Määruse tegemise aeg ja koht 18.07.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-23-2638
Kohtuasi
Türi valla (Türi Vallavalitsuse kaudu) avaldus alaealise X kinnisesse lasteasutusse paigutamise pikendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 18.04.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Türi vald registrikood 75033460)
(Türi
Vallavalitsuse
kaudu,
Puudutatud isik (laps) X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa Puudutatud isik
XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
(lapse
isa)
Y
(isikukood
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 18.04.2024 määrus muutmata.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebusega seonduvad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud Xle riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 543 järgi võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, ning TsMS § 536 lg-s 2 nimetatud isikud ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Hagita menetluses võib
menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Türi vald (Türi Vallavalitsuse kaudu, avaldaja) esitas 09.04.2024 Pärnu Maakohtule avalduse, milles palus pikendada X (laps) kinnise lasteasutuse teenusel viibimise aega ühe aasta võrra. Asja materjalidest nähtuvalt rahuldas maakohus 11.04.2023 määrusega avaldaja avalduse ja paigutas lapse kinnisesse lasteasutusse teenusele kuni vajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui üheks aastaks, s.o kuni 18.04.2024.
2.Avalduse kohaselt oli laps 15-aastane ning elas koos isa ja vennaga. Lapse ema suri 2016. aastal. Lapsel oli aktiivsus- ja tähelepanuhäire diagnoos ja määratud ravimid. Avalduse esitamise hetkel viibis laps kinnise lasteasutuse teenusel Maarjamaa Hariduskolleegiumi Valgejõe õppekeskuses ning õppis riikliku õppekava alusel 8. klassis. Avaldaja oli seisukohal, et lapse käitumine on ohtlik tema enda elule, tervisele ja arengule. Laps tarvitas narkootikume ja alkoholi ega mõistnud oma tegude tagajärgi. Talle selgitati korduvalt, et kinnise lasteasutuse teenuselt väljumiseks peab ta näitama, et suudab kokkulepetest ja reeglitest kinni pidada, kuid suurem osa kodukülastustest ei õnnestunud ja laps viibis mitmel korral öösel kodust eemal või jooksus ja oli Politsei- ja Piirivalveameti poolt tagaotsitav. Lapse heaolu tagamiseks oli vajalik kinnise lasteasutuse teenuse pikendamine, et saaks jätkuda talle vajalike teenuste pakkumine ning lapsevanema toetamine vanemlikes oskustes. Kuna laps õppis 8. klassis, esines ka oht, et teenuselt väljudes jääb pooleli põhihariduse omandamine. Puudutatud isikute seisukohad
3.Maarjamaa Hariduskolleegium oli seisukohal, et laps vajas igapäevaelus järjepidevalt kindlate piiride seadmist, eakohaste ja sotsiaalsete oskuste arendamist. Ta ei tulnud toime suurte muutustega igapäevaelus ning vajas pidevat täiskasvanute tähelepanu. Lapsel esines liigsöömise perioode, millega ta maandas oma ärevust ja rahutust, samuti esines ära jooksmise mõtteid. Laps tõi jätkuvalt välja, et alkohol, narkootikumid ja tubakatooted on tema jaoks olulisel kohal ja väljaspool kooli tarbiks ta neid edasi. Selleks, et hoida positiivseid muutusi ja toetada lapse arengut, oli vajalik jätkata professionaalsete spetsialistide ja kodu koostööd. Ilma jätkusuutliku tugisüsteemita oli suur tõenäosus, et riskikäitumine jätkub ja lapse haridustee katkeb. Igapäevaelu toetamiseks oli vajalik, et perel oleks usaldusisik/tugiisik. Maarjamaa Hariduskolleegiumi Valgejõe õppekeskuses viibides said perekonda ja õpilast toetada MDFT terapeut, sotsiaal- ja eripedagoog. Laps ei tulnud toime enda emotsioonide ja suurte muutustega väljaspool õppekeskust. Samuti pidas ta oluliseks veeta aega sõpradega, kellega koos ta on tarvitanud narkootikume ja alkoholi. Kodukülastustel viibides tarbis laps korduvalt narkootilisi aineid ja alkoholi ja seadis oma käitumisega ohtu nii oma elu kui ka tervise.
4.Sotsiaalkindlustusamet toetas lapse kinnise lasteasutuse teenusel viibimise pikendamist. Lapse käitumine seadis ohtu tema enda elu, tervise, arengu ning seda ohtu ei olnud võimalik kõrvaldada mõne vähem piiravama alternatiivse teenusega kui kinnisesse lasteasutuse teenusele paigutamisega. Paigutamine oli vajalik kasvatusliku järelevalve huvides, põhihariduse omandamiseks ning suunamiseks seaduskuulekale teele, elimineerides võimalikud taandarengud või negatiivsed ilmingud. Seni kohaldatud mõjutusvahendid ei andnud positiivseid tulemusi ning alaealine jätkas õigusvastaste tegude toimepanemist. Laps vajas pidevat järelevalvet ja ranget režiimi õigusrikkumiste ning agressiivsuse ja depressiooniga toimetulemiseks, mida tavakool ega kodu talle pakkuda ei suutnud.
5.Lapsele määratud esindaja palus rahuldada avalduse ja paigutada laps kinnise lasteasutuse teenusele, kuid peatada tema kinnisesse asutusse paigutamine tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 540 lg 1 alusel. Lapse käitumine ja suhtumine ühiskonda olid Maarjamaa
Hariduskolleegiumis õppides mõnevõrra paranenud, kuid ta vajas siiski tuge ja juhendamist. Probleemid kodukülastustel viitasid asjaolule, et laps ei pruugi suuta vastu seista võimalikele ahvatlustele, mis teda kontrolli ja järelevalve puudumisel ootaksid. Esindaja hinnangul olid seaduses sätestatud eeldused avalduse rahuldamiseks täidetud, mida õigustas ennekõike asjaolu, et rangemalt režiimilt vabamas keskkonnas esines tagasilangusi, kuid arvestada tuli ka sellega, et inimesed saavutavad sotsiaalse küpsuse erineval ajal. Käesolevalt vajas laps rangemat režiimi ja kontrolli, kuid ei olnud välistatud, et kasvades tekib tal rohkem enesekriitikat ja oskust oma emotsioonidega toime tulla ja ahvatlustele vastu seista. Praegune elukorraldus lõi esindaja hinnangul paremad tingimused tulevikus täiskasvanuna toimetulemiseks. Kuivõrd laps soovis elada kodus ja käia koolis Türil, siis palus esindaja kohtul kaaluda TsMS § 540 lg 1 kohaldamist ja lapsele kohustuste panemist.
6.Lapse isa leidis, et laps peaks proovima end kehtestada tavakoolis õppides, sest 15-aastasena saab ta teha kooli kõrvalt tööd. Isa ei toetanud lapse kinnise lasteasutusse paigutamise pikendamist.
7.Ärakuulamisel selgitas laps, et saab Türi Põhikoolis koolikohustuse täitmisega hakkama ega pidanud kinnises lasteasutuses viibimist vajalikuks. Tema õppeedukus oli viimasel ajal paranenud. Laps soovis lõpetada põhikooli ja õppida edasi kutsekoolis. Ta kinnitas, et tarvitas kodukülastuste ajal alkoholi ja narkootikume, kuid väitis, et ei veeda praegu aega koos sõpradega ega tee midagi keelatut. Laps tahtis olla kodus ja märkis, et Maarjamaa Hariduskolleegiumi ettekirjutused olid tema jaoks liiga ranged. Samuti kinnitas, et tal on piisavalt tahtejõudu, et enda antud lubadustest kinni pidada, s.o kodust mitte ära joosta ja täita koolikohustust. Maakohtu määrus
8.Maakohus rahuldas avalduse 18.04.2024 määrusega ja paigutas lapse kinnisesse lasteasutusse kuni vajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui üheks aastaks, s.o kuni 18.04.2025. Kohus tunnistas kohtumääruse täitmisele kuuluvaks määruse edastamisega avaldajale. Menetluskulud jäid riigi kanda. Maakohus viitas sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 1302 lg-tele 1 ja 2. Olles läbi vaadanud asja materjalid, tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ning kuulanud ära lapse ja isa, oli kohus veendunud, et lapse lasteasutuse teenusel viibimist tuleb pikendada. Lapse käitumine on olnud enda elu, tervist ja arengut ohtu seadev. Ta seadis end ohtu tubakatoodete, alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega. Eeltoodud toodete tarvitamist kinnitas ta kohtule ka ise. Samuti ei pidanud laps kinni kokkulepetest, kuivõrd suur osa kodukülastustest on ebaõnnestunud, kuna ta on mitmel korral öösel kodust eemal viibinud või jooksus olnud. Laps oli alates 22.03.2024 kodukülastusest jooksus ning Politsei- ja Piirivalveameti poolt tagaotsitav. Asja materjalidest nähtuvalt vajas ta pidevat järelevalvet ja ranget režiimi õigusrikkumiste ning agressiivsuse ja depressiooniga toimetulekuks. Senine kinnise lasteasutuse teenusel viibimine ei andnud soovitud positiivseid muutusi lapse käitumises ning ta ei olnud valmis naasma tavaellu. Samuti ei olnud noore huvides õppeaasta lõpus haridusasutust vahetada. Laps seadis oma käitumisega ohtu oma elu, tervise ja arengu ning kohtu arvates ei olnud seda ohtu võimalik kõrvaldada mõne vähem piirava alternatiivse teenusega, kui kinnisesse lasteasutusse teenusele paigutamisega. Lapse kinnisesse lasteasutusse paigutamine oli vajalik tema kasvatusliku järelevalve huvides, põhihariduse omandamiseks ning suunamiseks seaduskuulekale teele. Seni kohaldatud mõjutusvahendid ei andnud positiivseid tulemusi ja laps jätkas õigusvastaste tegude toimepanemist. Kohus nõustus Sotsiaalkindlustusametiga, et kuna kodukülastuste mitteõnnestumine ja mõnuainete tarvitamine oli läbiv probleem kogu teenusel viibimise aja, siis suure tõenäosusega suureneks lapse riskikäitumine kinnisest lasteasutusest väljudes. Määruse tegemise hetkel oli lapsel käsil 8. klassi lõpetamine ja kohtu hinnangul esines
oht, et tema kinnisesse lasteasutusse paigutamata jätmisel jääks tal põhikool lõpetamata. Seega oli põhjendatud pikendada tema viibimist kinnises lasteasutuses ühe aasta võrra, et tagada järelevalve igapäevaelus ja põhihariduse omandamine. Kuivõrd laps ei suutnud oma sõltuvusja riskikäitumist kontrollida, ei pidanud kohus põhjendatuks ka kinnisesse asutusse paigutamise peatamist TsMS § 540 lg 1 alusel. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
9.Laps esitas riigi õigusabi korras määratud esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega peatada tema kinnisesse asutusse paigutamine. Kohus rikkus oluliselt menetlusõigust, jättes kohaldamata TsMS § 540 lg 1. Laps avaldas veendumust, et suudab talle pandavaid kohustusi täita ning tal on piisavalt tahtejõudu, et enda antud lubadustest kinni pidada, s.o kodust mitte ära joosta ja täita koolikohustust. Kohtumäärus tugines prognoosotsustusele. Kuivõrd laps oli juba viibinud ühe aasta kinnise lasteasutuse teenusel, oli võimalik tema suhtes rakendada leebemaid meetmeid.
10.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajale ja lapse isale tähtaja sellele vastamiseks.
11.Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Lapse isa määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud.
12.Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
13.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ja määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659). Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel neid ei korda.
14.SHS § 1302 lg 1 järgi paigutatakse laps kinnisesse lasteasutusse ainult juhul, kui lapse käitumine seab ohtu tema enda elu, tervise või arengu või teiste isikute elu või tervise ja seda ohtu ei ole võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega. Seega võib lapse paigutada kinnisesse lasteasutusse, kui on täidetud kaks kriteeriumi, millest esimene puudutab lapse käitumise ohtlikkust ning teine seda, et lapse käitumisest tulenevat ohtu ei ole võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega.
15.Lapse kinnisesse lasteasutusse paigutamine on asjakohane meede, kui see aitab tagada lapse heaolu, piirata tema kahjustavat käitumist ja saavutada teenusega taotletud eesmärke olukorras, kus vähem piiravate meetmete rakendamine ei oleks tulemuslik (RKTKm 12.12.2018, 2-185333, p 19).
16.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus SHS § 1302 lg-s 1 sätestatud tingimuste kindakstegemisel õigesti materiaalõigust ega rikkunud menetlusõiguse norme. Maakohus kaalus kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid, hindas põhjalikult kõiki tõendeid ja tegi põhjendatult järelduse, et avaldus kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohtul puudub alus asuda maakohtust erinevale seisukohale. Määruskaebemenetluses esitatud väited ei lükka ümber maakohtu hinnangut.
17.Nõustuda tuleb Sotsiaalkindlustusameti seisukohaga, et lapse käitumine seab ohtu tema enda elu, tervise ja arengu. Kodukülastustel viibides tarvitas laps korduvalt alkoholi ja narkootilisi aineid. 22.03.2024 ei naasnud ta kodukülastuselt ja kuulutati Politsei- ja Piirivalveameti poolt tagaotsitavaks. Samuti on laps jäänud politseile vahele purjus olles varastatud sõidukit juhtides. Lapse eluviis ja tema riskikäitumine (alkoholi, tubakatoodete ja
narkootikumide tarvitamine, õigusrikkumiste toimepanek) seavad ohtu tema tervise ja arengu. Õigusrikkumiste toimepanek seab ohtu ka teiste temaga kokkupuutuvate inimeste turvalisuse. Seejuures on oluline, et lapse käitumine on olnud probleemne juba pikemat aega. Lapse kinnisesse asutusse paigaldamise pikendamine on vajalik tema kasvatusliku järelevalve huvides, põhihariduse omandamiseks ning suunamiseks seaduskuulekale teele. Laps vajab pidevat järelevalvet ja ranget režiimi õigusrikkumiste ning agressiivsuse ja depressiooniga toimetulemiseks, mille pakkumise võimekus tavakoolil ja kodul puudub. Seni kohaldatud mõjutusvahendid ei ole andnud piisavalt positiivseid tulemusi, et jätta laps kinnisesse lasteasutusse paigutamata. Seega on täidetud SHS § 1302 lg 1 kohaldamise esimene eeldus.
18.Ringkonnakohtu hinnangul on täidetud ka teine SHS § 1302 lg-st 1 tulenev tingimus – lapse käitumisest tulenevat ohtu ei ole võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega. Riigikohus on selgitanud, et kinnisesse lasteasutusse paigutamine on põhjendatud juhul, kui kohus on veendunud, et laps ei soovi teha või ei ole võimeline tegema piisavalt koostööd muude meetmete rakendamiseks (RKTKm 12.12.2018, 2-18-5333, p 19).
19.Asja materjalidest nähtuvalt ebaõnnestusid lapse kodukülastused kinnises lasteasutuses viibimise ajal korduvalt, kuivõrd ta viibis mitmel korral öösel kodust eemal või oli jooksus ja oli korduvalt Politsei- ja Piirivalveameti poolt tagaotsitav. 04.07.2024 ärakuulamisel rääkis laps, et jäi hiljuti purjus olles varastatud sõidukit juhtides politseile vahele, mistõttu algatati tema suhtes kriminaalmenetlus. Samuti tekkis tal käesoleva aasta juuli alguses konflikt teise poisiga, mis päädis kaklusega. Lapsele selgitati, et tal on võimalik näidata, et teenuse pikendamine ei ole vajalik, kuid ringkonnakohtu hinnangul näitab lapse käitumine (kokkulepete mittetäitmine, alkoholi tarbimine, õigusrikkumiste toimepanek), et ta ei ole võimeline tegema piisavalt koostööd muude meetmete rakendamiseks.
20.Lapse kinnisesse lasteasutusse paigutamisel on oluline arvestada ka kinnisesse lasteasutusse paigutamata jätmise tagajärgi. Kinnisesse lasteasutusse paigutamine on põhjendatud, kui paigutamata jätmisega kaasneks suurem kahju. Kohtul tuleb kaaluda, kuidas mõjutaks lapse elu ja arengut see, kui teda kinnisesse lasteasutusse ei paigutataks (RKTKm 12.12.2018, 2-185333, p-d 21 ja 28). Ringkonnakohus leiab, et kinnisesse lasteasutusse paigutamata jätmisega kaasneks suurem kahju lapse tervisele ja arengule. Praegusel hetkel koju naastes on tõenäoline, et lapse ohtlik ja ennasthävitav käitumine jätkub. Asja materjalidest nähtuvalt ei suudaks laps ilmselt oma sõltuvus- ja riskikäitumist adekvaatselt kontrollida, kuivõrd tunnistas, et alkohol, narkootikumid ja tubakatooted on tema jaoks olulisel kohal ja ta tarvitaks neid väljaspool kooli edasi. Samuti esineks lapse kinnisesse lasteasutusse paigutamata jätmisel risk, et tal jääb põhiharidus omandamata. Kinnisesse lasteasutusse paigutamise pikendamine toetab antud juhul lapse emotsionaalset, sotsiaalset, hariduslikku ja kognitiivset arengut, saavutamaks püsivad muutused, mis võimaldavad lapsel tulevikus tulla edukalt toime tavakeskkonnas oma elu, tervist ja arengut kahjustava käitumiseta (SHS § 1301 lg 2).
21.Eeltoodust tulenevalt puuduvad alused maakohtu määruse tühistamiseks ja lapse kinnisesse lasteasutusse paigutamise peatamiseks. Määruskaebus jääb rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
22.Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg-te 1 ja 3 alusel menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda.
23.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule tulenevalt TsMS §-st 543. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.