Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (võlgnik): M. V. (isikukood xxxxxxxxx; elukoht: xxxxxx–xxxxxxxxx; e-post xxxxxxxxxxx@xxxxxxxx; tel: xx xxxxxxx) Usaldusisik: Tiia Kalaus (OÜ CiviLex, Soola 3, xxxxx, e-post [email protected], telefon 7 407 662, 50 46 694)
RESOLUTSIOON
Rahuldada võlgniku M. V. maksejõuetusavaldus.
2.Kuulutada välja M. V. pankrot 14. augustil 2024 kell 11.00 ning algatada M. V. kohustustest vabastamise menetlus.
3.Nimetada M. V. pankrotihalduriks Tiia Kalaus (OÜ CiviLex, Soola 3, xxxxx, epost [email protected], telefon 7 407 662, 50 46 694). Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.
4.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 9. september 2024 kell 10.15 (asukohas xxxxx Maakohus, xxxxx kohtumaja, J. Liivi tn 4, xxxxx, saal 206-2).
6.Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus.
Nõudest teatamiseks tuleb esitada pankrotihaldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
7.Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 47 lg-d 1 ja 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.
8.Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta
14.augustiks (esimene aruanne esitada 14. augustil 2025).
Jätta menetluskulud M. V. kanda.
10.Määrata usaldusisiku Tiia Kalause tasuks 691 eurot 70 senti, millele lisandub käibemaks 152 eurot 17 senti, s.o kokku 843 eurot 87 senti ning mõista see välja M. V. pankrotivarast. Tasu maksta büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (OÜ CiviLex (registrikood 12088721), konto nr EE312200221055387366, Swedbank AS-is).
11.Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.
Toimetada määrus kätte M. V. ja Tiia Kalausele.
Edasikaebamise kord Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates xxxxx Maakohtu kaudu xxxxx Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse (FIMS) § 18 lg 10). Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates xxxxx Maakohtu kaudu xxxxx Ringkonnakohtule (FIMS § 54 lg 11).
ASJAOLUD
1.M. V. (avaldaja, võlgnik) esitas 16. mail 2024 xxxxx Maakohtule maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kõrvaldas avalduses esinenud puudused 2. juunil 2024. Avalduse kohaselt on võlgnikul kohustusi veidi üle 48 000 euro. Võlgniku sissetulekuks on töötasu 2700 eurot ning igakuised kulud 2700 eurot. Kinnisvara võlgnikul puudub. Võlgnikule
kuulub sõiduauto xxxxxxxxxxxx, reg. nr xxxxxx, ehitusaasta 2004 väärtusega 200 eurot. Võlgniku makseraskuste põhjuseks on elu korraldamiseks võetud laenud, mida võlgnik ei suutnud tagasi maksta.
2.Usaldusisiku arvates tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnik on maksejõuetu ning on alus pankroti väljakuulutamiseks. Usaldusisik ei ole tuvastanud asjaolusid, mille alusel oleks kohtul võimalik teha kaalutlusotsus ja jätta kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Võlgnikul on sissetulek, mille arvelt on võimalik nii pankrotimenetluses kui ka hilisemas kohustustest vabastamise menetluses täita võlausaldajate nõudeid. Võlgnikul puudub vara, mida oleks võimalik realiseerida võlgnevuste katteks. Võlgnikul on töökoht, saadav töötasu on üle keskmise. Eeltoodust tulenevalt on ainsaks varaks võlgniku sissetulek. Võlgnikul teadaolevad kohustused on muutunud sissenõutavaks jõustunud kohtulahendite alusel ning need on esitatud täitmiseks kohtutäituritele. Kohtulahendid on perioodist 2020–2022. Võlgnik on oma töötasu arvelt juba mitmeid aastaid kohtutäituri kaudu oma kohustusi täitnud, kuid kuna kohtulahendi kohaselt on võlausaldajal õigus saada viivist kuni põhinõude täitmiseni, siis vaatamata suhteliselt suurele kinnipeetavale summale, võlausaldajate nõuded ajas suurenevad, lisanduvad kohtutäiturite tasud. Vaatamata võlgniku suhteliselt heale sissetulekule ei ole tal võimalik lühikese aja jooksul oma kohustusi täita, mistõttu ei ole tegemist ajutiste makseraskustega, vaid välja on kujunenud alaline maksejõuetus. Võlgnik hakkas võtma tarbimislaene juba 2016. a, kui kolis xxxxxxx. Kuna xxxxx oli elu kallim ja kulutused igapäevaselt suuremad, siis võttis kiirlaenude abil raha juurde. 2017. a lõppes suhe elukaaslasega ning võlgnikul oli vajalik enda ja oma poja elu korraldamiseks võtta täiendavalt raha. Võlgnik on täitnud kohustusi nelja aasta jooksul, kuid lõpuks oli laenukohustutse maht sama suur, kui sissetulek ning seega jäid kohustused täitmata. Võlausaldajad on pöördunud kohtusse nõuete maksma panemiseks ning jõustunud kohtulahendid on esitatud täitmiseks kohtutäituritele. Ka täiturid on teostanud kinnipidamisi võlgniku töötasust, kuid välja mõistetud nõude täitmisega lisandusid täiendavad viivised. Enne kohtusse pöördumist väidetavalt püüdis võlgnik saada võlausaldajatega kokkuleppeid väiksemateks osamakseteks, kuid kokkuleppeid ei sõlmitud. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik võtnud tarbimislaenu kõrge intressiga ning muude kõrvalkohustustega kergekäeliselt. Tarbimislaenude võtmise teeb lihtsaks ka asjaolu, et laenuandjaid on palju ning laenude väljastamisel suur osa krediidiasutusi ei järgi vastutustundliku laenamise põhimõtteid, mistõttu laenu antakse ka isikutele, kes tegelikult ei ole krediidivõimelised. Tegemist ei ole usaldusisiku hinnangul võlgniku poolt tahtlikult laenukohustuste täitmata jätmisega, mille tagajärjeks on maksejõuetuse tahtlik tekitamine.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus.
4.FIMS § 18 lg 2 p 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FIMS §-s 45 sätestatule. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest vabastamise menetluse algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise menetlus algab samal ajal pankroti väljakuulutamisega. FIMS § 43 kohaselt toimub füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada
võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
5.Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Võlgnikul puudub kohustuste (49 530 euro 80 senti) täitmiseks vara ja piisav sissetulek. Kuigi võlgniku sissetulek on üle keskmise (2700 eurot), on võlgniku kohustused niivõrd suured, et ta ei suuda neid mõistliku aja jooksul täita. Võlgnikul puudub vara, mille säilitamist ta võiks soovida. Kohtu hinnangul on võlgniku puhul välja kujunenud püsiv maksejõuetus, ta ei ole enam mitte makseraskustes ning võlgade ümberkujundamise menetlus ei ole sobiv menetluse liik. Võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetlus on pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Asja materjalidest ei nähtu FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud välistavaid asjaolusid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Kohus on võlgnikule ärakuulamisel ka selgitanud, et võlgnikul tuleb menetluse kestel töötada, samuti peab võlgnik avaldama ausalt kohtule ja pankrotihaldurile / usaldusisikule infot oma vara kohta. Kohus selgitab, et kui võlgnik menetluse kestel oma kohustusi ei täida, võib kohus omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse enne kolme aasta möödumist (FIMS § 49 lg 8). Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses (vastutustundetult laenude võtmine ning vara ja piisava sissetuleku puudumine laenude katteks), kuivõrd tuvastatud ei ole kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga.
6.Kohus nimetab pankrotihalduriks Tiia Kalause, kes on andnud nõusoleku pankrotihalduriks nimetamiseks. FIMS § 46 lg 1 ja 3 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.
7.Tulenevalt PankrS § 36 lg-st 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4). Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FIMS § 44). Pankrotimenetluses on võlgnik kohustatud andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik peab kohustuse täitma viivitamata pärast vastava nõude saamist. Võlgniku vara
kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes (PankrS § 85). Võlgnik peab osutama pankrotihaldurile abi tema ülesannete täitmisel, samuti olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust (PankrS § 87). PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust (muuhulgas kui võlgnik ei täida teabe andmise, menetlusest osavõtu või vande andmise kohustust või rikub pankrotivara käsutamise keeldu).
8.Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 9. september 2024. a kell 10.15 (PankrS § 78 lg 1).
9.Kohus avaldab teate avalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 18 lg 4 ja PankrS § 33).
10.Kohus selgitab võlgnikule, et otsustab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (FIMS § 49 lg-d 1 ja 3). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses (FIMS § 49 lg-d 1–3). Kohus rõhutab, et võlgnikul tuleb kohustustest vabastamise menetluse kestel täita seadusest tulenevaid kohustusi (FIMS § 47 lg-d 1–6). Ennekõike on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega (töötama) või seda aktiivselt otsima. Kohus märgib, et kohustustest vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise ootamist. Võlgnikul tuleb panustada menetlusse maksimaalselt võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja menetluskulude tasumiseks. Samuti tuleb võlgnikul teatada viivitamatult kohtule ja usaldusisikule/pankrotihaldurile igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata saadud tulusid ning vara; anda kohtu või usaldusisiku/pankrotihalduri nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11.FIMS § 8 lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. PankrS § 150 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku kulud. PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (s.t võlgniku vara arvelt).
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-te 1 ja 2 alusel jäävad avaldaja/võlgniku enda menetluskulud (tasutud riigilõiv ja võimalikud õigusabikulud) tema enda kanda ja neid talle ei hüvitata.
12.Usaldusisik on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 691 eurot 70 senti, millele lisandub käibemaks. FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FIMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. FIMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.
13.Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 6 tundi 55 minutit. Arvestades avaldaja maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete mahtu (usaldusisiku hinnangu koostamine koos vara ja võlgade nimekirjaga), põhjalikkust ja keerukust ning tema kutseoskusi, leiab kohus, et usaldusisiku näidatud ajakulu 6 tundi 55 minutit on vajalik ja põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr jääb PankrS § 23 lg 3 järgsesse piirmäära (praegusel hetkel piirmäär 164 eurot). Seetõttu määrab kohus usaldusisiku tasuks 691 eurot 70 senti, millele lisandub käibemaks. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta büroole OÜ-le CiviLex (registrikood 12088721), mille kaudu ta tegutseb. Registri andmetel on OÜ CiviLex käibemaksukohustuslane (nr EE101555577). Seega lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 22% (KMS § 15 lg 1). Usaldusisiku tasu välja mõista võlgniku pankrotivarast. (allkirjastatud digitaalselt) Anastassia Stalmeister kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.