Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
(tagaseljaotsus) Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Maris Juha
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.07.2024 Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-106147
Tsiviilasi
Moneyzen OÜ hagi Y. G. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
858,71 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Moneyzen OÜ (registrikood 12541882), lepinguline esindaja Anzhela Ternikova Kostja: Y. G. (isikukood xxxxxxxxxxx)
30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (sh vastus hagiavaldusele) ning tasuda riigilõiv. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda ühele järgnevatest Rahandusministeeriumi arvelduskontodes nr Swedbank – EE062200221059223099; SEB Pank – EE571010220229377229; Luminor Bank – EE221700017003510302; LHV Pank – EE567700771003819792. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
tagasimaksed uuesti ning ütles lepingu uuesti üles, saates selle kohta ülesütlemise teated kostjale mitmel viisil. Kohus loeb seega omaksvõetuks, et leping on ülesütlemise tõttu lõppenud, millest tulenevalt on kogu põhivõlg muutunud sissenõutavaks. Hageja on kostja poolt tasutu arvestanud uues maksegraafikus põhivõla ja intresside katteks. Kohus saab hageja arvestustest aru nii, et uue maksegraafiku kohaselt jätkus kostja poolt tasutust täielikult kuni 14.11.2023 tagasimakse tasumiseks, 14.12.2023 jäi osaliselt (1.13 euro ulatuses) juba tasumata, 14.01.2023 tagasimaksest alates on täielikult tasumata. Hageja on uue maksegraafiku alusel arvestanud järjest sissenõutavaks muutunud tagasimaksetelt viivist seadusjärgses määras alates 14.01.2024 kuni 19.06.2024, kokku summas 4,17 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude VÕS § 396 lg 1, 397 lg 1, 4034 lg 7, § 113 lg 1, § 101 lg 1 punktide 1 ja 6 alusel ja arvestades VÕS § 113 lg 6. Kohus mõistab kostjalt välja hageja ja kostja vahel 14.02.2023 sõlmitud laenulepingust nr L231002148 tuleneva põhivõla 744,67 eurot, lepingu üles ütlemiseni tasumata intressid summas 16,79 eurot ning viivise alates 14.01.2023 kuni 19.06.2024 summas 4,17 eurot. Viivist intressidelt ja viivistelt arvestada ei saa (VÕS § 113 lg 6). Seega rahuldab kohus hageja edasiulatuva viivise nõude ning mõistab kostjal välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhivõlalt kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Kohus märgib, et kuigi hageja on 19.06.2024 menetlusdokumendis edasiulatuva viivise nõude sõnastanud justkui selliselt, et võiks arvata, et nõuab viivist ka intressidelt ja viivistelt, siis hagi hinna arvestustest selgub, et hageja nii siiski ei mõelnud ning on viiviseid edasiulatuvalt arvestanud siiski põhivõlalt.
Kostja ei ole menetluskulusid kohtule esitanud. Kui kostja on menetluskulusid siiski tekkinud, jäävad need kostja enda kanda. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.