Aktsiaseltsi PlusPlus Capital võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1050,29 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Q.U
hagi
NL
vastu
Kostja NL (isikukood xxx) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Mõista NL-ilt (L) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja NL ja Elisa Eesti AS vahel 27.03.2021 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingust nr 10658482 tulenev võlgnevus 549,02 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja sissenõutavaks muutunud 336,02 eurot.
3.Mõista NL-ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis põhinõudelt 549,02 eurot alates 08.02.2024 kuni põhinõude täitmiseni 0,065% päevas.
5.Mõista NL-ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja põhjendatud ja vajaliku maakohtu menetluskuluna 350 eurot, sh riigilõiv 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulud 50 eurot.
6.Mõista NL-ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulude hüvitiselt viivis alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.
1(5)
8.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 18.12.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse NL-ilt (L; võlgnik) 916,94 euro saamiseks. Kohus tegi 20.12.2023 kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 31.01.2024 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus kohustas 01.02.2024 määrusega hagejat nõuetekohase hagi esitamiseks.
2.Hageja esitas 07.02.2024 kohtule kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja võlgnevus 549,02 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 336,02 eurot, samuti edasiulatuva viivise alates 08.02.2024 kuni põhinõude täitmiseni põhinõudelt summas 549,02 eurot 0,065% päevas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda, mõista kostjalt enda kasuks välja menetluskulude hüvitise ja kohustada kostjat tasuma hüvitiselt seadusjärgses määras viivist. Nõude aluseks on Elisa Eesti AS (Elisa) ja kostja vahel 27.03.2021 sõlmitud osamaksetega vara müügileping nr 10658482 (Leping), mille alusel leppisid pooled kokku ostetavas kaubas, s.o Samsung Galaxy S20 6+128GB Fan Edition maksumusega 549 eurot. Kostja kohustus tasuma seadme eest 24 osamaksega 22,875 eurot. Elisa ei andnud kostjale laenu ega krediiti, vaid tegemist on mugavusteenusega, millega Elisa võimaldas kostjal tasuda saadud seadme eest osamaksetega 24 kuu jooksul koos sideteenuste eest tasumisega igakuiselt esitatava arve 2(5)
alusel. Eeltoodust tulenevalt ei ole tegemist tarbijakrediidilepinguga ja sellest tulenevalt ei pidanud Elisa järgima vastutustundlikku laenamise põhimõtet. Sellegi poolest kontrollis Elisa enne osamaksetega vara müügilepingu sõlmimist kostja võimet tasuda seadme eest osamaksetega. Elisa esitas kostjale osutatud telekommunikatsiooniteenuse ja soetatud seadmete ostuhinna eest arveid, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks. Kostja jättis oma kohustused täitmata ja ei tasunud Elisa arveid alates 01.04.2021 arvest ja viimase arve tasumise tähtaja seisuga oli kostja võlgnevus Elisa ees 549,02 eurot. Kuna kostja oli võlgnevuses kolme kuu arve tasumisega, siis tuginedes Lepingu tingimuste p-le 3.8 piiras Elisa kostja teenused alates 15.06.2021 ja kuna kostja võlgnevust ei tasunud, luges Elisa lepingu ülesöelduks alates 01.07.2021. Elisa on volitanud sisse nõudma kostjalt võlgnevust PlusPlus Baltic OÜ-d, kes toimetas kolm tasulist meeldetuletuskirja kostja aadressile XXX 5, XXX-i, 79001, Eesti Vabariik: 07.06.2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 25 eurot, 14.09.2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot ja 16.11.2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot. Seega on Elisa kandnud võlgnevuse sissenõudmiselt reaalseid kulusid ja juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p-st 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot. Kostja ei reageerinud Elisa nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning Elisa loovutas 31.05.2023 nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Nõude loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Loovutusteatis on kostjale saadetud eelnevalt nimetatud aadressile. Lepingu tingimuste punkti 3 kohaselt on viivisemääraks 0,065% päevas. Viivist hakati arvestama maksekohustuse rikkumisele järgnevast päevast.
KOHTUOTSUSE SELGITUSED
3.Maakohus võttis 27.03.2024 määrusega hagi menetlusse ning toimetas menetlusdokumendid kostjale kätte kostja tütre kaudu posti teel. Vastuse esitamise tähtaeg oli 15.07.2024. Kostja hagile tähtaegselt ei vastanud ega ole seda teinud ka praeguse kohtuotsuse koostamise ajaks.
4.Tagaseljaotsuse võib kohus teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (RKTKm 17.12.2014, 3-2-1-12914, p 11 kolmas lõik).
5.Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud.
6.Kaja esitamise kohta selgitab kohus järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus
3(5)
võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.
7.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Menetluskulud jäävad kostja kanda, kuna lahend tehakse tema kahjuks (TsMS § 162 lg 1). Hageja on taotlenud mõista välja tsiviilasja menetluskulud, milleks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv kokku 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ning õigusabikulud 427 eurot (sh käibemaks). Lisaks palub hageja välja mõista viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulud 427 eurot olulises osas ülepaisutatud. Põhjendamatu on lepingulise esindaja tunnihind 122 eurot ja osaliselt lepingulise esindaja tehtud toimingutele kulunud aeg 3,5 tundi (TsMS § 175 lg 1). Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamiseks kulus rohkem kui 1 tund. Tegemist on hageja majandustegevuses esitatavate tüüphagidega, mis esitatakse võlgnike vastu, kes ei täida tarbijalepingust tulenevaid kohustusi. Sisuliselt muudetakse erinevate võlgnike puhul peamiselt isiku- ja arvandmeid. Hagis sisalduvad nõuded tulenevad ühest lepingust ning tõenäoliselt on hagi koostamine ja dokumentide komplekteerimine võimalik tunni ajaga. Hagile on lisatud tavapärased dokumendid, millest osa pidi olema hagejal ja/või tema esindajal juba eelnevalt komplekteeritud (sh maksekäsu kiirmenetluse tarbeks) – lepingud, võlateatised, volikiri, haridust tõendav dokument, nõude loovutamist tõendav dokument. Praeguses asjas esitatud hagi koostamine ei nõua ka kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei ole põhjendatud tunnitasu suurus 100 eurot. Kõrgema astme kohus on leidnud, et oma raskusastmelt ei erine tüüphagi koostamine oluliselt võla kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul on VÕS § 113 2 lg 2 p 3 kohaselt maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu 50 eurot (TlnRnKo 14.04.2020, nr 218-129072, p 12 ja 2-19-11647, p 9). Eeltoodut arvestades on hagi esitamisega seotud põhjendatud ja vajalik esindajakulu TsMS § 175 lg 1 mõttes praeguses asjas 50 eurot (50 eurot x 1 tund). Hageja menetluskulud kokku on 350 eurot (280 eurot riigilõiv + maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot + 50 eurot õigusabikulud). Kohtute infosüsteemi kohaselt on riigilõiv tasutud ja tegemist on vajaliku kuluga. Maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitise väljamõistmine ja selle suurus on ette nähtud seaduses. Hageja taotlus kostja kohustamiseks menetluskuludelt viivise tasumiseks kuulub rahuldamisele (TsMS § 177 lg 4).
8.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.