Bondora AS-i hagi R. M. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
10 208 eurot 53 senti
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja Bondora AS (registrikood 11483929); Hageja lepinguline esindaja [email protected]
Elari
Arjakas,
e-post
Kostja R. M. (isikukood xxxxxxxxxxx), e-post Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista R. M. Bondora AS kasuks laenulepingu nr BL4010729 põhivõlgnevus 6447 eurot 92 senti, intress 86 eurot 6 senti ja sissenõutavaks muutunud viivis 102 eurot 84 senti, kokku 6636 eurot 82 senti.
3.Välja mõista R. M. Bondora AS kasuks viivis alates 24 juulist 2024. a laenulepingu nr BL4010729 põhinõudelt 6447 eurolt 92 sendilt kuni põhinõude kohase tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivistega mitte rohkem kui põhinõude 6447 euro 92 sendi ulatuses.
Jätta rahuldamata Bondora AS põhivõla nõue 411 euro ulatuses, intressinõue 740 eurot 61 sendi ulatuses, lepingu haldustasu nõue 115 eurot 15 senti, võla sissenõudmiskulu nõue 15 eurot, tasuliste lisateenuste nõue 154 eurot 89 senti ja hagi esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivise nõue 139 euro 99 sendi ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 80% ulatuses R. M. ja 20% ulatuses Bondora AS kanda.
6.Rahuldada Bondora AS menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
7.Välja mõista R. M. Bondora AS kasuks menetluskuluna 832 eurot.
2-24-110435
8.Välja mõista R. M. Bondora AS kasuks viivis menetluskuludelt (832 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
9.Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Bondora AS (hageja) esitas 18. märtsil 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse R. M. (kostja) vastu 7983 euro 90 sendi saamiseks. Kohus tegi 20. märtsil 2024 võlgnikule makseettepaneku, millele kostja esitas 25. märtsil 2024 vastuväite. Seoses vastuväite esitamisega lõpetas Pärnu Maakohus 8. aprillil 2024 maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Tartu Maakohus kohustas 9. aprilli 2024. a määrusega avaldajat esitama nõude ja selle põhjenduse hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja esitas nõude hagiavalduse vormis 23. aprillil 2024.
3.Hagiavaldusest nähtub, et kostja ja hageja sõlmisid 11. septembril 2023 tarbijakrediidilepingu nr BL4010729, mille alusel sai kostja laenu 6911 eurot. Laenuleping sõlmiti tagastamise lõpptähtajaga 14. september 2028, intressimääraga 29,39% aastas. Laenu tagastamise graafiku kohaselt pidi laenu põhiosa ja intresside tagastamine toimuma 16. oktoobrist 2023 kuni
14.septembrini 2028, s.o 16. oktoobril 2023 makse summas 263 eurot 27 senti ja ajavahemikul
14.novembrist 2023 kuni 14. septembrini 2028 maksegraafiku kohaselt osamaksena 244 eurot 4 senti või 244 eurot 5 senti. Lisaks kohustus kostja tasuma lepingu haldustasu 4% laenusummalt aastas, lepingu sõlmimise tasu 411 eurot, mis tasaarvestati laenu väljastamisel laenusummast ja lisateenuse tasu 27 eurot 98 senti kuus. Kostja täitis laenulepingust tulenevaid kohustusi osaliselt. Kostja on tasunud laenulepingu katteks 52 eurot 8 senti, mille hageja on arvestanud põhinõude katteks. Hageja laenulepingust nr BL4010729 tuleneva kogunõude suuruseks ümberarvestatult on põhinõue 6858 eurot 92 senti, intress 826 eurot 67 senti, lepingu haldustasu 115 eurot 15 senti, sissenõudmiskulu 15 eurot, lisateenuse tasu 154 eurot 89 senti ja sissenõutavaks muutunud viivis 727 eurot 8 senti. Hageja palus välja mõista ka lepingujärgse viivise 29,39% aastas põhinõude kohase tasumiseni. Hageja teavitas 15. veebruaril 2024 lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 14. märtsini 2024. Kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud, ütles hageja 15. märtsil 2024 lepingu üles. Lepingu ülesütlemise hoiatus ja teatis on kostjale saadetud
15.veebruaril 2024 e-posti aadressile ja lepingu ülesütlemise teade edastati kostjale 15. märtsil 2024 e-posti aadressile.
4.Kostja esitas maksekäsu kiirmenetluses vastuväite maksekäsu ettepanekule e-posti aadressilt. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 30. aprillil 2024. Kostja ei kinnitanud e-toimiku kaudu 2(9)
2-24-110435 menetlusdokumentide vastuvõtmist. Kohus edastas 8. mail 2024 menetlusdokumendid kostja e-posti aadressile ja luges hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte toimetatuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 alusel kolme tööpäeva möödumisel kostja e-mailile menetlusdokumentide edastamisest, s.o alates 12. maist 2024. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 14 päeva, ei ole kohtule vastanud (tähtaeg möödus 3. juunil 2024).
5.Hageja esitas hagiavalduses taotluse lahendada asi tagaseljaotsusega kohtuistungit pidamata vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt põhivõlgnevuse 6447 euro 92 sendi, intressi 86 euro 6 sendi ja sissenõutavaks muutunud viivise 102 eurot 84 sendi ning kuni põhinõude kohase tasumiseni viivise osas. Rahuldamata tuleb jätta hageja põhivõla nõue 411 euro ulatuses, intressinõue 740 eurot 61 sendi ulatuses, lepingu haldustasu nõue 115 eurot 15 senti, võla sissenõudmiskulu nõue 15 eurot, tasuliste lisateenuste nõue 154 eurot 89 senti ja hagi esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivise nõue 139 euro 99 sendi ulatuses. Hageja menetluskulud jätta 80% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 20% ulatuses hageja kanda.
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1 ja § 82 lg-st 1 tuleneb, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kui võlgnik on kohustust rikkunud VÕS § 100 tähenduses, siis on võlausaldajal õigus VÕS § 101 lg-st 1 tulenevalt õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 113 lgle 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
8.VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vaidlust ei ole, et hageja ja kostja vahel sõlmiti 11. septembril 2023 tarbijakrediidileping, millega hageja andis kostjale laenu 6911 eurot (dtl 24, 32). Hageja tegi kostjale laenu väljamakse 6500 eurot (dtl 25, 58). Kuivõrd füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, on vaidlusalune laenuleping tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
9.Krediidiandja edastas 15. veebruaril 2024 kostjale teate lepingu täitmiseks täiendava tähtaja andmisest 30 päeva jooksul alates kirja saatmisest, s.o hiljemalt 14. märtsiks 2024. (dtl 26-27, 59). Samas kirjas märkis hageja, et võlgnevuse tasumisega väldib võlgnik lepingu lõppemist. Krediidiandja teavitas kostjat lepingu ülesütlemisest 15. märtsil 2024 (dtl 27, 61).
10.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 5. aprilli 1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) §-des 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida 3(9)
2-24-110435 võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal. VÕS § 4034 lg 4 sätestab, et tarbija krediidivõimelisuse hindamist võimaldava teabe omandamiseks teavitab krediidiandja tarbijat, missuguse käesoleva paragrahvi lõikes 2 viidatud teabe, missugused tõendid selle kohta ja missuguse tähtaja jooksul peab tarbija krediidiandjale esitama. Krediidiandja kontrollib tarbija esitatud teavet vastavalt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lõigetele 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. Sama §-i lg 4 kohaselt kontrollib krediidiandja või -vahendaja tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses seega hagejal. Kohus andis hagejale võimaluse tuua esile ja tõendada, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (dtl 19-22). Kohtu hinnangul ei ole hageja kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenuandmise põhimõtte järgimist tõendanud. Hageja selgitas, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kontrollis hageja kostja pangakonto väljavõtet, tegi päringu maksehäireregistrile. Hageja selgitas, et kostjal puudusid kehtivad maksehäired (dtl 25).
11.Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet kostjaga sõlmitud laenulepingu nr BL4010729 osas. Riigikohus on 24. novembri 2023. a määruses tsiviilasjas nr 2-21-13098 p-des 17-18 märkinud, et kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. /.../ Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: 1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); 3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); 4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui
4(9)
2-24-110435 muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. Krediidiandja on tarbijalt konto väljavõtet küsinud.
12.Hagiavaldusele on lisatud hageja poolt koostatud kostja krediidianalüüs (dtl 78) ja selgitus krediidianalüüsile (dtl 25). Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust vastavalt VÕS § 4034 lg-le 2 ja 4 ning KAVS § 49 ja § 50 kohaselt laenutaotlusel esitatud andmete, avalike andmebaaside ja tarbija pangakonto väljavõtte põhjal. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi hageja päringud Maksehäireregistritesse. Hageja on kinnitanud, et krediiditaotluse esitamise ajal kostjal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud (dtl 25). Hageja on seisukohal, et laenutaotlemise ajal maksehäirete puudumisel võis hageja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut. Kostja on laenu taotlemisel märkinud enda töötasuks 850 eurot 21 senti ja finantskohustustena 123 eurot 71 senti, elamiskuluna 209 eurot. Krediidiandja arvestas lähtudes pangakonto väljavõttest igakuisteks majapidamiskuludeks 300 eurot (dtl 25). Tõendina esitas hageja krediidiandja väljavõtte kostja krediidivõimelisuse hindamise kohta (dtl 78). Kohtu hinnangul ei tõenda esitatud väljavõte vastutustundliku laenuandmise põhimõtte järgimist. Riigikohus on eelviidatud määruses p-des 20-22 märkinud, et krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohuskohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lgte 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3).
13.Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kohtupraktikas on selgitatud, et piisav ei ole üksnes laenusaaja sissetulekute ja kohustuste vahe hindamine, sest pangakonto väljavõttest nähtuvad ka muud kostja krediidivõimet mõjutavad olulised asjaolud, millega laenuandjal tuleb arvestada (TlnRnKm 12.07.2023, 2-22-147995, p 12.1). Krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 31.01.2018, 2-1421710/105, p 25.3).
14.Kohtule ei nähtu, et hageja oleks kogunud andmeid kostja varalise seisundi kohta (nt registreeritud vallasvarana sõidukid jms ning kinnisvara olemasolu, samuti hoiused, kogumispensioni olemasolu jmt), samuti ei ole kontrollitud kostja varalist seisu, sissetulekute ja kohustuste suurust ja regulaarsust kostjaga endaga suheldes. Hageja on kinnitanud kohtule, et laenude andmisel lähtuti kostja enda antud andmetest ning riiklikest registritest tehtud päringutele. Hagiavaldusest ei nähtu, et hageja oleks kontrollinud kostjal ülalpeetavate olemasolu ning sellest tulenevat võimalikku ülalpidamiskohustust. Hageja on lähtunud kostja pangakonto väljavõttest nähtuvatest sissetulekutest ja väljaminekutest, kuid hageja ei ole analüüsinud kostja pangakontost nähtuvaid erinevaid kandeid tervikuna. Hageja on esitanud kostja pangakonto ajavahemiku 1. jaanuar 2022 kuni 9. september 2023 5(9)
2-24-110435 kohta (dtl 78). Laenuleping hageja ja kostja vahel on sõlmitud 11. septembril 2023 (dtl 39). Seega oli hageja käsutuses kostja pangakonto pikema ajavahemiku ulatuses, mis võimaldas hagejal hinnata kostja sissetulekuid ja väljaminekuid pikemal perioodil.
15.Hagejal on kohustus tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendada. Hageja ei ole tõendanud, et hageja järgis kostjale krediidi andmisel vastutustundliku laenamise nõudeid, selgitades välja kõik nõutud aspektid ning tehes mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 50 lg 3 p 3).
16.Konto väljavõtte küsimise ja muude päringute tegemise eesmärk on lisaks tarbija enda avaldusele koguda andmeid ja neid andmeid kontrollida. Kostja on hagejale oma pangakonto väljavõtte edastanud (dtl 25, 78). Hageja on kostja pangakonto analüüsi tulemusel asunud seisukohale, et kostja igakuiseks sissetulekuks on 850 eurot 21 senti ja väljaminekuks 123 eurot 71 senti. Hageja on krediidianalüüsis märkinud, et kostja on taotlenud laenu 1000 eurot ja märkinud enda sissetulekuks 1100 eurot. Kostja ei ole deklareerinud enda kohustusi ning elamiskuludeks on kostja märkinud 209 eurot. Seega on enne laenulepingu sõlmimist ilmnenud kostja taotluses ja pangakonto väljavõttes erinevused kostja sissetulekute ja kohustuste vahel. Hageja ei ole krediidianalüüsi kohaselt teinud päringuid ei pensioniregistrisse ega Maksu- ja Tolliametisse. Kuigi kostja on taotlenud laenu 1000 eurot, siis analüüsi tulemusel on hageja pakkunud kostjale laenu 6500 eurot (dtl 78). Laenulepingu kohaselt on hageja kostjale väljastanud laenu 6911 eurot (dtl 32), millest 6500 eurot on hageja kandnud kostja pangakontole (dtl 58). Laenulepingu kohaselt oli kostja igakuine laenumakse 244 eurot 4 senti ning hageja krediidianalüüsi tulemusel jäi kostjale vabaks kasutamiseks 176 eurot 27 senti kuus.
17.Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise järgimise tuvastamiseks hageja poolt esitatud kostja pangakonto väljavõtet. Esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja on 28. novembrist 2022 kuni 6. mai 2023 saanud laenu AS-st ESTO kokku 5893 eurot ning 6. veebruarist 2023 kuni 9. juunini 2023 tagastanud laenumakseid AS-le ESTO kokku 2440 eurot 75 senti. Seega oli laenulepingu sõlmimisel kostjal AS ESTO ees laenukohustus vähemalt 3452 eurot 25 senti (5893-2440,75). Kostja pangakonto väljavõttest nähtub samuti, et kostja on sõlminud laenulepingu Coop Finants ASga ja laen summas 1048 eurot 38 senti on kantud kostja pangakontole 22. aprillil 2022, samas ei nähtu pangakonto väljavõttest laenu tagastamist laenuandjale. Kostja pangakonto väljavõttest nähtuvad ka regulaarsed ülekanded H. M. selgitustega „Laps“ või „Maks“ summades 7 kuni 1250 eurot. Samuti on kostja teinud ülekandeid K. P. selgitusega „Laps“ summades 3 eurot 50 senti kuni 148 eurot. Antud ülekanded annavad alust arvata, et kostjal võib olla ülalpidamiskohustus. Hageja esitatud krediidianalüüsist ei nähtu, et hageja oleks arvestanud kostja ülalpidamiskohustusega. Kostja sissetulekuteks on pangakonto väljavõtte kohasel erinevate eraisikute poolt tehtud igakuised ülekandeid summades 4 eurot kuni 171 eurot. 2023. aasta veebruarist kuni juunini on kostja saanud töötasu Eesti Keskkonnateenused AS-st 727 eurot 41 senti kuni 857 eurot 74 senti. Samuti on kostja sissetulekuks Eesti Töötukassa tasutud töövõimetoetus 2023. aastal 288 eurot 55 senti kuni 328 eurot 66 senti ning töötasu august 2023. a eest OÜ-st A. summas 336 eurot 14 senti. Hageja ei ole täpsustanud kostja töölepingu kehtivust ega kostja keskmise sissetuleku summas 850 euro 21 sendi kujunemise asjaolusid.
6(9)
2-24-110435 Kohus märgib, et näiteks 2023. aasta augustis, s.o kuu enne laenulepingu sõlmimist, on kostja pangakontole laekunud töövõimetoetus 328 eurot 66 senti, K. M. 160 eurot, S. K. 40 eurot, sularaha sissemaksena 310 eurot ning kostja enda kontode vahelised kanded 147 eurot. Lisaks on laekunud kostja kontole Rahakogujast väljamaksed väiksemates kuni 10 euro suurustes summades. Kokku on 2023. aasta augustis laekunud kostja pangakontole umbes 1000 eurot, millest regulaarse sissetulekuna on käsitletav vaid töövõimetoetus 328 eurot 66 senti. Seega hageja järeldus, et kostja keskmine sissetulek oli 850 eurot 21 senti kuus, ei ole kooskõlas kostja pangakonto väljavõttest nähtuvate laekumistega. Hageja krediidianalüüsis ei kajastu ka kostja AS ESTO ja Coop Finants AS tulenevad võimalikud kohustused ega ka võimalik ülalpidamiskohustus. Hageja ei ole selgitanud, miks kostja pangakonto analüüsimisel ei ole nimetatud kohustusi arvestatud ega miks ei ole hageja kostjalt küsinud täiendavat informatsiooni pangakontolt nähtavate kohustuste kohta. Kohus märgib, et kostjalt pangakonto väljavõtte küsimine ei taga automaatselt vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist. Pangakonto väljavõte annab krediidiandjale võimaluse analüüsida laenutaotleja poolt esitatud andmeid enda sissetulekute ja väljaminekute kohta. Käesoleval juhul oli hagejal kostja pangakonto väljavõtte olemas ning isegi kui krediidiandja tegi enda poolt väidetud analüüsi, ei kontrollinud ta siiski kostja pangakontol nähtavaid tegelikke sissetulekuid ja kohustusi, vaid andis laenu matemaatilise hüpoteetilise arvestuse põhjal.
18.Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu haldustasu, sissenõudmiskulu, tasulised lisateenused). Laenulepingu kohaselt olid pooled kokku leppinud lepingu sõlmimisel 11. septembril 2023 intressmäära 29,39% aastas. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 4%, mis on kokkulepitud intressist madalam. Seega on hagejal õigust nõuda kostjalt intressi 4%. Kostja ei võlgne tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. Laenulepingu kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 6911 eurot perioodiks 11. september 2023 kuni 14. september 2028 (dtl 32-50), millest hageja tasaarvestas 411 eurot laenulepingu sõlmimise tasuks laenu väljamaksmisel (dtl 24). Hageja tegi laenumakse kostja pangakontole 6500 eurot (dtl 58). Kostja on hagiavalduse kohaselt tagastanud hagejale laenu 52 eurot 8 senti (dtl 27). Arvestades asjaolu, et hagejal on vastutustundliku laenamise põhimõtete rikkumise tõttu õigus nõuda kostjalt intressi 4% ning ei ole õigus nõuda muid tasusid, siis tuleb arvestada kostja poolt juba hagejale tasutud maksed 52 eurot 8 senti laenu põhisumma, s.o 6500 euro, katteks.
19.Laenulepingu erakorralise ülesütlemise aluseks oli algse tagasimaksegraafiku järgsete maksetega viivitusse sattumine ning vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu oleks tulnud krediidiandjal vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 määrata uus tagasimaksegraafik, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist. Arvestades laenusummat 6500 eurot ja kostja poolt tasutud tagasimakset 52 eurot 8 senti, mis on väiksem kui maksegraafiku järgne esimene osamakse 263 eurot 27 senti (dtl 48), siis on kostja olnud osaliselt viivituses laenumaksega alates esimesest maksest ning täielikult on tasumata kõik järgnevad laenumaksed. Laenulepingu on hageja üles öelnud 15. märtsil 2024. Kuna kostja oli viivituses laenumaksetega alates esimesest laenumaksest, siis oleks kostja ka uue võimaliku maksegraafiku järgi olnud laenulepingu ülesütlemise ajal viivituses kolme järjestikuse osamakse tasumisega. Lepingu ülesütlemise ajaks oli kostjal hagejale tasumata rohkem kui kolm järjestikkust laenumakset.
7(9)
2-24-110435
20.Hageja põhinõude suuruseks kujuneb seega 6447 eurot 92 senti (6500-52,08), hagejal on õigus nõuda kostjalt intressi 4% kuni laenulepingu ülesütlemiseni. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt intressi perioodil 14. november 2023 kuni 14. märtsini 2024 (dtl 27). Põhinõudelt 6447 eurolt 92 senti, on hagejal õigus nõuda seega intressi 86 eurot 6 senti. Kostja ei võlgne tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. Lisaks põhivõlale ja intressile nõuab hageja kostjalt viivist laenu tagastamisega viivitamise eest alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist kuna kostja on oma kohustust rikkunud. Viivist tuleb arvutada perioodi 15. märts 2024. a kuni 23. juuli 2024. a eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kokku summas 102 eurot 84 senti. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Kostjalt tuleb tasuda hagejale VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist kuni põhinõude kohase tasumiseni.
Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
21.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 80% ulatuses kostja ja 20% ulatuses hageja kanda.
22.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
23.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 840 eurot, õigusabikulust summas 180 eurot ja maksekäsu kiirmenetlusega kaasnenud kulust summas 20 eurot. Kostja kohtumenetluses osalenud ei ole ning seetõttu ei ole ta kandnud ka menetluskulusid.
24.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulu 1,5 tunni ulatuses summas 180 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot põhjendatud.
25.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskuludena 832 eurot [(840+180+20) x 80%].
26.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (832 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8(9)
2-24-110435
27.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.