Aktiva Finance 2952,50 Group OÜ (loovutaja: Luminor Liising AS)
2952,50
59 kuud
1x kuus
Aktiva Finance 9085,66
9085,66
70 kuud
1x kuus
Group OÜ
1-59 x 100 eurot
ja 60-80 x 150 eurot
(loovutaja: Luminor Liising AS) OÜ Citadele
77 kuud
1x kuus
77 x 100 eurot
4635,42
4635,42
46 kuud
1x kuus
46 x 100 eurot
Leasing & Factoring SIA UniCredit Leasing Eesti filiaal
2.J. K.l tuleb teha võlausaldajatele esimene osamakse pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist järgneva kuu 15. kuupäevaks.
3.J. K.l tuleb esitada tema varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta aruanne usaldusisikule iga aasta 19. augustiks. Esimene aruanne tuleb esitada 19.08.2025. Aruandeid tuleb esitada kuni kava täitmise lõppemiseni.
4.Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik Maire Arm.
5.Jätta võlgniku ja võlausaldajate menetluskulud poolte endi kanda.
6.Ümberkujundamiskava kinnitamise määrus avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest määruse teinud kohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest.
ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
1.Harju Maakohtu menetluses oli J. K. maksejõuetusavaldus. Kohus võttis 16.03.2023 määrusega avalduse menetlusse ja nimetas võlgniku usaldusisikuks Maire Armi.
2.Usaldusisik esitas 15.05.2023 aruande, mille kohaselt usaldusisik toetab võlgniku soovi võlgade ümberkujundamise osas ja leiab, et ta on võimeline täitma planeeritud maksegraafikuid. Aruandest nähtub, et võlgniku igakuised sissetulekud moodustavad kokku 2270,59 eurot (töötasu, peretoetus, intressitulu, elatisraha, endise abikaasa poolt tekitatud võlgade katmiseks kantavad summad). Võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad kokku vähemalt 39 271,27 eurot. Usaldusisiku hinnangul on usutav, et võlad saavad tasutud ja maksegraafikud täidetud. Antud avalduse juures on oluline märkida, et võlgniku kohustused on tekkinud olukorras, kus võlgnik endise abikaasa ettevõtte laene käendas ja nüüd on vormiliselt üksinda nende täitmise eest vastutav. Abikaasa äriühingu kohustuste käendamine on ka võlgniku maksejõuetuse põhjuseks.
3.Kohtu 30.08.2023 määrusega kohustati võlgnikku tasuma usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks kohtu deposiiti 1200 eurot. Kohus võimaldas deposiidi tasuda 2 kalendrikuu jooksul osamaksetena iga kalendrikuu 30ndaks
4.Kohtu 28.11.2023 määrusega algatati võlgade ümberkujundamise menetlus. Usaldusisikul tuli esitada kohtule hiljemalt 60 päeva jooksul võlgade ümberkujundamiskava.
5.Usaldusisik esitas 14.02.2024 (täiendatud 14.03.2024) kohtule avalduse võlgade ümberkujundamiskava kinnitamiseks ja ümberkujundamiskava. Usaldusisik tõi esile, et kaks võlausaldajat on vastanud ümberkujundamiskavale keelduvalt. Keeldumise põhjused pärinevad varasemast negatiivsest suhtlusest võlgnikuga. Usaldusisik on jätkuvalt seisukohal, et võlgnik on võimeline ümberkujundamiskava täitma. Kava kohaselt tasuks võlgnik igakuiselt võlausaldajatele ja kohtutäituritele kokku 595,08 eurot. Kohustuste kogusummast 40 344,21 eurot tasuks võlgnik ümberkujundamismenetluse lõpuks 40 181,82 eurot.
6.Võlausaldaja Aktiva Finance Group OÜ ei ole võlausaldaja võlgade ümberkujundamise kavaga nõus. Luminor Bank AS ja Luminor Liising AS on nõuete loovutamise lepinguga loovutanud 06.09.2023 antud nõude koos kõrvalkohustustega ja kõigi sellest tulenevate õigustega Aktiva Finance Group OÜ-le. Võlgnik on täitemenetluse jooksul selgelt ja tahtlikult varjanud vara. Täitemenetlused oleksid lõppenud, kui võlgnik oleks tahtnud võlgnevusi likvideerida ja mitte varjata oma vara. Ühtlasi oli võlgniku töötasu kordades suurem, kui tal oli täitemenetluses maksegraafik ja koheselt kui arved arestiti, siis töötasu vähendati, et mitte võlgnevusi tasuda. Samuti on võlgnik ise tunnistanud, et kasutab kolmanda isiku kontosid ja nendest kontoväljavõtetest nähtuvalt on ülekanded tehtud võlgniku kulude katteks. Täitemenetluse jooksul selgus ühtlasi, et võlgniku endine abikaasa tasus võlgnikule igakuiselt elatist, kuid samas võlgnik esitas kohtutäiturile valeandmeid, et ta pole elatist saanud.
7.Võlausaldaja kohtutäitur Kristiina Feinman ei nõustu võlgade ümberkujundamise kavas välja toodud kohtutäituri tasude osamaksete suurusega ning ei nõustu võlgade ümberkujundamisega. Võlgnik on võimeline tasuma oma võlgnevusi kiirema aja jooksul. Võlgnik on täitemenetluse jooksul selgelt ja tahtlikult varjanud vara. Täitemenetlused oleksid lõppenud, kui võlgnik oleks tahtnud võlgnevusi likvideerida ja mitte varjata oma vara. Ühtlasi oli võlgniku töötasu kordades suurem, kui tal oli täitemenetluses maksegraafik ja koheselt kui arved arestiti, siis töötasu vähendati, et mitte võlgnevusi tasuda. Samuti on võlgnik ise tunnistanud, et kasutab kolmanda isiku kontosid ja nendest kontoväljavõtetest nähtuvalt on ülekanded tehtud võlgniku kulude katteks. Täitemenetluse jooksul selgus ühtlasi, et võlgniku endine abikaasa tasus võlgnikule igakuiselt elatist, kuid samas võlgnik esitas kohtutäiturile valeandmeid, et ta pole elatist saanud. Kohtutäitur leiab, et võlgnik ei ole esitanud usaldusisikule tõeseid andmeid oma sissetulekute kohta.
8.Kohtutäitur Kristiina Feinman esitas 06.05.2024 täiendava seisukoha, milles leiab, et J. K. on täitemenetluses oma vara tahtlikult varjanud ning esitanud korduvalt valeandmeid. Nagu nähtub usaldusisiku aruandest, on võlgnik esitanud avalduse pensionikontolt nr XXX raha väljavõtmiseks 04.01.2021 ja väljamaksed on tehtud 27.09.2021 tema arvelduskontole DEXXX summas 232,80 eurot ja 13.10.2021 summas 9316,29 eurot. Võlgnik olles teadlik, et tema vastu on käivitatud täitemenetlused, otsustas oma nõude rahuldamise asemel lasta kanda II pensionisambas kogunenud raha välismaa pangakontole Eesti pangakonto asemel, mida kohtutäitur arestida ei saa. Arvestades täitemenetluse nõude suurust ja pensionikontolt väljamakstud rahasummat, oleksid nõuded suures ulatuses täidetud. Samuti ei ole eluliselt usutav, et võlgnik, kes aruande kohaselt töötab raamatupidajana, saab töötasu 1110 eurot kuus. Pankrotihaldurite ja Kodutäiturite Koja Oksjonikeskuse (edaspidi oksjonikeskus) kaudu tehtud päringu kohaselt oli võlgniku töötasu X OÜ-st perioodil detsember 2023 - märts 2024 keskmiselt 3420,34 eurot kuus. Lisaks oli võlgnik J. K. töötasu kordades suurem, kui tal oli
täitemenetluses maksegraafik ning koheselt kui arved arestiti, siis on töötasu suurust vähendatud. Eeltoodu annab alust arvata, et võlgnik saab oma ametlikku töötasu suurust vastavalt vajadusele muuta endale soodsamas suunas. Seejuures on võlgnik ise kohtutäiturile tunnistanud, et kasutab kolmanda isiku pangakontosid. Lisaks on võlgnik esitanud kohtutäiturile oma laste elatisnõuete täitemenetlustes elatisabi taotluse, mille alusel on J. K. taotlenud läbi kohtutäituri Sotsiaalkindlustusametilt elatisabi maksmist juhul, kui võlgnikust isa ei tasu lastele korrapäraselt elatist. Kohtutäitur võttis võlgnik J. K. poolt saadetud elatisabi avalduse teadmiseks ja Sotsiaalkindlustusamet teostas võlgnikule elatisabi väljamakseid kuudel, mil laste isa (R. K.) elatist korrapäraselt ei tasunud. Täitemenetluse jooksul selgus, et võlgnik J. K. jätnud teatamata, et R. K. on talle tasunud elatismakseid otse ja seega on ta esitanud kohtutäiturile andmeid, mis ei vasta tegelikkusele. Valeandmete esitamine seisneb ka selles, et väidetavalt ei ole võlgnik J. K. saanud AS Pensionikeskusest väljamakset, kuigi II pensionisamba osakute realiseerimine on tõendanud AS Pensionikeskuse kinnitusega. Tulenevalt eeltoodust ei nõustu kohtutäitur võlgade ümberkujundamise kavaga ning leiab, et võlgnik on võimeline tasuma oma võlgnevusi lühema perioodi jooksul.
9.07.05.2024 ärakuulamisel osalesid võlgnik J. K. ja usaldusisik Maire Arm. Võlgnik selgitas kohtule, et II pensionisambast saadud rahaga tasus Swedbank AS õppelaenu ära. Võlgnikul on Leedu pangakonto kuhu igakuiselt läheb töötasu. Igakuine töötasu on 2500 eurot (neto). Ema kontot ei kasuta. Saksamaa pangakonto oli kunagi olemas, kui hakkas tegelema investeerimisega. Pensionisamba summad kandis sinna. Saksamaa kontolt tegi ülekande Eestisse ja maksis Swedbankile võla ära. Elatisabi paar kuud sai, kuid loobus sellest, kuna mees hakkas aitama. Võlgnik soovib väga võlad välja maksta ja võimalikult kiiresti. Kõik tingimused selleks on olemas – töötasu, soov ja tahe.
10.Usaldusisik selgitas ärakuulamisel, et võlgnik on valmis kava täitma ja ega väga palju võlgasid ümber ei kujundata. Raamatupidajana on võlgniku sissetulek garanteeritud. Võimalused kava täitmiseks on olemas.
11.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 24 lg 1 sätestab, et pärast ümberkujundamiskava koostamist ja enne kohtule esitamist toimetab usaldusisik selle koos avalduse, võlgniku vara- ja võlanimekirja ning muude lisadega viivitamata kätte ümberkujundamiskavas nimetatud võlausaldajatele, kelle nõuete ümberkujundamist taotletakse. Sama sätte teise lõike kohaselt määrab usaldusisik võlausaldajale ümberkujundamiskava kättetoimetamisel usaldusisikule seisukoha esitamiseks tähtaja, mis on vähemalt kaks nädalat, kuid mitte üle nelja nädala ümberkujundamiskava kättesaamisest arvates. Võlausaldaja esitab seisukoha, kas ta nõustub võlgniku andmetega tema nõude ja selle tagatuse kohta, võlgnikupoolse võla arvestusega ja võla ümberkujundamisega võlgniku taotletud viisil. Kui võlausaldaja ei nõustu võla ümberkujundamisega võlgniku taotletud viisil, peab ta märkima, kas ta nõustuks võla ümberkujundamisega muul viisil. Usaldusisik viitab ka seisukoha avaldamata jätmise tagajärgedele. FIMS § 24 lg 3 järgi edastab usaldusisik võlausaldajate seisukohad koos ümberkujundamiskavaga kohtule.
12.Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et usaldusisik edastas ümberkujundamiskava kõigile võlausaldajatele ja andis neile tähtaja seisukoha esitamiseks. J. K. võlausaldajad on kohtutäitur Kristiina Feinman, Aktiva Finance Group OÜ, OÜ Citadele Leasing & Factoring ja SIA UniCredit Leasing Eesti filiaal. Vaid kaks võlausaldajat kohtutäitur Kristiina Feinman ja Aktiva Finance OÜ vastasid kavale keelduvalt. Keeldumise põhjused pärinevad varasemast negatiivsest suhtlusest võlgnikuga. FIMS § 25 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja, kelle nõuet soovitakse ümber kujundada, ei nõustu võlanimekirjas esitatud nõude suuruse ja muude andmetega, esitab ta FIMS § 24 lõike 2 alusel määratud tähtaja jooksul usaldusisikule avalduse, milles märgib asjaolud, millega ta võlanimekirjas ei nõustu, ja esitab tõendid enda vastuväidete
kohta. Avalduse tähtpäevaks esitamata jätmise korral loetakse, et võlausaldaja on nõude suurusega nõustunud. Eeltoodust tulenevalt ei ole ükski võlausaldaja oma nõude suurust ega muid andmeid vaidlustanud.
13.FIMS § 26 lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Sama sätte kolmanda lõike kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava kinnitada, millega võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid FIMS § 26 lõikes 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud või ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. FIMS § 26 lg 4 sätestab, et FIMS § 26 lõike 3 punktis 1 nimetatud huvide ja õiguste kaalumisel hindab kohus muu hulgas seda, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõuet pankrotimenetluses võrreldes ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga. Pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete koostamisel lähtutakse sellest, et pankrotimenetlus viiakse läbi võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise seisuga, võttes arvesse ka raha väärtuse muutust ajas. Võrdlemisel arvestatakse ka füüsilisest isikust võlgniku võlgadest vabastamise võimalust lähtuvalt võlgniku sissetulekust ümberkujundamismenetluse ajal. Käesolevas lõikes sätestatu märgitakse ära ümberkujundamiskava kinnitamise kohta tehtava määruse põhjendavas osas.
14.Kohtu hinnangul on kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamise kava täidetav, see on koostatud just võlgniku maksevõimest lähtudes ja makseraskuste ületamiseks on kohaldatud FiMS § 21 lg 1 ette nähtud ümberkujundamisabinõusid, et kava täitmine oleks võlgnikule jõukohane. Käesoleval juhul vaidlevad ümberkujundamiskavale vastu kaks võlausaldajat, sh Aktiva Finance Group OÜ, kelle nõuded moodustavad 28 008,79 eurot 40 344,21 eurost. Vaatamata eeltoodule peab kohus põhjendatuks kinnitada ümberkujundamiskava kohtule esitatud kujul FIMS § 26 lg 3 p 1 alusel. Võlgade ümberkujundamiskavaga nähakse ette, et võlgnik tasub oma kohustused 100% ulatuses. Seega nõuded vähendamisele ei kuulu. Võlausaldajaid riivavaks meetmeks on käesoleval juhul üksnes asjaolu, et võlgnikul võimaldatakse nõuded tasuda kavas märgitud tähtaja jooksul ja võlausaldajad ei saa oma nõudeid sisse nõuda koheselt. Seejuures usaldusisiku esitatud aruandest nähtub, et võlgnikule ei kuulu piisavalt vara, et kõigi võlausaldajate nõudeid koheselt täies mahus täita. Arvestades võlgniku sissetulekute suurust, siis on kava täitmine ja nõuete rahuldamine võlgade ümberkujundamise menetluse raames realistlik. Seega lähtudes nii võlgniku kui ka võlausaldajate õigustatud huvidest ja õigustest, on ümberkujundamiskava kinnitamine põhjendatud. Võlausaldajad ei saavutaks läbi pankrotimenetluse paremat tulemust.
15.Kohus selgitab ka, et FIMS § 32 lg 1 ja 2 kohaselt ümberkujundamiskava kehtivuse ajal ei saa esitada hagiavaldust ega avaldust hagita menetluses nõude alusel, mille kohta ümberkujundamiskava kehtib. Ümberkujundamiskava kinnitamise järel jätkatakse maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisel või usaldusisiku nimetamisel peatatud täitemenetlust ja kohtumenetlust nõude suhtes, mille kohta ümberkujundamiskava ei kehti. Tulenevalt FIMS § 32 lg 3 sätestatust ei piira ümberkujundamiskava kinnitamine võlausaldaja õigust esitada kohtumenetluses nõue, mida ümberkujundamiskavas ei tunnustatud. Samuti võib võlausaldaja kohtumenetluses vaielda nõude suuruse üle osas, mida ei tunnustatud.
16.Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (FIMS § 35 lg 1). Võlgnikul tuleb määruse resolutsioonis määratud tähtajaks esitada usaldusisikule aruanne võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta (FIMS § 35 lg 3).
17.Kui võlgnik ei osuta kohtule või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on vaja järelevalve teostamiseks, võib kohus ümberkujundamiskava tühistada (FIMS § 41 lg 2 p 6).
18.Usaldusisikul tuleb võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks esitada kohtule aruanne (FIMS § 35 lg 4).
19.Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu (FIMS § 54 lg-d 1, 3). Kohus määrab usaldusisiku tasu suuruse kindlaks hiljem käesoleva menetluse jooksul.
20.Kohus määrab usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava üle järelevalve teostamisel iga aasta möödumisel usaldusisiku taotluse alusel (FIMS § 54 lg 3 ls 2, lg 4 ls 1). Usaldusisiku tunnitasu ei tohi ületada FIMS § 54 lg 5 ls-s 2 sätestatud tunnitasu ülemmäära (1/10 kuupalga alammäärast). Kui büroo, mille kaudu usaldusisik tegutseb, on käibemaksu kohustuslane, siis lisandub usaldusisiku tasule käibemaks (FIMS § 54 lg 5, PankrS § 65 lg 11).
21.Kohus määrab FIMS § 8 lg 2 alusel menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.