2-20-11615/25 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. M M (pankrotis) pankrotihaldur on koostanud ning esitanud lõpparuande kohtule kinnitamiseks. Seisuga 18.01.2020 oli võlgniku pangakontol rahaliste vahendite jääk 0 eurot. Alates pankroti väljakuulutamisest kuni käesoleva ajani on võlgniku töötasust pankrotivarasse laekunud 266,66 eurot. Vara müügist on saadud kokku 20 eurot. M M esitas AS-ile Pensionikeskus avalduse kohustuslikust kogumispensionist raha väljavõtmiseks. 03.05.2023 laekus 2084,86 eurot, mis arvati pankrotivarasse. Eeltoodust tulenevalt on menetluse jooksul pankrotivarasse kokku arvatud 2371,52 eurot. Vara tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete alusel väljamakseid tehtud ei ole. Vara välistamise taotlusi rahuldatud ei ole. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatist pankrotivarast makstud ei ole. Pankrotimenetluse kuludeks on 594 eurot. Pankrotimenetluses saab võlausaldajatele välja maksta 899,12 eurot. Käesolevas pankrotimenetluses pandiese puudub. Pankrotihaldurile teadaolevalt puudub antud menetluses müümata pankrotivara või teistelt isikutelt saada olev vara. Pankrotimenetluses hagisid esitatud pole ning pankrotihalduril ei ole kavas hagisid esitada. Lähtuvalt PankrS § 163 lg 1 on teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluste kohta avaldatud 12.07.2024 elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldaja õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele. Halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Kohus nõustub selle järeldusega. Tulenevalt eeltoodust kuulub M M (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab Eve Selberg võlgniku M M (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus M M (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas võlausaldajatele täitedokumendiks. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud on märgitud käesoleva kohtumääruse resolutsioonis. Vastavalt PankrS § 65 lg 1 on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel PankrS § 157 punktides 2–6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt PankrS § 65 lg-le 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti

väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. PankrS § 65 lg 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu üldjuhul PankrS § 651 lg-s 1 nimetatud alammääras ning alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. PankrS § 66 lg 1 kohaselt lisaks tasule on halduril õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud nende vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Selleks esitab haldur iga kuue kuu möödudes alates pankroti väljakuulutamisest pankrotitoimkonnale ja kohtule aruande sellel perioodil tehtud kulutuste kohta. Pankrotitoimkonnal ja kohtul on õigus nõuda haldurilt kuludokumentide ning täiendavate andmete esitamist. Kohus kontrollib halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust, põhjendatust ja kooskõla kalkulatsiooniga ning kinnitab halduri taotlusel vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse üks kord aastas pankroti väljakuulutamisest arvates määrusega. Kohus võib jätta kinnitamata nende kulutuste hüvitamise, millest pankrotitoimkonnale ja kohtule ei ole õigel ajal teatatud. Sama sätte kolmanda lõike järgi menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused, mida tasu ei kata, võib haldur pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Pankrotimenetluse lõpparuande või muu menetlust lõpetava aruande kinnitamisel kontrollib kohus nende halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust, mida kohus ei ole PankrS § 66 lõike 1 alusel veel kinnitanud, ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Pankrotihaldur palus määrata pankrotihalduri tasuks 720 eurot (lisandub käibemaks). Halduril kulus pankrotimenetluses tehtud toimingutele kokku 8 töötundi. Haldur lähtus tasu suuruse arvestamisel tasust 90 eurot tunnis. Seega kokku moodustab halduritasu 720 eurot (lisandub käibemaks). Tasu suurus on kooskõlastatud võlausaldajate üldkoosoleku 12.07.2024 otsusega. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud tasu taotlus on põhjendatud ning taotletud tasu suurus vastab halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. Kohus leiab, et halduri tasu kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Tasu suurus vastab ka PankrS § 651 sätestatud piirmääradele. Tulenevalt eeltoodust määrab kohus pankrotihalduri Eve Selberg tasuks 878,40 eurot (käibemaksuga). PankrS § 150 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. Tasu makstakse välja pankrotivara arvelt. Haldur palub kinnitada ka pankrotimenetluse vajalikud kulutused summas 594 eurot. Võlausaldaja Kersti Sepper tasus kohtu deposiiti 1000 eurot, millest 594 eurot maksti välja ajutise pankrotihalduri tasu katteks. Seega kuulub pankrotivarast võlausaldajale tagastamisele 594 eurot. Kohus peab tekkinud kulu põhjendatuks ja vajalikuks ning kinnitab pankrotimenetluse kulud kogusummas 594 eurot. Ka võlausaldajate üldkoosolek on viidatud kulu kinnitanud. Pankrotihaldur palub tagastada võlausaldaja Kersti Sepperile kohtu deposiidis oleva 406 eurot. PankrS § 30 lg 4 esimene lause sätestab, et deposiidina selleks ettenähtud kontole tasutud raha tagastatakse makse teinud isikule vastavalt PankrS § 146 lõike 1 punktis 4 ja § 150 lõike 1 punktis 6 sätestatule. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 195 lg 1 kohaselt, kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise. Võlausaldaja Kersti Sepper tasus ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiiti 1000 eurot. Deposiidist tasuti ajutise pankrotihalduri tasu 594 eurot. Seega jäi 406 eurot kohtu deposiiti alles. Kuivõrd on ära langenud vajadus deposiiti tasutud jäägi kasutamiseks, on põhjendatud võlausaldaja poolt tasutud deposiidisumma tagastamine. M M (pankrotis) on esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada

kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus leiab, et tuleb algatada M M (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus. PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Pankrotihaldur palub määrata võlgniku usaldusisikuks kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku S S, kes on selleks andnud oma kirjaliku nõusoleku. S S on omandanud bakalaureusekraadi Tartu Ülikooli õigusinstituudist ja õigusteaduse magistrikraadi Tallinna Tehnikaülikoolist. Ühtlasi on S. S läbinud võlanõustaja koolituse ja tegutseb praktiseeriva võlanõustajana. Ta on kantud ka usaldusisikute nimekirja. 12.07.2024 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul otsustati, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, teeb haldur kohtule ettepaneku nimetada usaldusisikuks S S. Üldkoosolekul osales ka võlgnik. Kohtu hinnangul on usaldusisik S Sl olemas vajalikud erialased teadmised oma ülesannete täitmiseks usaldusisikuna võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Tal on õigusteaduskonna magistrikraad, ta on läbinud võlanõustaja koolituse ja tegutseb võlanõustajana. Ühtlasi on ta kantud ka usaldusisikute nimekirja. Eeltoodust tulenevalt peab kohus S St sobivaks isikuks ja nimetab ta võlgniku usaldusisikuks kohustustest vabastamise menetluses. Usaldusisikul tuleb järgida oma ülesannete täitmisel seaduses ettenähtud korda ja nõudeid. Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (PankrS § 172 lg 2). Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast eluja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Kohus kohustab usaldusisikut esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast usaldusisiku aruanne, millest nähtub kas ja kuidas võlgnik oma kohustusi täidab ning milles kajastuvad andmed võlausaldajatele võimalike teostatud väljamaksete kohta. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses