Võlaõigus

EDASIKAEBE KORD

1(4)

2-23-151367 Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

on

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt kostja ja M (endine F, edaspidi laenuandja) sõlmisid 13. veebruaril 2023 tähtajatu laenulimiidi lepingu, mille kohaselt võimaldas laenuandja kostjale laenulimiiti kuni 3000 eurot. Täiendavalt kostja esitas 17. veebruaril 2023 laenutaotluse 500 euro välja maksmise kohta, 23. märtsil 2023 laenutaotluse 135 euro välja maksmise kohta ja 21. aprillil 2023 laenutaotluse 55 euro välja maksmise kohta. Kostja on kasutanud laenuandja poolt võimaldatud laenulimiiti kokku summas 3190 eurot. Laenulimiidi lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja tagastama laenu igakuiselt laenuandja poolt edastatud arvete alusel. Kostja on laenulimiidi lepingu raames teostanud tagasimakseid kokku summas 320 eurot, millest arvestati laenusumma katteks 190,65 eurot, kulude katteks 19,05 eurot ja intressi katteks 110,30 eurot. Kostja rikkus laenulimiidi lepingust tulenevat kohustust, jättes tagastamata kokkuleppelised osamaksed, s.o aprillikuu osamakse summas 154,15 eurot (maksetähtaeg 15.05.2023), maikuu osamakse summas 159,30 eurot (maksetähtaeg 15.06.2023), juunikuu osamakse summas 164,04 eurot (maksetähtaeg 15.07.2023) ja juulikuu osamakse summas 168,94 eurot (maksetähtaeg 15.08.2023).

2(4)

2-23-151367 Laenuandaja on kostjale edastanud 01. augustil 2023 meeldetuletuskiri hoiatusega, et juhul kui võlgnevust ei tasuta, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõppeb 15. päeval, lepingu lõppemisel muutub aga kogu võlgnevus sissenõutavaks. Kuivõrd kostja minimaalset tagasimakset tähtaegselt ei tasunud lõppeski leping 16. augustil 2023 ning kostja kohustus tasuma kogu olemasoleva võlgnevuse. Kostjat teavitati 05. septembril 2023 edastatud kirjaga nõude loovutamisest hagejale. Vaatamata hageja püüdele kostjalt võlgnevus kätte saada kohtuväliselt, ei andnud see soovitud tulemust. Laenulimiidi lepingu kehtivuse ajal teostas laenuandja kostjale väljamakseid kokku summas 3190,00 eurot. Kostja on tasunud laenusumma katteks kokku 190,65 eurot. Seega kostja põhivõlgnevus hageja ees on 2999,35 eurot (3190,00 eurot – 190,65 eurot = 2999,35 eurot). Laenulimiidi lepingu eritingimuste kohaselt kohustus kostja tasuma raha kasutamise eest tasu intressimääras 38,40% aastas. Kostja viimane tagasimakse intressi katteks toimus 19. aprillil 2023. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress alates 19. aprillist 2023 kuni 16. augustini 2023 kokku summas 378,66 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist laenulimiidi lepingust tuleneva põhivõla summalt 2999,35 eurot lepingu ülesütlemise järgnevast päevast alates, s.o 17. augustist 2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani, s.o 25. märtsini 2024 lepingus kokku lepitud intressi aastase määraga võrdses määras, s.o 38,40% aastas. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 699,78 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulud summas 35,00 eurot. Hageja on teinud kohtuvälises menetluses mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga kontakti kokkulepe saavutamiseks kohtuväliselt, edastades peale lepingu lõppemist kostjale nii e-posti kui ka posti teel järgnevad nõudekirjad: 05. septembri 2023 esimene kiri maksumusega 25,00 eurot,

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on saatnud kostjale hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 27. juunil 2024 avalikult, teadaande avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust tähtajaks, s.o 17. juuliks 2024 ei esitanud. TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1, p 3 ja p 6, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 94 lg 1, VÕS § 113 lg 1, VÕS § 1132 lg 1 ja lg 2 p 3 ning TsMS § 367 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 2999,35 eurot, intress 378,66 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 699,78 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot. 3(4)

2-23-151367

Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 490 eurot ja kohtutäituri tasu summas 48,80 eurot, kostjalt väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 490 euro riigilõivu osas on riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1, RLS lisa 1 ja TsMS § 147 lg 5 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Asja läbivaatamise kulud on mh menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel kättetoimetamise kulud (TsMS § 143 p 4). Kohus leiab, et maksekäsu kiirmenetluses menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel kättetoimetamise kulu summas 48,80 eurot on põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Kostjalt kuuluvad seega hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulude hüvitis kokku 538,80 eurot (490+48,80). Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.