Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-23-146224

2-23-146224 tasutud riigilõiv summas 490 eurot (142,74 eurot maksekäsu kiirmenetluses ning 347,26 eurot hagiavalduse esitamisel) ja õigusabikulud summas 385 eurot ja 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses. - Kohus võttis hagi 29.04.2024 menetlusse ning kohustas kostjat esitama hagiavaldusele kirjalik vastus 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. - Kostjale on hagimaterjalid ja 29.04.2024 määrus kätte toimetatud 02.06.2024 avalikult Ametlikes Teadetes teate avaldamisega. Kostja ei ole hagile tähtaegselt (17.06.2024) vastanud. - Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-st 1 rahuldab kohus hageja taotluse ja teeb tagaseljaotsuse, kuna kostja ei ole hagile vastanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seega loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. - Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. - Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. - Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. - Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral. - Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. - TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. - Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

2-23-146224 Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagilt tasutud riigilõiv 490 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist vajaliku menetluskuluga TsMS § 138 lg 2 ja § 139 alusel ning selle väljamõistmine kostjalt on põhjendatud. Hageja taotleb seoses hagi esitamisega mõista kostjalt välja õigusabikulud summas 385 eurot ja TsMS § 172 lg 9 ja § 4842 alusel kostjalt välja 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses. Hageja lepinguline esindaja on osutanud õigusabi kokku 3,5 tundi, seoses hagiavalduse ja lisade komplekteerimisega ja dokumentide esitamise ning riigilõivu tasumisega tunnitasuga 110 eurot. Hageja lepingulise esindaja ajakulu ning tasu määr (110 eurot/tunnis) vastab kohtu hinnangul asja keerukusele ja mahule ning on põhjendatud ja vajalik. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 895 eurot, millest 490 eurot on riigilõiv ja hageja õigusabikulud 405 eurot (3,5 × 110 eurot/tund + 20 eurot). TsMS § 4842 kohaselt maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. TsMS § 172 lg 9 kolmas lause ütleb, et asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus saada hüvitist maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise eest summas 20 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas hageja 14.11.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse MTÜ LF ja RM vastu võlgnevuse nõudes. Võlgniku LF MTÜ suhtes koostas kohus 13.02.2024 maksekäsu eraldi määrusena. VÕS § 65 lg 2 ütleb, et solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Arvestades, et avaldaja on esmalt esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ühiselt kostja ja MTÜ LF vastu, siis maksekäsu kiirmenetlusega seoses hagejale tekkinud menetluskulud – riigilõiv summas 142,74 eurot ja 20 eurot hageja maksekäsu kiirmenetluse kulude katteks – tuleb kostjalt välja mõista solidaarkohustusena ning solidaarkohustuslaseks on MTÜ LF (registrikood XXXXXXXX) kelle kohustus hagejale maksekäsu kiirmenetluse kulud hüvitada tuleneb 13.02.2024 maksekäsust. Hagimenetluses tekkinud hageja menetluskulud, riigilõiv 347,26 eurot ja esindaja tasu 385 eurot, jäävad kostja kanda. TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud. - Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).7. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib

2-23-146224 menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kuna kostja elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult.

(allkirjastatud digitaalselt) Reena Undrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.