Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Hageja ja kostja sõlmisid 10.05.2018.a. ja 25.04.2013.a. kliendi- ja teenuse osutamise ning seadmete rendi- ja/või müügilepingud kostjale teenuste Starman Start: L-digiTV, DigiTV kaardi rent, DigiTV kaart (Rent), Salvestamine 25, STARbox, KordusTV, Modemi rent, Digiboksi rent, DigiTV kaardi rent, Digiboks (Rent), Modem (Rent) renditeenuse kasutamise võimaldamiseks. Vastavalt lepingus märgitule on selle lahutamatuks osaks Starmani (uue nimega Elisa Eesti AS) Üldtingimused (Üldtingimused), Starmani Hinnakiri ja osutatavate teenuste spetsifikatsioonid, milledega tutvumist on kostja lepingut allkirjastades kinnitanud. Kostja on arved jätnud tasumata alates (võlgnevus on tekkinud/olnud maksetega viivituses) 01.06.2020 – 31.10.2020. Kostjal on arvete alusel teenuse osutamise eest tasumata 199,98 eurot, kahjuhüvitis seadmete eest 183 eurot, võlahaldustasu 10 eurot ja viivis 8,90 eurot. Kostjal on arvete eest kokku tasumata 401,88 eurot. Hageja poolt on kostjale koos arvetega edastatud teave võlgnevuse ning võimalike sanktsioonide kohta selle tasumata jätmisel. Inkassomenetluse käigus on laekunud 3,33 eurot 21.09.2023 (mis on läinud arve A-36945873 0,44 eurot viivis ja 2,89 eurot võlahaldustasu katteks). Seadmete tagastamisel tuli tagastada ka kõik komplektiosad. Kostja ei tagastanud: DigiTV kaart: 01473108895 maksumusega 10,00 eurot, Digiboks: A09H1247J00135 maksumusega 54,00 eurot, Modem: a4a2.4a49.750a maksumusega 119,00 eurot. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus teenuse eest, summas 199,98 eurot, kahjuhüvitis seadmete eest, summas 183,00 eurot, sissenõudmiskulu, summas 29,00 eurot, viivis, summas 234,19 eurot, viivist tasumata teenuselt ja kahjuhüvitiselt seadmete eest alates 08.03.2024.a. kuni võlgnevuse tasumiseni määras 0,05% tasumata summalt päevas ning jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

Kohtu selgitused Hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ja menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud 13.06.24.a avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude ja märgib täiendavalt ka järgneva. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõivu 175 eurot, õigusabikulud summas 85 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Kuna hageja tasus riigilõivu 175 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 175 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja esitas menetluskulude nimekirja, mille järgi esindaja toiminguteks menetluses oli õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot; õigusabikulud tõendite kogumise, korrastamise ja hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise eest summas 85 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid, hageja poolt on kohtule esitatud üksnes hagiavaldus, mis ei ole õiguslikult keerukas ega tugine suurele hulgale tõenditele. Seega on põhjendatud õigusabi osutamine summas 85 eurot ning tulenevalt TSMS § 484.2 on põhjendatud hageja kulud maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 280 eurot (175+20+85). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb

kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (280 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.