Muud

Riigituludesse välja mõistetud menetluskulud tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele, mille andmed kohus lisab käesolevale otsusele eraldi lehel. Maksmisel tuleb kindlasti kasutada kohtu määratud viitenumbrit. Tasumine peab toimuma 15 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Tähtaegselt nõuetekohase tasumata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määrus saata vabatahtliku täitmise tähtaja möödumisel täitmise korraldamiseks Riigi Tugiteenuste keskusele. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu. Usaldusisikul, võlgnikul ja võlausaldajal on õigus esitada kaebus tasu ja kulutuste määramise kohta tehtud määruse osale (FIMS § 54 lg 11). Kohus leidis Ixxxxx Vxxxxxx esitas kohtule maksejõuetusavalduse. Avalduses taotleb võlgnik võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. Võlgnikul pole lapsi. Võlgnik on töötuna arvel ja tal puudub sissetulek. Võlgnik saab vanematelt toetust 150 eurot kuus. Võlgniku igakuised kulud on 150 eurot. Muu vara puudub. Võlgnikul on kohustusi kokku 12 417,52 eurot. Võlgnik selgitas, et ta oli Soomes tööl ning palkade saamine venis ja elamiseks võttis võlgnik Eestist kiirlaene. Töösuhe oli lühike (6 kuud) ning alguses sai võlgnik laenumaksed tehtud. Soomest Eestisse tulles hakkasid laenumaksed üle tema võimete käima. Võlgnik võttis uusi laene, et eelmisi maksta. Lisaks oli võlgnikul terviseprobleeme ja ta pidi olema haiguslehel ja võlad kasvasid. Võlgniku sõnul on tal raske tööle saada, kui tööandjad näevad, et tal kohtutäiturid peal. Võlgnik tahab esimesel võimalusel asuda tööle ja võlgadest vabaneda. Võlgnik elab vanemate majas koos vennaga ja tal puuduvad kommunaalkulud. Kohus algatas 31.05.2024 määrusega asjas menetluse ja määras usaldusisiku. Usaldusisik esitas kohtule võlgniku vara ja võlgade nimekirjad koos lisadega ning omapoolse hinnangu. Varanimekirja kohaselt on võlgniku igakuisteks sissetulekuteks: toetus vanematelt 150 eurot. Võlgnikule pangakonto jääk on 0 eurot (1 arvelduskonto). Muu vara võlgnikul puudub. Võlanimekirjas on kajastatud võlgniku kohustused summas 7411,35 eurot (2 võlausaldajat). Igakuised kulud on 150 eurot. Usaldusisik selgitas välja, et võlgniku kohustused tulenevad jõustunud kohtulahenditest ning võlgnevustele lisanduvad kohtutäiturite tasud. Võlgnik ei ole tööle asunud, kuigi väidab, et töö tegemist ei karda. Töötukassa ei ole võlgnikul tuvastanud töövõime puudumist. Esimene täitemenetlus on algatatud 2020.a ning maksekäsuga väljamõistetud summa on ajas aina suurenenud, mis näitab, et võlgnikul puudub tahe oma kohustusi täita. Võlgnikul ei ole vara ega sissetulekut, et võlgnevusi tasuda. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on vastutustundetult võetud laenud, hindamata maksevõimet. Välja tuleks kuulutada pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Seni kuni võlgnik ei ole tööle asunud, ei saa võlgade ümberkujundamise menetlus kõne alla tulla.

25.07.2024 toimunud kohtuistungil jäi võlgnik selle juurde, et ta pole maksejõuetu, sest ta on olnud haige ja see on väga palju mõjutanud töö tegemist. Võlgnik ei osanud vastata küsimusele, kuidas ta võlgade ümberkujundamise kava täidab, kui ta tööl ei käi. Võlgnik ei osanud öelda, millal ta tööle saab hakata. Ütles, et kui ta saab välismaale tööle, siis saab võlad kiiremini makstud kui pankrotimenetluses. Võlgnik üritas lasta endal puuet tuvastada, aga arstid ütlesid, et tema haigus ei sega töövõimet. Võlgnik sellega nõus polnud. Võlgnik on vahepeal kuskil abis käinud kui vaja, saanud lisasissetulekut. Võlgnik on otsinud tööd ja on nüüd nõus minema igale poole, kas või klienditeenindajaks. Võlgnik jäi endale kindlaks ja tahtis võlgade ümberkujundamist. Võlgnikul ei ole usaldusisiku ettemaksu tasumiseks raha. Ta ei taha pankrotimenetlust. Usaldusisiku sõnul ei tule võlgade ümberkujundamine kõne allagi. Kohtu põhjendused Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 18 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. Lähtuvalt FIMS § 18 lg-st 2 teeb kohus pärast avalduse läbi vaatamist ühe nimetatud sättes viidatud otsustustest. Antud juhul oli võlgnikuga arutusel tema suhtes võlgade ümberkujundamine, pankroti välja kuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine või avalduse rahuldamata jätmine (FIMS § 18 lg 2 p 2, 3 ja 4). FIMS § 18 lg 3 kohaselt võib kohus teha ühe käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsustest sõltumata sellest, kas maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik või võlausaldaja. Kohus ei saa otsustada ühegi lõikes 2 nimetatud menetluse algatamist võlgniku tahte vastaselt, välja arvatud pankroti väljakuulutamine võlausaldaja maksejõuetusavalduse alusel. Võlgnik on soovinud võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. FIMS § 19 lg 1 alusel algatab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse, kui võlgnik on makseraskustes, kuid ei ole veel püsivalt maksejõuetu. Kohus, vaadanud läbi usaldusisiku kogutud materjalid, tõendid ja hinnangu ning arutanud võlgniku ja usaldusisikuga menetluse edasist käiku, leiab, et võlgnik ei ole makseraskustes, vaid ta on maksejõuetu. Võlgnikul puudub igasugune vara. Võlgnik elatub vanemate antavast rahalisest toetusest 150 eurot. Võlgnikul ei ole piisavalt vara ega rahalisi vahendeid, et tasuda FIMS § 19 lg 2 sätestatud usaldusisiku ettemaksu, rääkimata kava järgselt igakuiste maksete tegemisest. Võlgnikul on kohustusi 7411,35 eurot, millele lisanduvad täituri tasud ja täitemenetluse kulud. Võlgnik on pikemat aega olnud töötu ja tal puuduvad mistahes võimalused enda kohustuste täitmiseks. Võlgnik ei avaldanud, et tema sissetulekud lähiajal oluliselt suureneksid. Võlgnik on ilmselgelt maksejõuetu ning sellises olukorras on välistatud võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine. Käesolevalt oleks võlgniku kohustusi ja varalist seisu arvestades kohane kuulutada välja võlgniku pankrott, alustada pankrotimenetlust koos või ilma kohustustest vabastamise menetlusega, kuid võlgnik on selgelt kohtule väljendanud, et pankrotti ta ei soovi. Seega pole võimalik algatada pankrotimenetlust ega kohustustest vabastamise menetlust. Nimetatud menetluste algatamiseks on FIMS § 18 lg 3 alusel vajalik võlgniku nõusolek, kuid seda pole võlgnik andnud. Eeltoodu alusel tuleb võlgniku maksejõuetusavaldus FIMS § 18 lg 2 p 4 ja lg 3 alusel jätta rahuldamata. Menetluskulud

FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise pankrotiseaduse § 23 lõike 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Usaldusisik esitas taotluse tasu määramiseks kokku summas 543,51 eurot (sh km). Käesolevalt tuleb taotlus lahendada PankrS § 23 alusel. PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 08.12.2023.a määruse nr 113 § 1 alusel on kuutasu alammääraks 820 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on hetkel seega 164 eurot. Sama alamäär kohaldub ka usaldusisikule. Usaldusisiku taotluse kohaselt on tal enda ülesannete täitmisele kulunud kokku 6,75h. Oma ajatasuks on usaldusisik arvestanud 66 eurot/tunnist. Kohus on seisukohal, et usaldusisiku märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et usaldusisiku poolt arvestatud tunnitasu on vastavuses usaldusisiku poolt teostatud ülesannete sisu, keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga ega ületa seaduses sätestatud ülemmäära. Kohus määrab usaldusisiku tasuks 445,50 eurot, millele lisandub käibemaks. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 järgi on usaldusisiku tasu ja tema poolt tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks, pankrotimenetluse kulud. PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

PankrS § 23 lg 41 sätestab, et kohus määrab ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise ka juhul, kui pankrotiavalduse esitanud isik võtab avalduse tagasi pärast ajutise halduri nimetamist, kuid enne kohtu poolt pankrotiavalduse läbivaatamist. Kuna kohus jättis maksejõuetusavalduse rahuldamata ja pankroti välja ei kuulutanud, siis ei saa kulusid pankrotivarast tasuda. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb sellisel juhul jätta kulud võlgniku kanda. Usaldusisik on taotlenud tasu väljamõistmise riigi vahenditest. Kuna usaldusisikul on õigus saada tasu oma töö eest ega peaks ootama, kuni võlgnik selle talle maksab, siis leiab kohus, et käesolevalt tuleb menetluses usaldusisiku tasu esialgu hüvitada riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 51: Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 01.02.2021.a määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Korra § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Kohus leiab, et käesolevalt on võimalik usaldusisiku tasu väljamaksmine riigi vahenditest. Usaldusisiku tasumäär on vastavuses määrusega. Tasu kogusumma ei ületa ühekordset kuupalga alammäära. Usaldusisiku tasu on riigi vahenditest võimalik välja mõista summas 445,50 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega on käesolevalt võimalik riigi vahenditest hüvitada kokku 543,51 eurot. PankrS § 23 lg 6 alusel on võimalik määrata, et ajutise halduri tasu ja kulud tuleb välja maksta büroole, kelle kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus leiab, et sätet tuleb analoogselt kohaldada ka usaldusisikule. Käesolevalt on tekkinud olukord, kus võlgnik on taotlenud menetluse algatamist, mille eeldused ei ole täidetud, kuid polnud nõus ka alternatiivse variandiga. Võlgnik pidi olema teadlik, et tema suhtes pole võimalik läbi viia võlgade ümberkujundamist kui ta ei käi tööl ja tal pole raha usaldusisikule maksmiseks ega kava täitmiseks. Vaatamata sellele ning kohtu ja usaldusisiku selgitustele polnud võlgnik nõus ka talle sobiva menetluse liigiga. Võlgniku avalduse menetlemisel on tekkinud usaldusisiku tööga seotud kulud, mille hüvitab riik menetlusabi korras. Samas võinuks kulud jääda tekkimata, kuna võlgnik teadis, et ta pole maksevõimeline, kuid samas pankrotti ei soovi. Kohus leiab, et võlgnikul tuleb usaldusisiku kulud hüvitada. TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Käesolevas asjas on kohus tulenevalt võlgniku esitatud maksejõuetusavaldusest nimetanud usaldusisiku ja kohustanud teda esitama kohtule usaldusisiku aruande. Seega on usaldusisikule tasu maksmise kohustus tekkinud otseselt võlgniku poolt esitatud avaldusest tulenevalt ning seega ei ole maksejõuetusmenetluse kulu tekkinud riigi osalemisest menetluses. Sellest tulenevalt mõistab kohus TsMS 179 lg 1 ja § 190 lg 4 alusel võlgnikult riigi tuludesse maksejõuetusmenetluse kulud summas 543,51 eurot (sh käibemaks). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.