nr 2-23-10699 OÜ Aktiva Finance Group hagi M.P. vastu 7.06.2022 sõlmitud võlatunnistusest nr 271048 tuleneva põhivõlgnevuse 4924,61 euro, intressi 245,35 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 1328,41 euro ja viivise alates 28.07.2023 kuni põhinõude (4924,61 eurot) täitmiseni 0,065% päevas väljamõistmiseks hagimenetlus 10650,02 eurot
Kohtunik
Kadi Karting
Hageja
OÜ Aktiva Finance Group (registrikood: 10746479, asukoht: A. Weizenbergi 20, Tallinn)
2.Jätta 7.06.2022 sõlmitud võlatunnistustest nr 271048 tulenevad hageja põhi- ja kõrvalnõuded rahuldamata.
3.Välja mõista M.P.lt Aktiva Finance Group AS kasuks Placet Group OÜ-ga 12.01.2018 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr KK3233200 ja selle 13.05.2019 ja 16.06.2020 muudatustest tulenev tasumata põhivõlg 43,51 eurot. Muus osas jätta vastavatest lepingutest tulenevad nõuded rahuldamata.
6.Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja kostjale. Edasikaebe kord ja selgitused Kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633). Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse
olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv 595 eurot tasuda kostjal Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2). Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. (TsMS § 187 lg 6)
ASJAOLUD
1.Hageja on 27.07.2023 esitanud kohtusse hagi kostja vastu võla nõudes (dtl 3-8).
2.Hageja ja kostja sõlmisid 7.06.2022 maksekokkulepe/võlatunnistuse nr 271048 (dtl 9-11), millega kostja tunnistas võlga 8153,25 eurot, millest põhisumma 4924,61 eurot, viivis 2983,29 eurot, intress 245,35 eurot. Lisandub ühekordne lepingutasu summas 20 eurot. Kostja on tasunud lepingutasu katteks 20 eurot. Hageja ja kostja on kokkuleppe p-s 1.3 kokku leppinud kohaldatava viivise määras 0,065% iga kalendripäeva eest. Hageja on arvestanud viivist põhivõla summalt 4924,61 eurot alates viimasele laekumisele järgnevast päevast päevast, s.o 8.06.2022 kuni hagi esitamiseni 27.07.2023 kokkuleppes kokkulepitud viivisemääras s.o. 0,065%. Hageja nõuab viivist summas 1328,41 eurot. Hageja esitab viivise arvestuse lisana (dtl 12). Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 1328,41 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 28.07.2023 kokkuleppes kokkulepitud viivisemääras s.o 0,065%.
3.Kohtunõudele vastates märkis hageja 05.01.2024 täiendavalt (dtl 36-43), et enne võlatunnistuse nr 271048 sõlmimist oli kostja ja Placet Group OÜ vahel sõlmitud leping nr KK3233200. Hageja esitas kohtule tõenditena ka nimetatud lepingu alusdokumendid (dtl 44-95, sh 12.01.2018 sõlmitud tarbijakrediidileping, krediidianalüüs, kostja pangakonto väljavõte)
4.Hageja selgitas, et lepingu nr. KK3233200 puhul on arvutamise eelduseks võetud krediidilimiit 1900 eurot, osamaksete arv 36, tagasimaksete kuupäev 20, intressi protsent 40,01% aastas. Samuti nähtub, et lepingu krediidi kulukuse määr oli 49% aastas. Sama lepingu muudatuse puhul on arvutamise eelduseks võetud krediidilimiit 3000 eurot, osamaksete arv 36, tagasimaksete kuupäev 20, intressi protsent 40,01% aastas. Samuti nähtub, et krediidi kulukuse määr oli 49% aastas. Teise lepingumuudatuse puhul on arvutamise eelduseks võetud krediidilimiit 5000 eurot, osamaksete arv 36, tagasimaksete kuupäev 20, intressi protsent 40% aastas. Samuti nähtub alljärgnevast, et krediidi kulukuse määr on 49,00% aastas.
Hageja leiab, et laenuandja on väljastanud kostjale laenu vastutustundliku laenamise põhimõtteid järgides. Laenuandja on teostanud põhjaliku krediidihindamise ja esitas selle kohta tõendid. Laenuhaldur kontrollib analüüsi raames ka kliendi igakuiseid kohustusi. Tulenevalt sellest, et krediidiandjatele ei ole sätestatud mitte ühegi regulatsiooniga sissetulekute ning kohustuste suhtarvu (näiteks nagu on kodulaenude väljastamise puhul maksimaalseks suhtarvuks 50%), siis lähtuti sellel ajal kehtinud laenude väljastamise poliitika raames printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet ning analüüsis kostja pangakonto väljavõtet. Laenuandja on teada saanud, et kostja igakuine keskmine sissetulek oli 4161,52 eurot ning väljaminekuteks oli 2923,74 eurot. Placet Group OÜ arvestas igakuisteks majapidamiskuludeks 150 eurot. Lepingu igakuiseks osamakseks kujunes 93,07 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 994,70 eurot (4161,52-2923,75-150,00-93,07).
6.Täiendavalt selgitab hageja 24.07.2024 ja 02.08.2024 menetlusdokumentides (dtl 104-107, 132), et kostjal on lepingust tulenev võlgnevus alates 20.10.2021 osamaksest kuni ülesütlemisele eelnenud 20.12.2021 osamakseni. Seega oli kostja võlgnevuses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega (dtl 121). Placet Group OÜ saatis kostjale 20.12.2021 lepingu ülesütlemise hoiatuse e-posti teel kostja poolt antud e-posti aadressile [email protected] (dtl 122), milles anti kostjale vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (dtl 124). Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, ütles Placet Group OÜ lepingu üles 4.01.2022. Hageja on hagiavaldusele lisanud ülesütlemise teatise. Kostja ei ole vastuväiteid hageja nõuete ja väidete osas esitanud. Hageja selgitab, et Riigikohtu lahendi nr 2-15-17677 p 13 kohaselt tuleb ülesütlemise kätte saamist tõendada vaidluse korral, st siis kui kostja sellele tugineb. Kostja on lepingu kestel krediiti kasutusse võtnud kogusummas 7580 eurot ning teinud tagasimakseid kogusummas 7536,49 eurot (2660,39 eurot põhiosa katteks + 4810,21 eurot intressi katteks + 23,86 eurot pangalingi teenustasu katteks + 2,03 eurot viivise katteks + 40 eurot meeldetuletuste katteks).
7.Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
8.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 21.09.2023 kell 18:01 kättetoimetamisportaali (KÄPO) kaudu. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. (TsMS § 407 lg 1).
10.Kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata (TsMS § 407 lg 6).
11.Ringkonnakohus on selgitanud, et kui tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, kuid kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt, on kohtul TsMS § 407 lg 1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see ülejäänud osas TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata (vt TlnRngK 19.06.2023 nr 2-22-145432, p 23).
12.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on võimalik hagi võimalik rahuldada osaliselt tagaseljaotsusega, kuid ülejäänud osas võtta seisukoht n-ö sisulise otsusega.
13.Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ja hinnanud TsMS § 232 lg 1 kohaselt poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
14.Esmalt märgib kohus, et Riigikohus on 24.11.2023 lahendis nr 2-21-13098 põhjalikult analüüsinud kohtute rolli menetluses, mis puudutavad tarbijakrediidilepinguid ja tarbijaga sõlmitud võlatunnistusi. Vastavale lahendile ja poolte tõendamiskoormisele on kohus osundanud
varasemalt ka käesoleva menetluse käigus (vt 27.11.2023 kohtunõue, dtl 25-26). Samuti on kohus viidanud järgnevas 05.07.2024 kohtunõudes (dtl 100-101) Riigikohtu hilisematele lahenditele, milles analüüsitakse samuti põhjalikult võlatunnistustega seonduvat (vt RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386, p 14 ja RKTKm 03.07.2024, 2-22-139256).
15.On tuvastatav, et hageja ja kostja on sõlminud 7.06.2022 maksekokkulepe/võlatunnistuse nr 271048 (dtl 9-11). Kohus leiab, et hageja ja kostja vahel sõlmitud maksekokkulepe on deklaratiivne võlatunnistus ja samaaegselt ka VÕS § 401 lg 2 ja 402 lg 1 mõttes tarbijakrediidileping, põhjendades seda järgnevalt.
16.VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hageja on majandustegevuses tegutsev äriühing ja kostja on tarbija. Kõrgema kohtu seisukoha kohaselt tuleb nii võlakokkuleppe kui ka esialgse võlasuhte osas eeldada, et kostja kui tarbijaga oli sõlmitud tarbijakrediidilepingu tunnustele vastav leping (vt TlnRngo nr 2-22-150688, p 10.2).
17.Riigikohus on selgitanud, et tõendamaks, et võlgnik tunnistas kohustusi hageja ees konstitutiivse võlatunnistusega VÕS § 30 mõttes, tuleb hagejal esmalt tõendada poolte tahe luua iseseisev kohustus, vastasel juhul eeldatakse deklaratiivset võlatunnistust (vt nt RKTKo nr 2-195601). Seega on konstitutiivse võlatunnistusega tegemist siis, kui vaidlusaluse võlatunnistuse tõlgendamise teel selgub, et hoolimata poolte lepingudokumendis kasutatud sõnastusest oli poolte eesmärk luua senistest võlasuhetest sõltumatu (abstraktne) kohustus. Tõlgendamisel tuleb lähtuda eelkõige sellest, mis oli poolte ühine tahe lepingudokumendi koostamise ajal (vt VÕS § 29). Kui sellist abstraktse kohustuse loomise tahet ei tuvastata, tuleb lähtuda sellest, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega, millega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist.
18.Kui poolte ühist tegelikku tahet ega VÕS § 29 lg-s 3 nimetatud asjaolusid ei ole võimalik tõendada, saab lepingu tõlgendamisel lähtuda mõistliku isiku positsioonist (VÕS § 29 lg 4). Lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada ka VÕS § 29 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, samuti VÕS § 29 lg-t 6, mille kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Kohtu hinnangul ei saanud poolte ühiseks tahteks võlatunnistuste sõlmimisel olla iseseisev algsest võlasuhtest sõltumatu kohustuse loomine. Sellega oleks kostja asetanud ennast oluliselt halvemasse olukorda ja loobunud temale kui tarbijale seadusega sätestatud tarbijakrediidilepingu imperatiivse regulatsiooni kaitsest. Ükski mõistlik isik ei asetaks end vabatahtlikult seadusega ettenähtud raamistikust oluliselt kehvemasse olukorda. Võlatunnistuse tõlgendamisel saab arvestada, et poolte eesmärgid ühtivad osas, kus kostjal võimaldatakse võlgnevuse tasumist maksegraafiku alusel. Poolte ühiseks eesmärgiks ei saa lugeda tunnistatava võlgnevuse kõrvale uue iseseisva kohustuse tekitamist. Vaidlusaluste võlatunnistustega on võlausaldaja ühemõtteliselt soovinud välistada tarbijakrediidilepingute regulatsiooni kohaldamise võlasuhtele, mis tuleneb algsest tarbijakrediidilepingust. Seega on kohtu hinnangul tegemist deklaratiivse võlatunnistusega.
19.Riigikohus on lahendi nr 2-21-13098 p-s 28 märkinud, et kui võlausaldaja tugineb oma nõude alusena võlatunnistusele, millega tarbija tunnistab tarbijakrediidilepingust tulenevat võlga või millega luuakse tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude asemele uus võlasuhe, peab kohus omal algatusel kontrollima, milline oli tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr ja kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kui võlatunnistuse andmisega on tarbija loobunud õigusest esitada krediidiandja nõudele vastuväiteid, siis toob võlatunnistuse tühisuse kaasa VÕS § 421. Tüüptingimustel sõlmitud võlatunnistus võib olla tühine ka VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 11 alusel. Kui võlatunnistuse on andnud tarbija majandus- või kutsetegevuses tegutsevale isikule, siis saab eeldada, et tegemist on tüüptingimustel sõlmitud lepinguga, ja vastupidist tuleb tõendada isikul, kes võlatunnistusele tugineb. Kokkuvõttes toob tarbijaga sõlmitud võlatunnistuse tühisuse kaasa see, kui võlatunnistusega soovitakse muuta kehtivaks kokkulepped, mis on seaduse kohaselt tühised.
20.On tuvastatav, et võlatunnistuses on sätestatud – „Võlgnik kinnitab Võlgnevuse olemasolu, suurust ja koosseisu, s.h põhivõla summalt arvestatava viivise suurust, ning nõustub, et
käesoleva võlatunnistuse andmisega kaotab Võlgnik võimaluse vaidlustada hiljem Võlgnevuse olemasolu ja suurust ning esitada Võlgnevuse aluseks oleva nõudega seotud vastuväiteid“. Kohus on seisukohal, et tüüptingimustel vormistatud deklaratiivne võlatunnistus, mille eesmärk on välistada tarbijakrediidilepingu regulatsiooni kohaldumist, on käsitletav VÕS § 421 teises lauses nimetatud kokkuleppena. Kuivõrd võlatunnistustega on kostja kui tarbija loobunud õigusest esitada nõudele mistahes vastuväiteid, on võlatunnistus kohtu hinnangul tervikuna tühine. Seega tuleb hageja võlatunnistustest tulenev põhinõue ja sellega seonduvad kõrvalnõuded kostja vastu jätta rahuldamata.
21.On tuvastatav, et kostja on sõlminud Placet Group OÜ-ga 12.01.2018 tarbijakrediidilepingu nr KK3233200 ja kahel korral 13.05.2019 ja 16.06.2020 on nimetatud lepingut ka muudetud, suurendades krediidilimiiti lõppastmes 1900 eurolt 5000 euroni (dtl 44-46). VÕS § 416 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidilepingu saab üles öelda üksnes vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega viivitamise korral. Kohtu hinnangul on samuti tuvastatav, et vastav tarbijakrediidileping on kehtivalt 4.01.2022 üles öeldud (dtl 121, 122, 124) ja algse krediidiandja nõude on 05.01.2022 omandanud hageja (dtl 51).
22.VÕS § 4034 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja arvesse võtma kõik krediidiandjale teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sh tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Sealjuures tuleb krediidiandjal lähtuda ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. VÕS § 403 4 lõike 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Seega erineb tõendamiskoormus tarbijakrediidilepingutest tuleneva vaidluse puhul oluliselt TsMS § 230 lõikes 1 sätestatud üldisest tõendamiskoormusest. Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus nr C-679/18, p-d 20–23). Selleks ei pea tarbija esitama menetluses vastavat vastuväidet ega seda sisustama.
23.Kohus on seisukohal, et algse tarbijakrediidilepingu ja selle muudatuste sõlmimisel pole järgitud piisava põhjalikkusega vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses seega hagejal. Kohus andis hagejale võimaluse tuua esile ja tõendada, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud kohtupraktikas minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (Tln RngKo 8.11.2021 nr 2-20106661, p 55). Hageja on esitanud tõendina üksnes viimasele, 16.06.2020 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr KK3233200, muudatusele eelnevalt küsitud pangakonto väljavõtte (dtl 64-95). Kui sealset infot kõrvutada nn krediidianalüüsiga (dtl 47-50), ilmneb, et analüüsis märgitakse kostja igakuise reservina 994,70 eurot, sissetulekuna 4161,52 eurot, väljaminekuna 2923,75 eurot ja majapidamiskulutusteks 150 eurot. Kohtu hinnangul on arusaamatu kas ja millist analüüsi on krediidiandja üldse kostja pangakonto põhjal teinud, sest vastavad numbrite seos kohtule esitatud konto väljavõttega on küsitav. Konto väljavõtte põhjal võib asuda järeldusele, et kostja puhul võib olla tegu hasartmängusõltlasega, sest tema kontole on mh laekunud summasid TRUSTLY GROUP AB-lt, IMG KASIINOD OÜ-s, kuid nimetatud äriühingutele on kostja kontolt veel suuremaid rahasummasid ka välja makstud. Kohtu hinnangul pidi krediidiandjale konto analüüsist järelduma tõsine kahtlus, et kostja ei ole krediidivõimeline.
Kuigi kostjale on laekunud ka hektilistes summades töötasu PROFSOLUTION OÜ-lt, ei nähtu, et see oleks piisav, et katta kostja elustiiliga kaasnevaid kulutusi, milleks kostja pidi võtma laenu erinevatelt krediidiandjatelt (nt Inbank AS, BB Finance OÜ, Mogo OÜ, Omaraha OÜ, Ferratum Bank plc jne).
24.Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt TlnRngKo 19.06.2023 nr 2-22-145432, p 24; RKTKo nr 2-21-13098, p 16). Riigikohus on märkinud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 4034 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena (vt kohtotsuse p-s 53 viidatud RK otsuse p 24). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli tarbijakrediidilepingute sõlmimise ajal oli 0% (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar), mis oli kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. Vastavad kõrvalnõuded (võla sissenõudekulu, viivised) jätab kohus rahuldamata.
25.Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p-ga 1 ja VÕS § 108 lg-ga 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Rikkumise vabandatavus on raha maksmise kohustuse rikkumisel üldjuhul olemuslikult välistatud. Kuivõrd on tuvastatav, et kostja sai algselt krediidiandjalt laenuraha 7580 eurot ja on tagastanud sellest 7536,49 eurot, mis tuleb kõik arvestada põhivõla katteks, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 43,51 eurot.
26.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on hagi rahuldamise ulatust silmas pidades põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/
Kadi Karting kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.