Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-24-9538

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

on

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja E AS: - 02. oktoobril 2019 liitumislepingu nr 8703811, mille alusel kohustus E AS pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust numbrile XXX teenuse paketiga Mint Social Plus ja kostja kohustus tasuma saadud teenuse eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt igakuist tasu 17,00 eurot, millele lisandusid täiendavalt tellinud teenused vastavalt hinnakirjale; - 02. oktoobril 2019 osamaksetega vara müügilepingu nr 8703835, mille alusel leppisid pooled kokku ostetavas kaubas (Huawei E5573Cs-322 4G taskuruuter maksumusega 54,00 eurot) ja kostja kohustus tasuma seadme eest 24 osamaksega summas 2,25 eurot; 2(5)

2-24-9538 -

-

-

-

-

-

Lepingute allkirjastamisega kinnitas kostja, et on tutvunud ja nõustunud üldtingimuste ning Elisa seadme müügipõhimõtetega ning kohustus neid täitma. E AS esitas kostjale osutatud teenuste ja soetatud seadmete ostuhinna eest arveid, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arvetel märgitud tähtajaks. Kostja jättis oma kohustused täitmata ja ei tasunud E AS arveid alates 01. mai 2021 arvest. E AS on saatnud kostjale lepingute ülesütlemise hoiatuse 19. juulil 2021 ja andnud kostjale tähtaja võlgnevuse tasumise kuni 02. augustini 2021. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud luges E AS lepingud ülesöelduks alates 03. augustist 2021. E AS loovutas 13. aprillil 2023 nõuded koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma lepingutest tulenevaid kohustusi hagejale. Kostja ei reageerinud talle edastatud loovutusteatisele ning ei ole võlgnevust tasunud. Viimase arve tasumise tähtaja seisuga oli kostja võlgnevus kokku summas 819,36 eurot. Hageja nõuab kostjalt tasumata võlgnevuse eest sissenõutavaks muutunud viivist. Üldtingimuste kohaselt on viivisemääraks 0,065% päevas. Hageja arvestab viivist kostjale esitatud arvete maksetähtajale järgnevast kalendripäevast järgmiselt: võla põhisumma x viivitatud päevade arv x 0,065% päevas. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga moodustab hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue kokku summas 560,20 eurot (55,43 eurot + 46,78 eurot + 45,50 eurot + 412,50 eurot = 560,20 eurot). Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt 819,36 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 20. juunist 2024 summas 194,39 eurot (819,36 eurot x 0,065% päevas x 365 päeva = 194,39 eurot). Vastavalt üldtingimustele lasub kostjal kohustus tasuda tasumata arvete sissenõudmisega seotud kulutused. Hageja on volitanud P OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja P OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm tasulist meeldetuletuskirja hagejale teadaolevale kostja aadressile XXX, s.o: 10. mai 2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 20 eurot,

3(5)

2-24-9538 Hageja palub kostjalt välja mõista E AS ja kostja vahel 02. oktoobril 2019 sõlmitud liitumislepingust 8703811 ja osamaksetega vara müügilepingust nr 8703835, 09. oktoobril 2019 sõlmitud liitumislepingust 8719031, 10. oktoobril 2019 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingust nr 8729540, 04. novembril 2019 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingust nr 8813631, 11. augustil 2020 osamaksetega vara müügilepingust nr 9798759, 20. veebruaril 2021 osamaksetega vara müügilepingust nr 10530300 ning 13. aprillil 2021 osamaksetega vara müügilepingust nr 10745829 tulenev võlgnevus 819,36 eurot, viivised 560,20 eurot ja sissenõudekulud 30 eurot ning veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 819,36 euro jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,065% päevas, alates 20. juunist 2024. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt menetluskulud riigilõiv summas 315 eurot ja õigusabikulu summas 427 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on saatnud kostjale hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 20 päeva jooksul hagi menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagi menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avaliku e-toimiku vahendusel (KÄPO-s kättetoimetamine) 26. juunil 2024. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust tähtajaks, s.o 16. juuliks 2024 ei esitanud. TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1, p 3 ja p 6, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 94 lg 1, VÕS § 113 lg 1, VÕS § 1132 lg 1 ja lg 2 p 3 ning TsMS § 367 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 819,36 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 560,20 eurot ja sissenõudekulud 30 eurot ning veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise kuni põhinõude 819,36 euro jäägi täieliku tasumiseni, viivisemääras 0,065% päevas alates 20. juunist 2024. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 315 eurot ja õigusabikulude summas 427 eurot, kokku 742 euro väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 315 euro riigilõivu osas on riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1, RLS lisa 1 ja TsMS § 147 lg 5 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Hageja nimetab esindajaga seotud õigusabi kuludeks 427 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 100 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, nr 3 21-92-13, p 14) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, nr 3 2-14(5)

2-24-9538 93-13, p 12). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Hageja esindajal on tsiviilasja menetluses kulunud hagimenetluses kokku 3,5 tundi. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud summas 427 eurot ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kohus on seisukohal, et käesoleva hagi puhul on tegemist nn masshagiga, milles on kasutatud mitmeid kordi kasutatava hagiavalduse vormistusega – muudetakse vaid isiku nime, hagi hinda ja lepingu numbrid. Samuti on tegemist vaidlusega, mis ei nõua esindajalt palju aega, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel ega tutvuma ka vastaspoole seisukohtade ja vastuväidetega. Kohus loeb põhjendatuks hageja õigusabi kulud 1,5 tunni ulatuses. Kohus arvestab hageja lepingulise esindaja tunnitasuks 122 eurot (koos käibemaksuga) ning seega on põhjendatud hageja õigusabi kulud 1,5 tunni eest kokku 183 eurot (122 x 1,5). Kostjalt kuuluvad seega hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulude hüvitis kokku 498 eurot (315+183). Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja palub, et menetluskulud kantaks P OÜ arvelduskontole nr XXX viitenumbriga XXX. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.