Võlaõigus

2-24-107847

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

on

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt kostja ja C AS (edaspidi laenuandja) sõlmisid 14. märtsil 2023 laenulepingu nr L498134, mille alusel sai kostja laenu summas 1000 eurot. Kostja kohustus lepingust nr L498134 tulenevad kohustused täitma vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule perioodil 10. aprillist 2023 kuni 10. märtsini 2026. Kostjalt on toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa katteks summas 116,89 eurot. Kostjal on põhivõlgnevus alates

2-24-107847 jaanuaril 2024 kostjale teatise lepingu nr L498134 ülesütlemise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Laenuandaja loovutas 31. jaanuaril 2024 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid. Lepingust nr L498134 tulenev kostja põhivõlgnevus moodustub 883,11 eurot (1000 eurot – 116,89 eurot = 883,11 eurot). Lepingus nr L498134 on pooled kokku leppinud intressimääraks 27,90% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 10. oktoobri 2023 osamaksest kuni ülesütlemiseni 30. jaanuaril 2024 kokku summas 91,20 eurot (20,53 eurot + 20,05 eurot + 19,56 eurot + 19,06 eurot + 12,00 eurot = 91,20 eurot). Kostja intressi tasunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust moodustub hageja intressinõue kostja vastu 91,20 eurot. Vastavalt lepingu nr L498134 tingimustele ja maksegraafikule on kostja kohustatud tasuma lepingu haldustasu 1,50 eurot kuus. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata lepingu haldustasud perioodil 10. oktoobrist 2023 kuni 10. jaanuarini 2024, kokku summas 6,00 eurot (4 x 1,50 eurot = 6,00 eurot). Tulenevalt eeltoodust on kostja lepingu haldustasu võlgnevus summas 6,00 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist lepingust nr L498134 tuleneva põhivõla summalt 883,11 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o 31. jaanuarist 2024 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani, s.o 19. aprillini 2024 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras 27,90% aastas. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 53,86 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt 883,11 eurolt kuni selle kohase tasumiseni alates hagiavaldusele esitamisele järgnevast päevast, s.o 20. aprillist 2024 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras 27,90% aastas kokku summas 246,39 eurot (883,11 eurot x 365 päeva x 27,90% aastas = 246,39 eurot). Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks C AS-i ja kostja vahel 14. märtsil 2023 sõlmitud laenulepingust nr L498134 tulenev põhivõlgnevus 883,11 eurot, intress 91,20 eurot, lepingu haldustasu 6,00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 53,86 eurot ning veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 883,11 euro täitmiseni lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras 27,90% aastas alates 20. aprillist 2024. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt menetluskulud: riigilõiv summas 280 eurot ja õigusabikulud summas 358 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on saatnud kostjale hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 26. juunil 2024 avalikult, teadaande avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust tähtajaks, s.o 16. juuliks 2024 ei esitanud. TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1, p 3 ja p 6, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 94 lg 1, VÕS § 113 lg 1 ning TsMS § 367 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 883,11 eurot, intress 91,20 eurot, lepingu haldustasu 6,00 eurot, sissenõutavad viivised summas 53,86 eurot ning edasiulatuv viivis alates 20. aprillist 3(4)

2-24-107847 2024 kuni põhinõude 883,11 euro täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 27,90% aastas. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 280 eurot ja õigusabikulude summas 358 eurot, kokku 638 euro väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 280 euro riigilõivu osas on riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1, RLS lisa 1 ja TsMS § 147 lg 5 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Hageja nimetab esindajaga seotud õigusabi kuludeks 358 eurot. Hageja märgib õigusabi osutamisel kulutatud ajaks 2,00 tundi ehk 338 eurot: täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs ning hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule, millele lisandub 20 eurot tasu maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja kohtule esitamise eest. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 169 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 170 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud summas 338 eurot ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kohus on seisukohal, et käesoleva hagi puhul on tegemist nn masshagiga, milles on kasutatud mitmeid kordi kasutatava hagiavalduse vormistusega – muudetakse vaid isiku nime, hagi hinda ja lepingu numbrid. Samuti on tegemist vaidlusega, mis ei nõua esindajalt palju aega, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel ega tutvuma ka vastaspoole seisukohtade ja vastuväidetega. Kohus loeb põhjendatuks hageja õigusabi kulud 1,5 tunni ulatuses. Kohus arvestab hageja lepingulise esindaja tunnitasuks 169 eurot ning seega on põhjendatud hageja õigusabi kulud 1,5 tunni eest kokku 253,50 eurot (169 x 1,5), millele lisandub TsMS § 4842 alusel 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja kohtule esitamise eest. Kostjalt kuuluvad seega hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulude hüvitis kokku 553,50 eurot (280+20+253,50). Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja palub, et menetluskulud kantaks J OÜ arvelduskontole nr XXX viitenumbriga XXX. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.