OÜ Aktiva Finance Group hagi A.P vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
18 927,76 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
Asja läbivaatamine
nende Hageja OÜ Aktiva Finance Group (registrikood xxx) Kostja A.P (isikukood xxx) Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista A.P välja OÜ Aktiva Finance Group kasuks 10909,75 eurot.
3.Mõista A.P välja OÜ Aktiva Finance Group kasuks viivis 7890,27 eurolt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates 16.08.2024 kuni nõude täitmiseni, kuid kokku mitte enam kui 4870,79 euro ulatuses.
4.Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.
5.Menetluskulud jätta 58% ulatuses kostja ja 42% ulatuses hageja kanda.
Määrata menetluskulude suuruseks hagejal 638 eurot ja kostjal null eurot.
7.Mõista A.P välja OÜ Aktiva Finance Group kasuks menetluskulud 638 eurot. A.P peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte enam kui 638 eurot.
8.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
9.Toimetada kohtuotsus hagejale ja kostjale kätte. Edasikaebamise kord
Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Tagaseljaotsuse tegemise alused
1.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 23.08.2023 ning edastas kohtudokumendid kostja rahvastikuregistrijärgsele e-posti aadressile xxx Kuna e-postilt vastust ei tulnud, edastas kohus korduvalt hagimaterjalid hagis märgitud kostja aadressil xxx Kohus helistas 09.10.2023 kell 11:14 A.P (telefoni nr xxx), kes palus saata dokumendid aadressile: xxx. A.P selgitati, et kui postiljonil ei õnnestu dokumente sellel aadressil kätte toimetada, jäetakse dokumendid postkasti ja kohus saab lugeda dokumendid kättetoimetatuks. Dokumendid jäeti kostja elukoha aadressil postkasti 13.10.2023. Kohus märgib, et nimetatud aadress on ka alates 09.10.2023 kostja rahvastikuregistrijärgseks elukohaks. Lisaks on kostja 09.10.2023 võtnud KÄPO vahendusel vastu vaid kohtu 23.08.2023 menetlusse võtmise määruse.
2.Kohus andis kostjale tähtaja kirjaliku hagivastuse esitamiseks 21 päeva alates hagimaterjalide kättetoimetamisest, s.o hiljemalt 03.11.2023. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega muul viisil hagile reageerinud.
3.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt
2(4)
omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.
ASJAOLUD
4.OÜ Aktiva Finance Group nõuab hagis A.P 10903,37 euro põhivõlgnevuse, 577,40 euro intresside, 50 euro sissenõudmiskulude ja 5543,42 euro perioodil 05.08.2020 kuni 01.08.2023 sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist ja viivist põhinõudelt alates 02.08.2023 kuni selle kohase tasumiseni seadusjärgses määras (hagi tekstis märgitud ka lepingujärgses määras). Hageja nõue tuleneb Swedbank AS ja A.P vahel xxx sõlmitud laenulepingust nr. xxx ja selle xxx lisast, mille alusel sai kostja laenu 13200 eurot, intressiga 17% aastas. Swedbank AS saatis 17.07.2020 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, ütles 04.08.2020 lepingu üles ning loovutas 15.01.2021 nõude OÜ-le Aktiva Finance Group.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus esitab siiski põhjendused hagi osalise rahuldamata jätmise kohta ning nõude määratlemiseks vajalikud asjaolud.
6.Kohtu hinnangul ei ole hageja esialgse võlausaldaja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist tõendanud. Nende nõuete järgimise tõendamine võlausaldaja enda kinnitusega on üldjuhul välistatud nii üldistest tõendamise põhimõtetest lähtudes (hageja ei saa ise kinnitada enda nõude tõendatust) kui ka tarbijakrediidi eripärast lähtudes. Nimelt peab kohus kontrollima ja võlausaldaja nõuete järgimist tõendama (VÕS § 4034 lg 13) ilma kostja vastava taotluseta, mille eesmärgiks on tagada, et tarbija ei võtaks endale üle jõu käivaid kohustusi. Seega ei piisa kinnitusest, et nõudeid on järgitud, vaid selle kohta tuleb esitada konkreetsed tõendid. Samuti tuleb märkida, et ka laenuandja kinnitust ei ole tõendina esitatud. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
8.novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Laenuandja on selgitanud, et kostja Swedbanki pangakontot analüüsiti ning sellest nähtusid tema sissetulekud ja igakuised kohustused ja väljaspool panka kohustused puudusid, kuid kohus ei saa seda kontrollida, sest kohtule vastavaid tõendeid ei esitatud. Teadmata on, milliseid andmeid tarbijalt küsiti. Esitatud laenutaotlus on kostja poolt allkirjastamata ning kohustuste kohta on seal märgitud „väljaspool SB gruppi“, mis ei pruukinud olla üheselt arusaadav.
7.VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. See ei välista põhinõude rahuldamist – 7890,27 eurot (13200 (laenusumma) – 2296,63 (kostja tagasimaksed põhiosa katteks) – 2813,39 (kostja maksed intressi katteks) – 198 (lepingutasu) – 1,71 (viivise maksed) tuleb kostjalt välja mõista. Intress oli sel perioodil 0%. Seega jääb välja mõistetud põhinõuet ja seadusjärgset viivist ületavas osas, sh intress ja sissenõudetasu, hagi rahuldamata.
3(4)
8.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Viivist tuleb arvutada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, sest algse lepingu intressimäär 17% aastas ei ole VÕS § 4034 lg 7 kohaselt kohaldatav, sest on seadusjärgsest määrast kõrgem.
9.Kohus mõistab alates 05.08.2020 kuni otsuse tegemiseni, s.o 15.08.2024 välja viivise seadusjärgses määras – 3019,48 eurot – ja edasi VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses kuni põhinõude täitmiseni, kuid lähtudes tarbija kaitseks kehtestatud regulatsioonist kokku mitte enam kui põhinõude ulatuses (7890,27-3019,48), s.o kuni 4870,79 eurot.
10.Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse 58% (7890,27+ viivis hagi esitamise seisuga 2013,26) ulatuses, seega jäävad hageja kulud 58% ulatuses kostja kanda. Kostjal kulud puuduvad. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
11.Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
12.Hageja on taotlenud esindajakuludeks kokku 507 eurot 3h töö eest. Kohus leiab, et tegemist on nn tüüphagiga, mida koostatakse hageja poolt igapäevaselt. Taolistes asjades on peetud põhjendatud esindajatasuks 50 eurot (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu lahend asjas nr 2-22139092). Taotlus riigilõivu 1050 euro väljamõistmiseks on põhjendatud. Hageja on hagiavalduselt vastavas ulatuses riigilõivu tasunud.
13.Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud 1100 eurot (riigilõiv 1050 + õigusabikulu 50). Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulud 1100*58%=638 euro ulatuses.
14.Tuginedes TsMS § 177 lg 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda seadusjärgset viivist.
15.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Pürn kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.