Aktiva Finance Group OÜ hagi V.V vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2685,27 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood xxx) Hageja lepinguline esindaja S.R (xxx; e-post xxx) Kostja V.V (isikukood xxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista V.V välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks 2326,82 eurot.
3.Mõista V.V välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis 1921,50 eurolt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates 16.08.2024 kuni nõude täitmiseni.
4.Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.
5.Menetluskulud jätta 87% ulatuses kostja ja 13% ulatuses hageja kanda.
6.Määrata menetluskulude suuruseks hagejal 455 eurot ja kostjal 0 eurot.
7.Mõista V.V välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuluna 395,85 eurot. V.V peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
9.Toimetada kohtuotsus hagejale ja kostjale kätte. Edasikaebamise kord
Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Tagaseljaotsuse tegemise alused
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 20.02.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2305,55 euro saamiseks. Makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule kätte toimetada ning nõue V.V vastu anti üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Kostjale toimetati dokumendid esialgu 09.11.2023 kostja e-posti aadressile xxx Hiljem selgus, et kostja viibib kinnipidamisasutuses ja dokumendid edastati 16.05.2024 xxx, kus kostja on need isiklikult kätte saanud. Hagiavaldusele tuli vastus esitada 14 päeva jooksul. Kostja ei ole vastanud.
3.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.
ASJAOLUD
2(4)
4.Aktiva Finance Group OÜ nõuab 11.07.2023 esitatud hagis V.V 1921,50 euro põhivõlgnevuse, 164,42 euro intresside, 3,60 euro haldustasu, 50 euro sissenõudmiskulude ja 240,23 euro perioodil 28.09.2022 kuni 11.07.2023 sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist ja jooksvat viivist 15,90% aastas põhinõudelt 1921,50 eurot kuni selle kohase tasumiseni. Hageja nõue tuleneb Inbank AS ja kostja vahel 14.05.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr xxx, mille alusel sai kostja kauba maksumusega 1921,50 eurot järelmaksuga, intressiga 15,9% aastas, laenulepingu sõlmimise tasu 15 eurot, igakuine lepingu haldustasu 0,90 eurot, igakuine osamakse suurus 188,16 eurot. Kuna kostja ei täitnud maksegraafikut, saatis esialgne võlausaldaja 06.09.2022 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, andes täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning 27.09.2022 teatise lepingu lõpetamise kohta. Inbank AS loovutas 28.09.2022 nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus hagi rahuldava otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus esitab siiski põhjendused hagi osalise rahuldamata jätmise kohta meeldetuletuskirjade tasu ja sissenõudekulude osas ning viivisearvutuse korrigeerimise osas.
6.Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Hagis on märgitud, et laenuandmisel lähtuti ainult kostja enda antud andmetest ning riiklikest registritest tehtud päringute vastustest. Hagist nähtuvalt ei ole hageja midagi teinud, et selgitada kostja sissetulekute ja kohustuste tegelikku suurust. Kostja märkis oma kohustuste suuruseks 0 eurot, kuid pole selge, kas on küsitud ka püsikulude kohta. Krediidiandja peab VÕS § 4034 lg 4 teise lause ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tegema mõistlikke pingutusi tarbija esitatud teabe kontrollimiseks. Seega ei veendunud krediidiandja tarbija krediidivõimelisuses ning rikkus VÕS § 4034 lg 6 sätestatud kohustust. Võlausaldaja peab nõuete järgimist lisaks selgitamisele ka tõendama (VÕS § 4034 lg 13).
7.VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. See ei välista põhinõude rahuldamist 1921,50 euro ulatuses.
8.Seega ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt ka laenuhaldustasu 3,60 eurot ja sissenõudekulusid 50 eurot. Kohus jätab selles osas hagi rahuldamata.
9.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem
3(4)
intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
10.Viivist tuleb arvutada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, sest algse lepingu intressimäär 15,90% aastas ei ole VÕS § 4034 lg 7 kohaselt kohaldatav, sest on seadusjärgsest määrast kõrgem. Seega viivisemäär perioodil 28.09.2022 –31.12.2022 on 8% aastas (põhinõudelt 1921,50 eurot on viivis 40,01€); 01.01.2023 kuni 30.06.2023 10,5% (100,05€); 01.07.2023 kuni 31.12.2023 12% (116,24€) ja 01.01.2024 kuni otsuse tegemiseni 12,5% ja 12,25% (149,02€). Kostjalt hageja kasuks väljamõistetava viivise summa kokku on 405,32 eurot. Koos põhinõudega tuleb välja mõista (1921,50+405,32) 2326,82 eurot.
11.Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuivõrd hagis esitatud nõuded olid põhjendatud ca 87% ulatuses, tuleb kulud selles ulatuses kostja kanda jätta. Kostjal teadaolevalt kulud puuduvad. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
12.Kohus leiab, et taotlus hagiavalduselt tasutud riigilõivu 385 euro väljamõistmiseks on põhjendatud. Hageja on vastavas ulatuses riigilõivu tasunud. Samuti on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot (TsMS § 4842).
13.Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
14.Hageja on taotlenud esindajakuludeks 338 eurot 2h töö eest. Koostatud hagiavaldus on nn tüüphagi, asi ei ole õiguslikult keeruline ning hageja on nõude suuruse ja aluse pidanud välja selgitama juba maksekäsu kiirmenetluses. Sellistes asjades on kohtupraktikas peetud põhjendatud õigusabikuluks 50 eurot (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu lahend 2-22-139092).
15.Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud 455 eurot, sh riigilõiv 385 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulu 50 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista sellest 87% ehk 395,85 eurot.
16.Tuginedes TsMS § 177 lg 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda seadusjärgset viivist.
17.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Pürn kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.