Muud

2-25-18681 pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

Asjaolud ja menetluse käik

2

2-25-18681

2-25-18681 - II pensionisamba osakud on tal alles, kuid sai pangast teate, et kohtutäitur R.S on seadnud neile aresti. - Maksejõuetusavalduses on ta põhjendanud maksejõuetusavalduse esitamise vajadust järgmiselt: „Makseraskused on tekkinud seoses ettevõtluse alustamisega. Kuna ettevõte laenu ei saanud, võtsin eraisiku laene ja kahjuks ei suutnud ettevõte nii kiiresti areneda ja jäingi võlgadesse. Tänaseks päevaks on need juba suureks kasvanud ja ei näe enam pääsu. Olen noor inimene ja sooviksin uut võimalust. Antud hetkel olen kohustatud elukohast loobuma ja kolima maale vanemate juurde, kus puudub ka võimalus töö saamiseks. „ Usaldusisikule on täiendavalt selgitanud, et „Maksejõuetus hakkas pihta 2025 aasta alguses kui ettevõtte võlad hakkasid järsult kogunema üüratute kommunaalmaksete, üüritõusu ja vähese äritegevuse tõttu. Proovisin olukorda päästa laenuga et tasuda ära kõik väiksemad võlad ja arved. Kuid kõik kuhjus ja järsku polnud enam midagi teha. Pidin korterist loobuma ja mõned asjad müüma ära et elada ja süüa suvel. Põhjus miks äritegevus läks untsu ning minu nimel niipalju võlgu on sest läksin lahku oma kaaslasest ja äripartnerist kes enda nimele ei saanud parasjagu võlgu võtta. Kõik jäi minu kanda ja üksinda oli too päris ülejõukäiv projekt mida üleval hoida.“ Maksejõuetusavalduse koostas ta ise Google abil. Usaldusisiku poolt täiendavalt kontrollitud / tuvastatud asjaolud: • Rahvastikuregistri andmetel on P.LP.L-i: - sünnijärgseks perenimeks K, lisaks on ta kandnud perenime G. - eesnimeks on olnud ka P.L P.L ja P.L. - kehtiva elukohana alates 30.03.2020 registreeritud xxxx - lisa-aadressina on alates 28.03.2019 registreeritud XXX, H talu, mis on tema sõnul ka tema praeguseks tegelikuks elukohaks. - Perekonnaseisult on ta vallaline. - Võlgnikul puuduvad ülalpeetavad. - Tal on kutsekeskharidus, avalduse kohaselt lõpetanud Kehtna KHK 2018-l aastal ja omandanud koka 4. taseme. • Võlgnikule kuulunud/kuuluva vara osas: - Võlgniku nimele on olnud registreeritud H kinnistu, registriosa xxxxxxx, sihtotstarve elamumaa 100%, suurus 10 288m2. Kinnistu omandas ta 10.03.2003 kinnistu müügilepinguga. Võlgnik (sel ajal nimega P.L P.L G) oli ise tehingu ajal 4-aastane ja tema seadusliku esindajana tegutses ema B.G. Võlgniku sõnul vormistati tema nimele pere maamaja, mis vanemate soovil pidi minema väiksema venna nimele, kui see saab täisealiseks, või enne keskkooli lõpetamist. Müügilepingu kohaselt oli kinnistu hoonestatud elamuga. Müügihinnaks oli 55 000 EEK ( 3 515€). 06.02.2025 kinkelepinguga kinkis võlgnik kinnistu oma vend P.L LL P.L-ile. Lepingus on märgitud, et ehitisregistri andmetel asuvad kinnistul ait, küün, šahtkaev, puurkaev ning 1898 valminud elamu, ehitisealuse pinnaga 282m2. Elamul puudub kasutusluba. Lepingu ese on registreeritud nelja isiku elukohana. Elamu on remontivajavas seisus. Kingisaaja avaldas notarile eseme väärtuseks 15 000€. Kuna käesoleval hetkel puudub ülevaade kinnistu ja elamu tegelikust seisukorrast, siis käesoleval hetkel võetakse aluseks kinkelepingus märgitud tehinguväärtus 15 000€. - Võlgniku nimele on praegusel ajal registreeritud sõiduauto xxx xxx, registrimärk xxxxxx , 1993vl. Registrikanne on peatatud 06.11.2020. Võlgniku sõnul on transpordivahendeid saadetud romulasse jaanuaris 2017, kuid mingil põhjusel on registrist kustutamata. - Võlgniku omandis on käesoleval ajal kahe äriühingu osakud: 1) F OÜ, registrikood xxxxxx, 2500€ suuruse nimiväärtusega osa. Ühingu tegevusalaks on märgitud -muud mujal liigitamata lõbustus- ja vaba aja tegevused. Ühingu aadressiks on xxx, asutatud 14.11.2022. Ühingul on alates 28.05.2023 kehtiv majandustegevusteade nr KT0024422 kategoorias- kaubandus-toitlustamine. Esitatud on viimati majandusaasta aruanne seisuga 31.12.2023, mille kohaselt varade väärtuseks oli 6559€ ja kohustiste suuruseks 14 096€, käive oli 10 255€ ja puhaskasum -10038€(kahjum). 2024 aasta majandusaasta aruannet ei ole esitatud, puuduvad avalikud andmed tegevuse ja käivete kohta. Kogu tegevuse ajal töötajaid registreeritud ja tööjõumaksude tasumist deklareeritud ei ole. Võlgnik ise on selgitanud, et F OÜ tegutses toitlustusvaldkonnas väga algsel tasandil. Tulu tootis 4

2-25-18681 ettevõte minimaalselt ning ei läinud tööle. Antud ettevõtte tõttu on ka tema võlgnevused. Usaldusisik on tuvastanud, et 27.10.2023 laekus võlgniku S Pank AS kontole pangast saadud laenuna 10 000€, millest ta 02.11.2025 kandis laenuna üle F OÜ-le. Lisaks oli märgitud selgitusse, et laenusumma oli 9850€, millest 250€ anti üle sularahas. Konto väljavõttest võib järeldada, et laenust on F OÜ-le tagasi maksnud 3310€ ja seega peaks võlgnikule tagastamata laenujääk olema 6540€. F OÜ ja võlgniku kontode vahel on väiksemas ulatuses vastastikuseid kandeid toimunud kuni augustini 2025. Usaldusisiku hinnangul ühingu osalusel hetkel turuväärtus puudub. 2) H S D OÜ, registrikood xxxxxx, 2500€ suuruse nimiväärtusega osa (asutatud sissemakset tegemata). Ühingu tegevusalaks on märgitud -muude pealisrõivaste tootmine, k.a rätsepatöö. Ühingu aadressiks on xxx, asutatud 22.05.2015. Võlgnik omandas osaluse 03.02.2023. Esitatud on viimati majandusaasta aruanne seisuga 31.12.2023, mille kohaselt varade väärtuseks oli 2294€ ja kohustiste suuruseks 2239€, käive oli 0€ (juba alates 2021-st aastast) ja jaotamata kasum -2445€ (kahjum). 2024 aasta majandusaasta aruannet ei ole esitatud, puuduvad avalikud andmed tegevuse ja käivete kohta. Võlgnik ise on selgitanud, et H S D OÜ on täielikult tühi ettevõte, mis on saadud kinkelepinguga. Äritegevus, kulud ja tulud puuduvad täielikult.. Usaldusisik ei ole tuvastanud H S D OÜ ja võlgniku kontode vahel kandeid. Usaldusisiku hinnangul ühingu osalusel hetkel turuväärtus puudub. • Võlgnikul on pensionifondi II samba osakud, väärtusega praegu ca 2579€. Pankrotimenetluses ei ole lubatud II samba osakutele sissenõuet pöörata. Võlgniku kohustuste tekkimise alused/kronoloogia: 1) 25.09.2022 sõlmis eraisikuna üürilepingu N I OÜ-ga Tallinnas, xxx üürimiseks. Üüri summa oli 670€, millele lisandusid kommunaalkulud. Keskmiselt tasus võlgnik üürilepingu alusel ca 800€/kuus. Võlgnevused tekkisid aprillis 2024, viimase makse tegi augustis 2024. 2) S Pank AS sõlmitud laenulepingu alusel laekus tema kontole 27.10.2023 laenuna 10 000€, igakuise makse suurusega ca 244€. Laekunud summast kandis 02.11.2025 laenuna üle F OÜ-le summa 9 600€. Selgituses oli märgitud, et laenusumma oli 9850€, millest 250€ anti üle sularahas. Konto väljavõttest võib järeldada, et laenust on F OÜ-le tagasi maksnud 3310€. 3) S AS sõlmitud laenulepingu alusel laekus tema kontole 02.11.2023 summa 5000€, igakuine makse suurusega ca 120€. Laekunud summast 1 100€ +300€ kandis F OÜ kontole selgitusega „toetus“ ja 1 550,79 € kandis A E OÜ kontole selgitusega „Tellimuse nr. 115055“ (usaldusisiku hinnangul võib tegemist olla ettevõtluse tarbeks soetatud kaubaga). Kokku läks laenust ettevõttele vähemalt 2950,79€. Tagasimaksete kohta info puudub. 4) 02.05.2025 sõlmisid F OÜ ja H R OÜ krediidilepingu nr 1781740866, laenu summaga 5048,50€, sihtotstarve oli käibevahendite suurendamine, tähtaeg 02.05.2026 ja igakuise makse suurus 540,69€. Laenu tagatiseks sõlmis võlgnik käenduslepingu, vastutuse piirsummaga 10 097€. Võlausaldaja ütles lepingu üles 17.07.2025 ja esitas 24.07.2025 maksekäsu kiirmenetluse avalduse. 5) Võlgnik sõlmis eraisikuna 21.05.2025 I F AS-iga järelmaksulepingu, kauba maksumusega 294,98€, igakuise makse suurusega 11,30€. Kaubaks oli blender, mis võlgniku sõnul on käesolevaks ajaks müüdud. Märkus: Taotluses märkis võlgnik oma sissetuleku suuruseks 1200€/kuus ja igakuiste kohustuste suuruseks 200€/kuus. 4.5 Usaldusisiku arvamus. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnik saanud maksutatavat tulu järgmiselt: 2022 brutotulu 12 007 € netotulu 10 018 € keskmiselt 835 €/kuus 2023 brutotulu 15 115 € netotulu 12 885 € keskmiselt 1 074 €/kuus 2024 brutotulu 4 324 € netotulu 4 198 € keskmiselt 350 €/kuus 2025 10k brutotulu 152 € netotulu 146 € keskmiselt 15 €/kuus Sh. * 2022-2023 oli sissetulekuks töö- või töövõtulepingutega seonduvad tasud * 2024 oli peamiseks sissetulekuks jaanuarist kuni juulini saadud töötutoetus * 2025 maksustatav tulu sisuliselt puudub * P.LP.L-il ei ole seisuga 04.12.2025 maksuvõlgu ja ettemaksukonto saldo on 0,00€; Tema laenu/käenduslepingutest tulenevad igakuised maksed olid juunis 2025 summas 916€, millest eraisikuna võetud kohustused olid 375,30 € ja F OÜ laenu käendamisest tulenev kohustus 5

2-25-18681 541€. P.LP.L-i teadaolevad kohustused on kuue võlausaldaja ees kokku kuni 22 355,89 €, millest vähemalt 16 901,15 on muutunud sissenõutavaks. Sealjuures tuleneb nõuetest 11 191,02 € tarbijakrediidilepingutest. H R OÜ ja N I OÜ on teatanud, et nende nõuete aluseks ei ole tarbijakrediit, samuti ei ole kohtutäituri nõude aluseks tarbijakrediit. Kohustustest ca 20 000€ (ca 90%) on seotud F OÜ-ga. Võlgnikul käesoleval ajal sissetulek ja müügiväärtust omav vara puudub. Menetluse käigus tuleb tuvastada H kinnistu kinkimisega seotud asjaolud. Kinnistu võõrandamise lepingus oli selle väärtuseks märgitud 15 000€, mis on 7356 € võrra vähem, kui tema kohustuste summa. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Usaldusisiku hinnangul on käesoleval juhul võlgnik maksejõuetu, kuna tal puuduvad vara ja sissetulek, mille arvelt kohustusi täita ning 76% ( ca 16 900€) nõuetest on muutunud sissenõutavaks. Usaldusisiku hinnangul on P.LP.L-i maksejõuetuse peamiseks põhjuseks ettevõtluse ebaõnnestumine, mille tõttu ta ei suuda tasuda äriühingu jaoks eraisikuna võetud laene ja käendatud äriühingu kohustusi. Pankrotiseaduse mõistes on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. Võlgnik muutus maksejõuetuks hiljemalt 2025 alguses. Usaldusisik leiab, et välja tuleks kuulutada võlgniku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Tuginedes usaldusisiku käsutuses olevatele dokumentidele ja kogutud andmetele jõudis usaldusisik seisukohale, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga P.LP.L on maksejõuetusavalduses taotlenud pankroti väljakuulutamist ja samaaegselt kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Käesoleval ajal ei ole teada asjaolusid, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Ülaltoodu alusel tuleb usaldusisiku hinnangul: 1. kuulutada välja P.LP.L ́e (isikukood XXX) pankrot; 2. nimetada pankrotihaldur (oma nõusoleku selleks olen andnud); 3. kohustada P.LP.L-i vandega kinnitama, et esitatud andmed vara ja võlgade kohta on talle teadaolevalt õiged; 4. algatada P.LP.L ́e kohustustest vabastamise menetlus. 4.6 Tasutaotluse kohaselt on usaldusisik FiMS § 53 lg 1 ja 2 sätestatud ülesannete täitmiseks kulutanud 13,5 tundi, teostades järgmised toimingud: maksejõuetusavalduse ja lisadega tutvumine 30 minutit, võlgnikule päringute koostamine, vara- ja võlanimekirja edastamine 1 tund; registritele jm asutustele päringute koostamine ja edastamine 30 minutit; päringute vastuste töötlemine 1,5 tundi; otse registrites võlgniku andmetega tutvumine, sh kinnistuga seotud lepingutega tutvumine 1,5 tundi; võlgniku kolme aasta sissetulekute andmetega tutvumine ja analüüs 30 minutit; võlgniku pangakontode väljavõtetega tutvumine ja analüüs 1 tund; andmete analüüs kogumis, sh lepingud ning võla- ja varanimekirja koostamine 7,5 h. Kokku kulutas usaldusisik oma ülesannete täitmiseks 13,5 tundi, arvestusega 140 eurot/tunnis (lubatud kuni 177,20 eurot), millest tulenevalt usaldusisiku tasu on 1890,00 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuna käesoleval hetkel puuduvad menetluses vahendid usaldusisiku tasu maksmiseks ning arvestades võlgnikul olulise arestitava sissetuleku ja müüdava vara puudumist taotleb usaldusisik tasu väiksemas osas ja selle osalist hüvitamist riigi vahenditest. Usaldusisik palub kinnitada usaldusisiku tasu summa 1186,00 eurot, millele lisandub käibemaks 284,64 eurot (kokku 1470,64 eurot) ning sellest a) 886,00 eurot, millele lisandub käibemaks 212,64€ (kokku 1098,64€) hüvitada riigi vahenditest ja b) 300,00€, millele lisandub käibemaks 72,00 € (kokku 372,00€) mõista välja võlgnikult. Kohtu seisukoht

2-25-18681 majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti usaldusisiku koostatud ja 30.12.2025 kohtule esitatud võlgniku vara ja kohustuste nimekirjast ning usaldusisiku hinnangust nähtuvalt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Usaldusisiku esitatud varanimekirja kohaselt P.LP.L-il sissetulek puudub. Kohtule esitatud võlanimekirja kohaselt on võlgnikul teadaolevaid kohustusi kokku 22355,89 eurot millest sissenõutavaks on muutunud 16 901,15 eurot ehk ca 76%. Võlgnikul ei ole müügiväärtust omavat vara ega vahendeid võlgnevuste tasumiseks. Eeltoodud andmete põhjal leiab kohus, et võlgnik on maksejõuetu ning tema maksejõetus on püsiva iseloomuga ja kuulutab PankrS § 31 lõike 1 alusel välja võlgniku pankroti.

2-25-18681

2-25-18681 eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik

9

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.