Aktiva Finance Group OÜ hagi XX vastu võla saamiseks
Tsiviilasja hind
6126,72 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Aktiva Finance Group 10746479), lepinguline esindaja SR Kostja XX (isikukood x) Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus
OÜ
(registrikood
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta hageja ja kostja menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaksmääramata nende puudumise tõttu. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist Asjaolud
1.Hageja esitas Pärnu Maakohtule 16.01.2024 hagi kostja vastu järgmise nõudega:
1.1.Välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus 3507,27 eurot, intress 359,61 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 985,80 eurot;
1.2.Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis põhinõudelt lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 34,90% aastas alates 16.01.2024 kuni põhinõude kohase tasumiseni.
2.Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised selgitused.
2.1.Placet Group OÜ (krediidiandja) ja kostja sõlmisid 29.01.2022 laenulepingu nr. x. Lepingu alusel võimaldati kostjale laenu 3750 eurot.
2.2.Lepingu krediidi kulukuse määraks on 45,7%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma 3750 eurot, intressimäär 34,90%, krediidisumma tagastamise
tähtaeg 5 aastat, maksete tähtpäevad 10, laenulepingu sõlmimise tasu 187,50 eurot kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 21.
2.3.Kostjal on põhivõlgnevus lepingu ülesütlemise seisuga so 27.03.2023 summas 3507,27 eurot.
3.Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu esialgne võlausaldaja saatis kostjale 12.03.2023 lepingu ülesütlemise teate, milles anti kostjale vastavalt VÕS § 416 lg-le 1 vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, luges esialgne võlausaldaja lepingu üles öelduks 27.03.2023.
4.Esialgne võlausaldaja loovutas 28.03.2023 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Kohtuotsuse põhjendused
5.Kostjale on hagi ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud. Kostja oma vastuses hagile märkis, et ei ole millegagi nõus. Pooltele oli antud lõpptähtaeg seisukohtade ja tõendite esitamiseks 09.07.2024.
6.Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
7.Krediidilepingu korral tuleb hagejal tõendada krediidilepingu sõlmituks lugemise eeldusi, seda, et krediit on välja makstud, kostjal oli raha tagasi maksmise kohustus ja seda on rikutud.
8.VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.
9.VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.
10.VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).
11.VÕS § 410 lg 1 kohaselt VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist ka sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Selle vorminõude rikkumisega kaasneb sama, tühisuse tagajärg, st VÕS § 408 lg 1. Seega sidevahendi teel tarbijakrediidilepingu sõlmimise tõendamiseks peab hageja välja tooma, millal ja mil viisil mis sisuga lepingudokumendid ta kostjale andis.
12.Eeltoodut selgitas kohus hagejale 22.01.2024 ja 12.06.2024.
13.Hageja väitel on laenuleping sõlmitud sidevahendite teel. Hageja toob esile, et kostjale on kuupäeval 29.01.2022, st enne lepingu sõlmimist saatnud e-kirjaga Euroopa Tarbijakrediidi infolehe ning kostja on läbinud isiku tuvastamise. Hageja selgitab, et poolte vahel toimub andmesidevahetus kliendi ja administraatori vahel iseteenindusportaalis, millesse igakordsel sisenemisel on vajalik: - isikukood + salasõna, SMART ID, Mobiil ID, ID-kaart. Hageja on seisukohal, et VÕS § 4031 lg 9 kohaselt sidevahendi abil sõlmitava tarbijakrediidilepingu puhul loetakse krediidiandja käesoleva seaduse § 541 lõigetes 1 ja 3 sätestatud teabele esitatavad nõuded täitnuks, kui ta on esitanud tarbijale Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe käesolevas paragrahvis nimetatud teabega ja lisateabega finantsteenuste kaugturustuse kohta.
14.Hageja on esitanud tõendi „isikutuvastus“ (dtl 25), milles on pealkiri „Tuvastamine läbi SmartID“, kuupäev 29.01.2022 ja ilmselt logikirje, mis aga ei ole kontrollitav (ei ole inimloetavas formaadis), edasi tulevad samas dokumendis juba andmed rahvastikuregistrist.
15.Hageja on esitanud tõendina ka krediidiandja poolt 16.08.2023 e-postiaadressile x saadetud kirja (dtl 87) pealkirjaga „Laenu nr x Euroteabeleht“, kirjale on manustatud euroteabeleht_TL3768246.pdf. Hageja ei ole esile toonud, millal, mis viisil ja mis sisuga tahteavalduse kostja tegi laenu saamiseks. Samuti ei ole hageja esile toonud, et krediidiandja oleks kostjale saatnud lepingudokumendid. Hageja on küll tõendanud, et saadeti euroteabeleht, kuid mitte seda, et hageja viidatud leping (dtl 13-17) oleks kostjale püsival andmekandjal esitatud. Seega ei ole hageja esile toonud ega tõendanud tarbija tahteavaldust ega selle sisu ega lepingudokumentide püsival andmekandjal kostjale esitamist. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus, et leping on vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine. Tühise tehingu alusel saadu peavad pooled tagastama alusetu rikastumise sätete alusel (VÕS § 1028), kuid seda eeldusel, et raha üleandmine on tõendatud.
16.Hageja on selgitanud, et krediidiandja Placet Group OÜ kontosid ei saa teistes pankades enam avada, kuid et hageja esitas andmed väljastatud laenu kohta, kus nähtub mis summas ning millisele arveldusarvele laen välja maksti. Hageja viitab seejuures hagi lisale „Krediidianalüüs“, milles on ka alapealkiri „Väljastatud laenu andmed“ (dtl 54) ning selle all kirjas: laenusumma 1000 eurot, väljastamise viis „Arveldusarvele x “, laenuotsuse kuupäev 29.01.2022. Samuti viitab hageja samas dokumendis olevatele kirjetele „Laenu ülekanded“ (dtl 56). Kohus saab aru, et antud fail on väljavõte krediidiandja infosüsteemist. Kirjetest võib aru saada, et read kajastavad makseteatisi ja mingeid igakuiseid makseid. Sellised kirjed ei tõenda, kas, millal ja millises summas raha kostja kasutusse anti.
17.Seega ei tõenda antud fail ega selles olevad kirjed, et laen oleks kostjale tegelikult välja makstud ja et mis summas. Sellest tulenevalt jääb rahuldamata ka hageja põhivõla tagastamise nõue ning kõik ülejäänud nõuded (intress, viivis, sissenõudmiskulud). Menetluskulud
18.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
19.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.
20.Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud hagiavalduses ja 18.06.2024 seisukohas. Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.
21.TsMS § 162 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tegi. Kuivõrd kohus jätab hagi tervikuna rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu jäävad kostja võimalikud menetluskulud, kui neid oli, tema enda kanda.
22.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.