väljavõtte sisulist analüüsi laenu andmise hetkel teostatud ei ole. 2023. aastal on refinantseerimislaenu väljastamise eelselt võlgnikult küsitud konto väljavõtet perioodi 01.07.2022 – 03.02.2023 kohta. Konto väljavõttest nähtub, et võlgnikul on lisaks TF Bank AB enda ees kohustusi veel AS-i LHV Finance, Coop Pank AS-i, ESTO AS-i, BB Finance OÜ, Primero Finance OÜ ja Inbank AS-i ees. Võlgnik kasutab pidevalt ja regulaarselt BB Finance OÜ krediidikontot (Hyba CREDIT). Konto väljavõttest nähtub, et võlgnik teostab makseid Julianus Inkasso OÜ-le, seega on võlgniku suhtes olevaid nõudeid antud ka juba inkassosse. Samuti nähtub kontoväljavõttelt, et võlgnik saab eraisikutelt „toetusi”, mis näitab, et võlgnik ei tule oma kohustustega toime. Veebruaris 2023 refinantseerimislaenu taotledes oli võlgniku pangakontolt ka näha, et võlgnik mängib hasartmänge. On näha, et hasartmängude mängimine algas vahetult enne refinantseerimislaenu taotlemist, seega oli võlgnik juba nii suurtes makseraskustes. Kõik kogumis näitab, et isik ei ole võimeline toime tulema oma regulaarsete sissetulekutega ning seega pole krediidivõimeline. Võlausaldaja on jätnud sisuliselt hindamata isiku krediidivõimelisuse ja seega ei ole järginud VTL põhimõtet.
21.Coop Pank AS ei nõustu kavaga taotletud viisil. Võlausaldaja on seisukohal, et võib pikendada võlgniku kohustuste täitmise tähtaega, mille tulemusena saaks rahuldatud võlausaldajate nõuded suuremas osas. Tulenevalt ülaltoodust leiab võlausaldaja, et ümberkujundamiskava tuleb jätta 11
esitatud kujul kinnitamata, kuid võlausaldaja on nõus ümberkujundamiskava kinnitamisega, kui võlausaldaja põhinõue jääb vähendamata. Coop Pank AS ei ole tõendanud, et oleks krediidi väljastamisel hinnanud VTL põhimõtet, seega oli usaldusisikul õigus arvestada nõue ümber vastavalt VÕS § 4034 lg 7 lausetele 1-3. Kohus selgitab, et kava alusel tasutakse kõigi puudutatud isikute õiguspärased ja tõendatud nõuded täies ulatuses. Seega ei ole asjakohane võlausaldaja vastuväide nõude vähendamisele. Nõuded tasutakse väiksemas ulatuses seetõttu, et võlausaldajal ei ole õigust nõuda lepingus kokkulepitud ulatuses intressi ja kõrvalkulude tasumist vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu. Tegemist ei ole nõude vähendamisega FIMS § 21 lg 1 mõttes.
22.Ülaltoodust tulenevalt kinnitab kohus kõikide võlausaldajate nõuete suurused kava järgi (vt resolutsiooni p 2 ja p 3). II Ümberkujundamiskava kinnitamine
23.FIMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. FIMS § 26 lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus (FIMS § 26 lg 2).
24.Ümberkujundamiskavaga kujundatakse ümber kuue võlausaldaja nõuded, kavast jääb välja Primero Finance OÜ nõue, mille lõpptähtpäev oli 15.07.2024. Inbank Finance AS ja Omaraha OÜ nõustusid usaldusisiku poolt koostatud ümberkujundamiskavaga. Ühisraha OÜ tähtajaliselt avaldusi ega oma seisukohta ei esitanud, mistõttu loeb kohus FIMS § 25 lg 1 teise lause alusel võlausaldajad nõude suurusega nõustunuks. Sellest tulenevalt on kolm võlausaldajat, kelle nõuded moodustavad 33,85% kogunõudest, kohtu poolt määratud kava esitamise tähtajaks nõustunud ümberkujundamiskavas toodud nõuete suuruste ja ümberkujundamise viisidega. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal, BB Finance OÜ ja Coop Pank AS, kelle nõuded moodustavad 66,15% kogunõudest, ei nõustu kavaga. Kuna usaldusisiku poolt koostatud ümberkujundamiskavaga ei nõustu võlausaldajad, kelle pandiga tagamata nõuded moodustavad rohkem kui poole nõuetest, ei ole kohtul võimalik kinnitada kava FIMS § 26 lõigete 1 ja 2 alusel.
25.FIMS § 26 lg 3 sätestab, et kohus võib kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.
26.Kohtu hinnangul on nõuete ümberkujundamisel koheldud kõiki võlausaldajaid võrdselt ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat halvemini võrreldes teise võlausaldajaga. Kohus leiab, et VTL põhimõtte rikkumise tõttu nõuete ümberarvestamise puhul ei ole tegemist kohustuse vähendamisega FIMS § 21 lg 1 mõttes. Vähendada saab üksnes olemasolevat ja põhjendatud nõuet. Käesoleval juhul tasutakse täies ulatuses võlausaldajate põhjendatud nõuded.
27.Võlgade ümberkujundamise kava kinnitamisel FIMS § 26 lg 3 alusel peab kohus kaaluma kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõuet pankrotimenetluses võrrelduna ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga (FIMS § 26 lg 4). 12
28.Kohus algatas Q.R-i võlgade ümberkujundamise menetluse 30.01.2024. Kohus lähtus pankrotimenetluse võrdluse koostamisel võlgniku sissetulekust (sh töötasu, puhkusetasu, haigushüvitis, sotsiaaltoetus, peretoetus, töövõimetoetus), perioodil 01.06.2025 – 30.11.2025, mille kohus tuvastas võlgniku esitatud pangakonto väljavõtete põhjal. Võlgniku pangakontole laekus sel perioodil sissetulekuid kokku 12 798,51 eurot, millest arestitav sissetulek on 4579,01 eurot. Määruse koostamise seisuga on töötamise registri (TÖR) andmetel võlgniku tööandjaks xxxxxxxxxxxxx. Võlgniku kuue kuu keskmine töötasu oli 2133,09 eurot, millest töötasu (sissetulek, millele saab sissenõuet pöörata) 768,17 eurot kuus. Võlgnikul puudub lisaks sissetulekule muu vara, mille arvelt oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid arvestav ulatuses. Võlgnikul on neli ülalpeetavat. Pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete koostamisel lähtutakse sellest, et pankrotimenetlus viiakse läbi võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise seisuga, võttes arvesse ka raha väärtuse muutust ajas (FIMS § 26 lg 4 ls 2). Kuivõrd menetluse algatamise ja kohtumääruse koostamise vahele jääb enam kui 1,5 aastat, siis kohus teeb pankrotivõrdluse 2025. aasta põhjal. Kuni pankrotimenetluse lõpuni tuleb kogu võlgniku töötasu, millest on maha arvatud TMS § 132 alusel mittearestitav summa, arvata pankrotivarasse. Kuna võlgnikul on neli ülalpeetavat ning tema töötasu keskmiselt ühes kuus on 768,17 eurot ning ülejäänud sissetulekutele TMS § 131 lg 1 alusel sissenõuet pöörata ei saa, siis võlgnikul ei ole kohustust teha loovutust oma vara arvelt. FIMS § 47 lg 4 kohaselt peab usaldusisik võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa pöörata sissenõuet, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Ka kohustuste vabastamise menetluse käigus võlgnikul loovutuskohustust ei ole. Kolme aastase pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluse kestel ei pea võlgnik võlausaldajatele oma vara arvelt loovutust tegema, kuivõrd sissetulek, millele saaks TMS kohaselt pöörata sissnõuet, puudub. Kava kohaselt tasutakse võlausaldajatele 50 osamaksena kokku 10 065,98 eurot. Kohus on seisukohal, et võlausaldajad ei ole ümberkujundamiskava kinnitamise korral pandud kehvemasse olukorda kui võlgniku pankroti-ja kohustustest vabastamise menetluse puhul.
29.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eesmärk on võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule maksejõuetusavalduse kaudu tema võlgade ümberkujundamine või kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse (FIMS § 2). Kohus leiab, et 52 kuu pikkune võlgade ümberkujundamise kava ja kavas toodud nõuete tasumise ulatus on poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud. Võlgniku ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Kava kinnitamata jätmise tagajärjeks oleks kohtu hinnangul võlgniku püsiv maksejõuetus, millele suure tõenäosusega järgneks pankroti väljakuulutamine. Võlgnikul on püsiv töökoht ja võlgnik on avaldanud soovi tasuda enda kohustused võimalikult suures ulatuses.
30.Kohus kinnitab võlgniku võlgade ümberkujundamiskava FIMS § 26 lg 3 alusel. Kuivõrd kavaga ette nähtud eeldatav esimese makse tähtaeg oli 16.08.2024, mis on varasem kava kinnitamisest, muudab kohus kava esimese osamakse tähtaega, määrates tähtajaks 16.02.2026 ja kava täitmise tähtaeg pikeneb kuni 16.03.2030.
31.Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (FIMS § 35 lg 1). Võlgnikul tuleb esitada usaldusisikule aruanded võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta kohtu määratud tähtajaks. (FIMS § 35 lg 3). Kohus märgib, et kui võlgnik ei osuta kohtule või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on vaja järelevalve teostamiseks, võib kohus ümberkujundamiskava tühistada (FIMS § 41 lg 2 p 6). Usaldusisikul tuleb võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks esitada kohtule aruanne (FIMS § 35 lg 4). 13
Usaldusisiku tasu ja menetluskulud
32.FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (FIMS § 54 lg-d 3 ja 4). Järelevalve eest tasu määrab kohus vastavalt FIMS § 54 lõikele 3 ja 4 usaldusisiku taotlusel iga aasta möödumisel.
33.Usaldusisik on esitanud kohtule tasutaotluse, paludes määrata tasuks 16 tunni töö eest 1440 eurot (90€/h, käibemaksuta). Tasu kanda Avitase OÜ arveldusarvele EE761010220233760220. Kohus leiab, et usaldusisiku tasu suurus on vastavuses usaldusisiku töö panusega ja kooskõlas FIMS § 54 lõikes 5 sätestatud tasu suurusega. Kohus määrab usaldusisikule tasu summas 1440 eurot. Tasu summas 1440 eurot kuulub tasumisele võlgniku poolt kohtu deposiidikontole ettemaksuna tasutud vahendite arvelt Avitase OÜ kasuks.
34.FIMS § 8 lg 3 alusel jätab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku kanda. Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) Eveli Vavrenjuk kohtunik
14
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.