Võlaõigus › Alusetu rikastumine

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19).

ASJAOLUD

Harju Maakohtu menetluses on A D hagi Kõue Property OÜ vastu võlanõudes (alusetult saadu tagastamise nõue).

Hagiavalduse kohaselt kandis hageja ekslikult 18.12.2023 maakler V P firma Kõue Property OÜ arveldusarvele xxx 280 eurot. Makse oli mõeldud üürileandjale I A ́ile P I OÜ-le. Makse teostumist tõendab tõendina lisatud SEB panga maksekorraldus ja pangakonto väljavõte. Vastuseks hageja telefonikõnele väitis kostja, et ei ole raha saanud ning hiljem kostja ei vastanud hageja telefonikõnedele ega sõnumitele. Kostja ei ole tasunud võlgnevust vabatahtlikult. Tegemist on eksliku, alusetult tehtud maksega. Kostja poolt on tänu sellele toimunud alusetu rikastumine. Hageja palub hageja kasuks välja mõista kostjalt 280 eurot. Kohus on ekslikult märkinud menetlusse võtmise määruses kostjana V P. V P on Kõue Property OÜ juhatuse liige, so Kõue Property OÜ seaduslik esindaja. Kuna hageja kandis vaidlusaluse summa Kõue Property OÜ arvele, siis kostjaks ei saa olla Kõue Property OÜ juhatuse liige ja seaduslik esindaja V P. Samuti on hageja esitanud 280 euro väljamõistmise nõude üksnes Kõue Poperty OÜ vastu. Kostja Kõue Property OÜ seaduslikule esindajale V P ́ile on hagimaterjalid avaliku e-toimiku kaudu kätte toimetatud 22.07.2024, kuid kostja hagile õigeaegselt (s.o. hiljemalt 05.08.2024) nõuetekohast hagivastust ei esitanud. Kohus hoiatas kostjat, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg-tele 1 ja 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, leiab kohus, et hageja esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses. TsMS § 444 lg 3 ja 4 järgi võib tagaseljaotsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta või põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-ga 1027, VÕS § 1028 lg-ga 1 ja VÕS § 108 lg-ga 1. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg-test 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg-tele 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning näeb menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg-tega 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja ei ole esitanud oma menetluskulude nimekirja. Kohus on 05.06.2024 kohtumäärusega vabastanud hageja A D täielikult hagiavalduse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu (100 eurot) maksmisest.

2(3)

Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatu, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati, seega on tegemist vältimatu kuluga. TsMS § 190 lg 3 kohaselt mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb mõista kostjalt välja riigituludesse hagiavalduselt tasumisele kuulunud riigilõiv kogusummas 100 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.