lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-24-1270/6

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 31.07.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-1270/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
31.07.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
861
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Antero Maksing

Määruse kuupäev

31. juuli 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-1270

Tsiviilasi

P T hagi L O vastu kaasomandi lõpetamise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: P T (isikukood xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anne Värvimann Kostja: L O (isikukood xxx)

Menetlustoiming

Menetluse uuendamine, kompromissi kinnitamine menetluse lõpetamine (kirjalikus menetluses)

ja

RESOLUTSIOON

1.Kinnitada hageja P T ja kostja L O vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:
1.1.Hageja ja kostja on kokku leppinud kaasomandi lõpetamises selliselt, et poolte kaasomandis olev kinnistu, aadressil xxx (registriosa nr xxx) (edaspidi Kinnistu) jääb L O ainuomandisse viisil, et L O omandab P Tle kuuluva kaasomandi osa (50%) hinnaga 65 000 eurot.
1.2.L O kohustub kandma käesoleva kompromissi p-s 1.1 märgitud hüvitise P T arveldusarvele nr xxx kolme päeva jooksul käesoleva kompromissi osas kohtu poolt kompromissi kinnitava määruse tegemisest.
1.3.Kui L O ei tasu P Tle käesoleva kompromissi p-s 1.1 märgitud hüvitist täies ulatuses (3) päeva jooksul käesoleva kompromissi osas kohtu poolt kompromissi kinnitava kohtumääruse tegemisest, on P Tl õigus käesolevast kompromissist taganeda ja taotleda kohtumenetluse jätkamist.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
1.4.P T kohustub andma oma nõusoleku Kinnistu kaasomandi 1⁄2 osa omandi, aadressil xxx asuvast xxx V kinnistust (registriosa nr xxx) L Ole üleandmiseks ning Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxx teises jaos senise omaniku kande P T kohta kustutamiseks ja ainuomaniku L O sisse kandmiseks tingimusel, et L O on tasunud P Tle kaasomandi kaotuse eest 65 000 eurot.
1.5.P Tl on õigus keelduda kinnisasja omandiõiguse üleandmiseks tahteavalduse andmisest kuni L O poolt P Tle 65 000 euro tasumiseni.
1.6.Riigilõivu kinnistusraamatu kande muutmise eest tasub L O.
1.7.Esemed, mis paiknevad Kinnistul ja Kinnistul asuvates hoonetes, kaasa arvatud jäätmed, kuuluvad alates L Ole Kinnistu ainuomandi ülemineku päevast L Ole ning P T ei kohustu Kinnistult mitte midagi ära viima, likvideerima ega

2-24-1270 hüvitama.

2.Uuendada tsiviilasja menetlus.
3.Lõpetada tsiviilasja menetlus.
4.Jätta poolte kokkuleppel kõik menetluskulud poolte endi kanda.
5.Rahuldada hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks. Tagastada pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust ehk 210 eurot P T arveldusarvele nr xxx. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1.Kohtu menetluses on hageja hagi kaasomandi lõpetamiseks. Kostja esitas 03.06.2024 vastuse hagile koos vastuhagi ja kompromissettepanekuga. Kohus peatas 11.06.2024 määrusega tsiviilasja menetlus pooleliolevate kompromissiläbirääkimiste tõttu.
2.Pooled esitasid 31.07.2024 kohtule kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja asjas menetluse lõpetada.

KOHTU PÕHJENDUSED

3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 361 lg 1 esimese lause alusel uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Menetlus loetakse uuendatuks uuendamise määruse pooltele kättetoimetamisega (TsMS § 361 lg 3). Uuendatud menetlus jätkub sealt, kus see pooleli jäi (TsMS § 361 lg 4). Kohus leiab, et tulenevalt kompromissi saavutamisest on menetluse peatamise alus ära langenud ning peatatud menetlus tuleb uuendada.
4.TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole 2 (3)

2-24-1270 alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 kohaselt kinnitamata. Pooled on kinnitanud teadlikkust TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ja seega ka kompromissi alusel tekkivatest poolte kohustustest. Seega saab kohus kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada.

5.TsMS § 430 lg 6 sätestab, et kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist.
6.Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 ja poolte kokkuleppest jäävad kõik menetluskulud poolte endi kanda.
7.TsMS § 150 lg 2 p 1 näeb ette, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Seega on hageja taotlus poole riigilõivu tagastamiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivuna 420 eurot, sellest tagastamisele kuulub 210 eurot.
8.Kostjal on TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel õigus taotleda vastuhagilt tasutud riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6).
9.TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. / allkirjastatud digitaalselt / Antero Maksing kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja