Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

ASJAOLUD JA KOHTU SELGITUSED

Harju Maakohtu menetlus on Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A. K. vastu võla nõudes. Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt sõlmisid E AS ja A. K. 20.02.2021 krediidikonto lepingu nr xxxx. Kostja ja kreeditor sõlmisid lepingu, mille kohaselt võimaldas kreeditor kostjale krediidilimiidi 2000 euro kasutamist tema jooksvate vajaduste finantseerimiseks. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 39,90% aastas või 0,11% päevas. Kostja asus kreeditori poolt võimaldatud krediiti kasutama ja kohustus lepingu põhitingimuste kohaselt tasuma intressi kasutatud krediidisummalt kuu 15. kuupäevaks lepingus toodud tingimuste kohaselt. Kostja rikkus lepingut ning ei teostanud krediidi tagasimakseid ega tasunud intressi vastavalt lepingule. Vastavalt lepingule oli kreeditoril õigus leping üles öelda, kui klient on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva makse või selle osa tasumisega. Lähtuvalt kotja lepingu rikkumisest teavitas kreeditor 30.06.2022 lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 14.07.2022 ning kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud kuulutas kreeditor krediidi tagastamise tähtpäeva saabunuks 15.07.2022. Kostja võlgneb hagejale krediidikonto lepingust tulenevalt põhivõlgnevuse, s.o 1372,56 eurot, intressid 206,72 eurot ja viivised 492,14 eurot. 20.09.2022 loovutas kreeditor oma nõuded kostja vastu hagejale. Kohus võttis 03.08.2023 määrusega hageja hagi menetlusse. 25.09.2023 esitas kohus kohtunõude, mille kohaselt kohustas hagejat selgitama välja kostja tegelik elu- või asukoht. Politsei- ja Piirivalveamet esitas 28.09.2023 vastuse nõudele isiku elu- või asukoha kohta ja sellest tulenevalt puudusid Politsei- ja Piirivalveametil täiendavad andmed A. K. viibimiskoha kohta. Loksa Linnavalitsus teatas 02.10.2023, et Loksa Linnavalitsusele on teadaolevalt kostja

viibimiskohaks xxxx. Harju Maakohus tegi 30.11.2023 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-23113201, mille kohaselt toimetati A. K.le PlusPlus Capital AS-i poolt esitatud menetlusdokumendid kätte avaliku teavitamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostjale toimetati hagimaterjalid kätte 15.11.2023 avalikult kohtuteate avaldamisega 30.10.2023 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja ei ole hagile vastust esitanud. Kohtu selgitused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 172 lg 9 viimane lause sätestab, et asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks riigilõiv summas 385 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu summas 420 eurot (käibemaksuga). TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus peab põhjendatuks riigilõivu väljamõistmist kostjalt summas 385 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ja juhindudes TsMS § 175 lg 1 õigusabikulud summas 120 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid, hageja poolt on kohtule esitatud üksnes hagiavaldus, mis ei ole õiguslikult keerukas ega tugine suurele hulgale tõenditele. Olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati tagaseljaotsusega, samuti arvestades hagi hinda, ei pea kohus võimalikuks kostjalt õigusabikulusid suuremas summas kui 120 eurot välja mõista. Kohus toetub siinjuures ka Tallinna Ringkonnakohtu seisukohale analoogsetes tsiviilasjades nr 2-19-11647 ja 2-18-129072. Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.