2-23-131505/17 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Kajalt tuleb riigilõivuna tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 1, 2). Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on OÜ Aktiva Finance Group hagi R Mi vastu võlgnevuse nõudes. 31.10.2023 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS xxx ja kostja 25.09.2022 järelmaksulepingu nr xxx, mille alusel sai kostja kaupa järelmaksuga. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ning esialgne võlausaldaja ütles 22.02.2023 lepingu üles. AS xxx loovutas 27.02.2023 kostja vastase nõude OÜ Aktiva Finance Group-ile. Hageja on toonud välja, et kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis esialgne võlausaldaja arvesse kostja poolt esitatud teavet ja kontrollis avalikke andmebaase. Lepingu alusel sai kostja kaupa maksumusega 876,22 eurot ja kostja kohustus tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafikus alusel alates 15.11.2022 kuni 15.10.2025. Kostjalt laekumisi endisele võlausaldajale põhiosa katteks toimunud ei ole ning sellest tulenevalt võlgnes kostja võlausaldajale üksnes põhivõlgnevusest tuleneva summa, s.o 876,22 eurot. Hageja on esitanud 13.11.2023 hagiavalduse täienduse, mille kohaselt oli laenuandja kontrollinud maksehäireregistreid ja lähtudes maksehäireregistri informatsioonist ei olnud lepingute sõlmimise kuupäeval ühtegi maksehäiret. Kuna järelmaksu müügilepingu alusel ei lisandunud lepingul intressi, lepingu sõlmimise tasu või muud säärast tasu laenu kasutamise eest pidi kostja tagasi maksma vaid laenu põhiosa. Seega leiab hageja, et leping on kehtivalt üles öeldud. Hageja seisukohal kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud krediidisumma 876,22 eurot ning viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o alates 23.02.2023 seadusjärgses määras.

lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja. Eelnev kehtib ka hageja kohta, kellele laenuandja on oma nõuded kostja vastu loovutanud. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et AS xxx ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja poolt kohtule esitatud asjaolusid, jättis AS xxx kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute ja kohustuste suuruse. Hageja on hagiavalduse täienduses 13.11.2023 toonud välja, et EMTA-st oli tehtud päring, mis ei ühtinud kostja poolt avaldatud informatsiooniga sissetulekute osas. Kohus selgitab, et olukorras, kus krediidiandjale nähtub erinevatest allikatest tarbija sissetuleku suuruseks erinev suurus, tuleb krediidiandjal arvestada väiksema talle teadaoleva tarbija sissetuleku suurusega. Antud juhul ei ole võetud arvesse, millised kohustused kostjal võivad veel lasuda, kas tal on ülalpeetavaid ja kui jah, siis mitu, kohustusi teiste laenuandjate ees ja millises suuruse majapidamiskohustusi kostja tavapäraselt on sunnitud kandma. Tarbija krediiditoimikust peab olema võimalik kindlaks teha, milliseid näitajad ja millises suuruses krediidiandja konkreetse tarbija puhul on arvestanud ning krediidivõimelisuses veendumuse kujundamiseks kasutanud. Käesolevas olukorras kohtule esitatud andmete põhjal ei ole võimalik võtta seisukohta kas kostja on krediidivõimeline või mitte. Lisaks eelnevale on hageja esitanud maksehäireregistri väljavõtte, millest ei selgu kuna on päring tehtud. Võttes arvesse, et järelmaksuleping oli sõlmitud 25.09.2022 jääb selgusetuks, kuidas maksehäireregistri väljavõttes on nõuded, mille kuupäev on tulevikus (19.03.2023, 04.01.2023, 16.11.2022). Kohtu hinnangul võib see tähendada, et registri väljavõte on tehtud peale lepingu sõlmimist hagiavalduse esitamiseks ning seda pole kasutatud selleks, et hinnata kostja krediidivõimelisust. Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tingimata krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja vahendajate seadus (KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi). Kohus on seisukohal, et pelgalt avalikesse andmebaasidesse päringu tegemine ei ole piisav, et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Tallinna Ringkonnakohus leidis 08.11.2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul. Käesoleval juhul esialgne võlausaldaja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja ei tuginenud sellele, et esialgne võlausaldaja oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Eeltoodust tulenevalt on esialgne krediidiandja jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata.

8.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Kohus jätab hagi alternatiivse nõude rahuldamise tõttu menetluskulud kostja kanda. TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks hagilt tasutud riigilõiv summas 280 eurot ja õigusabikulu 527 eurot ning maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus peab põhjendatuks riigilõivu väljamõistmist kostjalt summas 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ja juhindudes TsMS § 175 lg 1 õigusabikulud summas 120 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid, hageja poolt on kohtule esitatud üksnes hagiavaldus, mis ei ole õiguslikult keerukas ega tugine suurele hulgale tõenditele. Olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati tagaseljaotsusega, samuti arvestades hagi hinda, ei pea kohus võimalikuks kostjalt õigusabikulusid suuremas summas kui 120 eurot välja mõista. Kohus toetub siinjuures ka Tallinna Ringkonnakohtu seisukohale analoogsetes tsiviilasjades nr 2-19-11647 ja 2-18129072. Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude