2-23-115466/21 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Kajalt tuleb riigilõivuna tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 1, 2). Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on OK Incure OÜ hagi R U vastu võlgnevuse nõudes. OK Incure OÜ esitas 11.04.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 3772,79 euro saamiseks. Kohus tegi 14.04.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus otsustas 16.06.2023 lõpetada maksekäsu kiirmenetlus ja anda OK Incure OÜ nõude R U vastu 3772,79 euro saamiseks Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Pärnu Maakohus tegi 21. juulil 2023 kohtumääruse, milles otsustas saata OK Incure OÜ hagi R U vastu väljamõistmiseks kohtualluvuse järgi Harju Maakohtule. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 11.01.2020 xxx AS ja R U krediidilepingu nr xxx. Kostjale tehti krediidilepingu kohaselt väljamakseid summas 3100 eurot ning hageja sõnul ei ole kostja tagasimakseid sooritanud. Kuna kostja ei täitnud oma kohustusi krediidiandja ees, edastas krediidiandja 30.12.2022 täiendava maksetähtja teate ja lõpetas lepingu 16.01.2023 loovutades nõude kostja vastu hagejale 13.02.2023. Hagiavalduse kohaselt palus hageja mõsta välja kostjalt põhivõlgnevus summas 3100 eurot, intressi summas 435,45 eurot ja viivise summas 414,55 eurot ning sissenõudmiskulu summas 50 eurot. Lisaks sellele palus hageja mõista välja menetluskuludena tasutud riigilõivu summa 455 eurot ja sellelt viivise seadusjärgses määras. Hageja esitas andmed vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Hageja esitas 24.05.2024 hagiavalduse täienduse, mille kohaselt on krediidiandja kontrollinud kliendi sissetulekuid pensionikeskuselt ja saanud tulemuseks, et kliendi sissetulek on 562,72 eurot. Kliendilt saadud info põhjal on tema majapidamiskulude suurus 300 eurot. Lisaks on teostatud päringud creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse.

tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja. Eelnev kehtib ka hageja kohta, kellele laenuandja on oma nõuded kostja vastu loovutanud. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et xxx AS ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja poolt kohtule esitatud asjaolusid, jättis xxx AS kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute ja kohustuste suuruse, lähtudes ainult kostja enda esile toodust ja registritest saadud andmetest. Puuduvad andmed kas kostjale on antud veel mõne teise krediidiandja poolt krediiti, mis suurendaks kostja kohutuste hulka. Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tingimata krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja vahendajate seadus (KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi). Kohus on seisukohal, et pelgalt avalikesse andmebaasidesse päringu tegemine ei ole piisav, et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Tallinna Ringkonnakohus leidis 08.11.2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul. Käesoleval juhul AS xxx kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja ei tuginenud sellele, et AS xxx oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Eeltoodust tulenevalt on esialgne krediidiandja jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata. 24.05.2024 esitatud hagivalduse täienduse kohaselt on AS xxx teinud küll automatiseeritud päringuid, aga nende sisu jääb arusaamatuks, kuivõrd tegemist on krediidiandja hinnanguga kostja varalisele seisundile. Automaatsüsteemid võvad märkamatult muutuda „mustadeks kastideks“, mida ei ole lihtne mõista ja mille puhul on keerukas kontrollida, kuidas on jõutud teatava järelduseni. Siinjuures ei ole oht seotud üksnes krediidiandja ja tema töötajatega, vaid ka tarbijal muutub üha keerulisemaks mõista, kuidas tegelikult tema suhtes krediidiandja krediidivõimelisuse hindamist läbi viib ning krediidi andmise üle otsustab. Olenemata sellest, et kasutatavad algoritmid on sageli keerulised, peab olema võimalik krediiditoimikust mõista, kuidas tarbija krediidivõimet hinnatakse ja milliseid andmeid on selleks kasutatud. Kohtu hinnangul ei ole esialgne krediidiandja hinnanud, millised kohustused lasuvad tarbijal, mida oleks võimalik olnud teha pangakonto väljavõtte küsimisega. Krediidivõimelisus hindajal lasub kohustus kontrollida tarbija poolt esitatud andmeid ulatuses, mil andmed on kättesaadavad talle ka muudest allikatest.

7.Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. VÕS § 4034 lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses. Hageja palus alternatiivselt mõista kostjalt välja põhinõue 3100 eurot, viivis 488,07 eurot ja sissenõudmiskulu 50 eurot juhul, kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Hageja väidete kohaselt ei ole kostja põhivõlgnevuse katteks tagasimakseid teinud. Kohus on seisukohal, et vastutustundliku laenamise põhimõtte korral saab nõuda ka viivist üksnes seadusjärgses määras, kuivõrd viivis on raha maksmise kohustuse rikkumisega kaasnev tagajärg, st viivis ei ole VÕS § 4034 lg 7 nimetatud muu tasu. Sarnaselt viivisele vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel säilib võlausaldajal sissenõudmiskulude nõudmise õigus. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lisaks intressikokkuleppe tühisusele ka krediidilepingu osaline tühisus muude krediidiga seotud tasude osas VÕS § 4034 lg 7 kohaselt. Tasuna ei saa VÕS § 4034 lg 7 ls 2 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmisega eotud kulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasudega, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kohus lähtub TsMS § 5 lg 1 kohaselt hageja nõudest ning rahuldab hageja alternatiivse nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 3100 eurot, viivise 488,07 eurot ja sissenõudmiskulu 50 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine